02.oktoober 2015.a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-36651
Tsiviilasi
KÜ Saara hagi A. P. vastu võla ja viivise nõudes kokku summas 4840,69 eurot
Hagi hind
4840,69 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜ Saara – registrikood 80001338, asukoht Tilsi keskus 5 Tilsi küla Laheda vald Põlvamaa 63012 Esindaja: KÜ Saara juhatuse liige Piret Puru – e-post: [email protected] Kostja: A. P. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Saara hagi A. P. vastu.
2.Välja mõista A. P. KÜ Saara kasuks 4840 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 69 senti , sealhulgas 3180,40 eurot võla katteks ning 1660,29 eurot viivise katteks.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista A. P. KÜ Saara kasuks 400 (nelisada) eurot menetluskulude katteks.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 02.10.2015.a.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Hageja nõue ja selle põhjendus
1.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kostja A. P. on xxxxxxxxxxxxxx-xx korteri omanikuna kasutanud korteriomandile osutatud kommunaalteenuseid. KÜ Saara liikmena on kostja kohustatud tasuma ka halduskulusid proportsionaalselt temale kuuluva korteriomandi suurusele. A. P. kuulub korteriomand, mille reaalosaks on 4-toaline kotrter, suurusega 80,40 m2 . Kostja on jätnud oma kohustused korteriühistu ees täitmata pika aja jooksul. Ajavahemikul 18.01.2012 – 01.11.2014 on ta jätnud maksmata korteriühistu poolt esitatud arved kokku 3180,40 euro ulatuses, millest 1404,10 eurot on enne 01.02.2012 tekkinud võlgnevus. Ajavahemikul jaanuar 2012.a. – november 2014 on A. P. tasunud temale kuuluvale korterile osutatud kommunaalteenuste ja halduskulude katteks korteriühistule ühel korral 100 eurot. Seoses kohustuse täitmisega viivitamisega taotleb hageja ka viivise väljamõistmist, Hageja on arvestanud viivist 0,07 % päevas, kokku on arvestatud viivist ajavahemiku 18.01.201201.11.2014 eest 1660,29 eurot. Kostja vastuväited hagile ning hageja seisukohad
2.Kostja on esitanud hagile vastuväite (tl.40), mille kohaselt ei ole ta oma kohustust korteriühistu ees täitnud seetõttu, et korteriühistu (R. S. isikus) on „pannud temale inkasso peale“. A. P. tunnistab põhivõlga, mille maksmist takistab asjaolu, et tema vastu suunatud inkassonõude tõttu ei anna pank temale laenu. Viiviste maksmisega ei ole kostja nõus. Ka 07.09.2015.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.53-54) teatas kostja, et on nõus maksma üürivõla, kuid viivistega ta ei ole nõus, kuna tal puudub selleks raha. Põhivõla saab kostja maksta juhul, kui saab võtta selleks laenu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
3.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 404 lg 1 sätteid kohaldades, s.o kohtu määramisel kirjalikus menetluses, arvestades, et hagihind põhinõudelt ei ületa 3200 eurot ning koos kõrvalnõuetega ei ületa 6400 eurot. Vastavalt TsMS § 404 lg 3 on kohus pooled 07.09.2015.a. toimunud kohtuistungil ära kuulanud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
2 (6)
TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
4.A. P. on kantud kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi, registriosa nr. 2113838, mille reaalosa on eluruum nr.11 omanikuna (tl.58). Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 ja korteriühistu Saara põhikirja p.6 on ta 03.10.1996.a. asutatud korteriühistu Saara liige. Käesolevas asjas on kostja A. P. võtnud nii kohtuistungil (protokoll tl.53-54) kui kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl.40) hageja poolt esitatud nõude põhivõlgnevuse osas sisuliselt õigeks. Ta ei ole vaidlustanud nõude suurust, on vaid esile toonud maksmist takistanud asjaolu – tema suhtes algatatud inkassomenetluse, mille tõttu ta ei ole väidetavalt saanud võla tasumiseks laenu. Seega saab poole omaksvõtuga lugeda tõendatuks, et A. P. võlgneb korteriühistule Saara ajavahemikul 18.01.2012- 01.11.2014 sihtotstarbeliste maksetena, sealhulgas maksed vee ja kanalisatsiooni, üldelektri, prügiveo, kütte ja raamatupidamise eest ning halduskulu makse 3180,40 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet A. P. poolt 2015.a. tasumata arvetest tuleneva võla nõudes, mis hageja esindaja ütluste kohaselt on suurendanud võlgnevust 1.08.2015.a. seisuga 3308,02 euroni. Kuna kostja on hagis esitatud põhinõude õigeks võtnud, puudub kohtul vajadus analüüsida nõuet põhjendavaid tõendeid (tl.21, 23).
5.Hageja nõue on ka õiguslikult põhjendatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
6.Korteriühistu Saara on esitanud A. P. vastu viivise nõude summas 1660,29 eurot, sealhulgas viivis kuni 01.11.2014.a. 986,80 eurot (tl.22). A. P. ei ole vaidlustanud viivise arvestuse aluseid ega ka viivise suurust, vaid on taotlenud viivise välja mõistmata jätmist või vähendamist, toetudes asjaolule, et ta ei saanud kohustust täita hagejast tuleneva asjaolu tõttu- kuna korteriühistu andis nõude üle inkassofirmale, ei saanud kostja võtta laenu korteriühistule võla tasumiseks. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud Julianus Inkasso poolt temale 2012.a. saadetud võlateatised (tl.55-57). 21.08.2012.a. saadetud teatisest nähtub, et KÜ Saara on loovutanud 1.08.2012.a. arvest tuleneva varalise nõude A. P. vastu summas 1526,48 eurot Julianus Inkasso OÜ-le. Lisaks võlale on esialgsel kreeditoril tekkinud kahju võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste näol summas 476,26 eurot, mistõttu nõuab Julianus Inkasso OÜ A. P. kokku 2002,74 euro tasumist. 28.08.2012 A. P. saadetud pretensioonis on Julianus Inkasso OÜ hoiatanud, et võla mittetasumise korral hiljemalt 04.09.2012 teavitatakse võlgniku maksejõuetusest pankasid jt.krediteerijaid. 24.10.2012.a. saadetud teatises nõuab Julianus Inkasso OÜ A. P. lisaks võlale ka viivist summas 65,18 eurot.
3 (6)
7.Võlausaldaja, antud juhul korteriühistu esindajad on küll eitanud nõude loovutamist kolmandale isikule, kuid kohtu hinnangul on kostja poolt esitatud tõenditega hageja väited ümber lükatud. Samas ei ole nõude omandanud uus võlausaldaja A. P. vastu hagi esitanud ning A. P. on kinnitanud, et ta ei ole ka inkassonõuet rahuldanud. Nähtuvalt nõude aluseks oleva arve kuupäevast (1.08.2012) võib nõue olla käesolevaks ajaks aegunud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõude loovutamist ei saa kvalifitseerida võlausaldaja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 järgi, mis vabastaks võlgniku osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt vastutusest oma kohustuse rikkumise eest. Võlgnik võis kohustuse täita nii uuele kui nõude loovutanud võlausaldajale, juhul, kui viimane ei olnud talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja ei ole oma kohustust täitnud kummalegi võlausaldajale. Asjaolu, et ta ei saanud kohustuse täitmiseks kolmandalt isikult vahendeid laenuna, ei saa käsitleda sellise kohustuse täitmise takistusena, mis võtaks võlausaldajalt õiguse nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral viivist.
8.Kostja on toetunud viivise vähendamist nõudes ka oma majanduslikule seisundile – ta on pensionär ning tal ei ole raha. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt võib kohus kohustatud isiku (lepingupoole) nõudmisel vähendada viivist mõistliku suuruseni, kui viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu 14.06.2005.a. otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tulenevad viivise vähendamise taotluse lahendamiseks olulised põhimõtted. Nimetatud otsuses on riigikohus leidnud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii võlgniku kui võlausaldaja huve. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on poolel, kes taotleb viivise vähendamist. 12.12.2012.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12 tehtud kohtulahendi p 20 on riigikohus märkinud, et VÕS §-s 162 viivise kohta kasutatud terminid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ on hinnangulised kategooriad, mida pole võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seisneda kohtule oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Viivise mõistlikkust saab kaaluda ka objektiivset kriteeriumi aluseks võttes, lähtudes VÕS §-st 7, mille lg 1 sätestab, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
9.Hageja ei ole nõustunud viivist vähendama, kuna hageja hinnangul on kostja käitunud pahatahtlikult, jättes tasumata ka väikesed maksed, näiteks suvekuudel 14-15 eurot, kuigi ta kasutab kõiki osutatavaid teenuseid (vesi, kanalisatsioon, üldelekter, prügivedu) Kostja elab üksi 4-toalises korteris, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Tema korter on seisukorras, mis seab terve maja ohtu, tema eluruumid on täis rämpsu. Hageja on kandnud kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmise tagajärjel kahju, korteriühistul puudub raha kohtukuludeks, mistõttu taotleti vallalt abi riigilõivu tasumiseks. Kostja ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud pika aja jooksul –2012.a. on hageja koostanud teatise selle kohta, et A. P. kuuluva korteri võlgnevus kommunaalmaksete eest ajavahemikul detsember 2006-detsember 2011 on 1281,20 eurot (tl.43).
4 (6)
Tl.43 on ülevaade KÜ Saara korterile nr.11 koostatud kommunaalteenuste arvetest ajavahemikul veebruar 2012-detsember 2014, millest nähtub, et kolme aasta jooksul on võla katteks tehtud korteriühistule vaid üks makse summas 100 eurot. Ka 2015.a. ei ole tehtud ühtegi makset, kuigi arved ei ole ületanud 15 eurot (tl.47). Korteriühistu on ka 2012.a. algatanud A. P. vastu maksekäsu kiirmenetluse, milles kostja on esitanud nõudele vastuväite, kinnitades, et täidab 18.01.2012.a. sõlmitud maksegraafikut (tl.45-46). Käesolevas menetluses on tuvastatud, et kostja tegelikkuses seda ei teinud (välja arvatud üks makse 2012.a. märtsikuus). 2012.a. jättis korteriühistu hagi esitamata, kuid nähtuvalt A. P. saadetud Julianus Inkasso OÜ võlateatistest on nõue loovutatud. Kuid hageja esindaja on kohtule kinnitanud, et mingeid laekumisi korteriühistule seoses nõude loovutamisega ei ole toimunud, loovutamisdokumenti kohtule esitatud ei ole. 17.11.2013.a. on hageja saatnud kostjale meeldetuletuse võlgnevuse – kokku 2644,02 eurot tasumiseks (tl.48), milles on märgitud, et võlgnevuse tõttu on maja lülitatud välja küttesüsteemist. 19.01.2015 on korteriühistu informeerinud probleemist A. P. kuuluva korteriga Laheda Vallavalitsust (tl.49).
10.Kostja on taotlenud, et kohus nõuaks välja tema kontoväljavõtte, mis tõendaks tema majanduslikku seisundit. Ta on kinnitanud, et talle kuulub ka korter Tartu linnas (tl.54). Kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljatrükkidest (tl.58-60) nähtub, et A. P. kuulub lisaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx asuvale korterile, üldpinnaga 80,40 m2 13/144 mõttelist osa kaasomandist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvast elamumaast. A. P. omab arvelduskontot AS-s Swedbank, kontoväljavõttelt perioodi 05.01.- 07.09.2015 kohta (tl.67-69) nähtub, et kontole on laekunud 3513,67 eurot ning kontolt on välja võetud sularaha või tehtud makseid 3513,29 euro ulatuses, rahaliste vahendite jääk 07.09.2015 seisuga oli 0,67 eurot. Kontole laekub igakuuliselt A. P. pension 361,29 eurot ning ülekandena Aivi Kellalt 40-50 eurot. A. K. on A. P. tütar, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Soomes (tl.32 pöördel).
11.Kohus on seisukohal, et viivise vähendamiseks puudub käesolevas asjas alus. Viivis ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, arvestades aega, mille jooksul kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Nõutav viivis moodustab umbes 52 % põhivõlgnevusest. Kostja ei ole asunud oma võlgnevust, mida ta tunnistab, asunud likvideerima ka pärast hagi esitamist, kuigi tal on olemas sissetulek pensioni näol, mis võimaldaks kasvõi osade kaupa võlga tasuda. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas temale rohkem kui kolm aastat tagasi esitatud inkassonõuded on takistanud temal pärast 2012.a. osade kaupa võlgnevust vähendamast ning jooksvaid kohustusi täitmast. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud soov võlgnevus tasuda pangast laenatud rahaga ei ole, mis ei olnud võimalik, kuna pangad keeldusid inkassonõude tõttu laenu andmast ei ole adekvaatne viis probleemi lahendamiseks, sest pangalaenule lisanduv intresside tasumise kohustus halvendaks kostja majanduslikku seisundit. Kostja käitumise pahatahtlikkus ilmneb muuhulgas selles, et ta ei tasu temale ka käesoleval ajal osutatud teenuste eest, kuigi tema majanduslik seisund võimaldaks seda teha. Lisaks sissetulekule pensioni näol kuulub kostjale kaasomandi osa Tartu linnas, Tähtvere tänavas asuvast kinnisasjast (elamumaast), millelt on võimalik saada näiteks üüritulu või see võõrandada. Märkimist väärib, et kostja kontolt on 2015.a. neljal korral tehtud makseid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas, kokku 100 euro ulatuses.
5 (6)
12.Seega kohtu hinnangul ei ole kostja majanduslik seisund selline, mis võimaldaks viivist vähendada. Kohus arvestab ka teise lepingupoole õigustatud huvi saada korteriomanikele osutatud või vahendatud teenuste eest õigeaegselt tasu. Korteriühistul mittetulundusühinguna puuduvad võimalused tulutoovaks tegevuseks, mille arvelt teenuste eest tasuda või katta majandamise kulusid. Seega kui mõned korteriomanikud jätavad oma rahalise kohustused korteriühistu ees täitmata, kannatavad selle all ka teised, oma kohustusi korrektselt täitnud korteriomanikud, sest teenuste eest mittetasumisel võidakse teenuste osutamine lõpetada. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et nii on see juhtunud xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva majaga, millises asub ka kostja korter ning mis oli 2013.a. ja 2014-2015 kütteperioodil küttesüsteemist välja lülitatud. Seega tuleb KÜ Saara hagi A. P. vastu rahuldada täies ulatuses ning A. P. KÜ Saara kasuks välja mõista kokku 4840,69 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
13.Tulenevalt TsMS § 438 lg 2 otsustab kohus otsuse tegemisel ka menetluskulude jaotuse ja vastavalt TsMS 18.peatüki 5.jaole menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus käesolevas asjas hagi rahuldas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl.71) on hageja kandnud menetluskulusid hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol summas 400 eurot, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 145,22 eurot (tl.4, 24). Kohus leiab, et hageja menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik ning see tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.