Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Käesolev määrus ei ole vaidlustatav menetluskulude suuruse osas (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.XXXXXX Korteriühistu (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.P. (kostja) vastu. L.P. esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2014 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati.
2.Hageja esitas 29. detsembril 2014 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse summas 738,05 eurot väljamõistmiseks.
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Hageja lepinguline esindaja loobus 30. juuni 2015 kohtuistungil hagist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus lõpetas 6. juuli 2015 määrusega menetluse, kuna hageja loobus hagist ja kohus võttis loobumise vastu, tagastas hagejale riigilõivu summas 62,50 eurot, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 400 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt loobus hageja 30. juuni 2015 kohtuistungil hagist ning palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus võttis loobumise vastu, kuivõrd loobumine ei ole seadusega vastuolus. Kohus leidis, et hageja peab hüvitama kostja menetluskulud täies ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.XXXXXX Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 6. juuli 2015 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja lepingulised suhted lepingulise esindajaga lõppenud. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, mis põhjusel esindaja hagist loobus. Hageja ei ole andnud lepingulisele esindajale korraldust loobuda hagist; 2) pidi maakohus välja selgitama ja tuvastama hagist loobumise põhjuse, kuna hagist loobumine on ilmselgelt vastuolus korteriühistu huvidega ja seega kõikide korteriomanike ning korteriühistu liikmete huvidega (TsMS § 429 lg 4); 3) ei toimetanud maakohus hageja seaduslikule esindajale kätte nõuet esitada oma seisukoht kostja vastusele. Hageja ei saanud kohtunõuet täita. Hageja seaduslikule esindajale ei
toimetatud kätte ka kohtukutset 30. juuni 2015 istungile, seega hageja seaduslikul esindajal ei võimaldatud osaleda kohtuistungil, rikkudes sellega tema õigusi. Kui hageja seaduslik esindaja oleks kohtuistungil osalenud, poleks ta hagist loobunud; 4) on maakohus asjaolude kirjeldamisel eksinud, märkides, et hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist T.S.’ilt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.L.P. vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on lepingulise esindaja esindusõigus tõendatud volikirjaga, millest nähtub, et lepingulise esindaja esindusõigust hagist loobumise osas ei ole piiratud; 2) selgitas kohus piisavalt hagist loobumisega seonduvaid asjaolusid, enne kui loobumise vastu võttis. Hagiavalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks esitas kohus hagejale kohtunõude. Hagejal ja tema lepingulisel esindajal oli piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks; 3) on kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud hageja lepingulisele esindajale. Eelkõige tuleb menetlusdokument toimetada kätte isiku esindajale, menetlusosalisele endale kättetoimetamine on täiendav (RKTKm nr 3-2-1-84-07). Vastustaja viitas TsMS § 321 lg-le 1; 4) selgub hageja kirjavahetusest esindajaga hageja tegelik huvi, mis on suunatud kostjale kuuluva korteri sundvõõrandamisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
9.Maakohus on lõpetanud menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja hagist loobumise tõttu. Hagist loobumist reguleerib TsMS § 429. Vaidlust ei ole selles, et jurist P.P. oli hageja lepinguline esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 2). Hagiavaldusele oli lisatud esindusõigust tõendav volikiri (tl 18-19) ning haridust tõendav dokument (tl 20).
10.Määruskaebuses on hageja asunud seisukohale, et hageja ja tema lepingulise esindaja suhted on lõppenud (määruskaebusest ei selgu, mis ajahetkest need lõppenud on). Kuivõrd hageja lepingulise esindaja loobus P.P. hagist 30. juunil 2015 toimunud kohtuistungil (tl 66-68), on oluline hinnata, kas hagist loobumise ajal oli P.P.l kehtiv esindusõigus hageja esindamiseks. TsMS § 225 lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei olnud kohtule 30. juuni 2015 seisuga P.P. volituse tagasivõtmisest teatatud. Määruskaebusele on küll lisatud teade volituse tagasivõtmise kohta (tl 90), kuid sellest ei selgu, kellele ning millal oli see teade saadetud. E-kirjavahetusest (tl 89, tõlge tl 88) nähtub, et 30. juunil 2015 kl 19:32 (s.o pärast kohtuistungi toimumist) pöördus hageja P.P. poole informatsiooni saamiseks. Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et hageja ja P.P. lepingulised suhted oleksid lõppenud, vaid vastupidi – hageja küsis, kas P.P. hakkab vormistama uut hagiavaldust kostjale kuuluva korteri võõrandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumise ajal (s.o 30. juuni 2015 kohtuistungil) oli P.P.l kehtiv esindusõigus hageja esindamiseks.
11.TsMS § 222 lg 1 p 3 sätestab, et õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh loobuda hagist. Vastavalt TsMS §-le 223 võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Volikirjast (tl 18-19) ei nähtu, et hageja oleks P.P. esindusõigust piiranud, järelikult oli P.P.l õigus hagist loobuda. Kohus ei pea kontrollima, kas hageja on andnud oma lepingulisele esindajale korralduse hagist loobumiseks. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui hageja leiab, et lepinguline esindaja on omapoolseid kohustusi rikkunud, on hagejal võimalik esitada vastavasisuline kahju hüvitamise nõue.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et korteriühistu-poolne hagist loobumine rikub olulist avalikku huvi, mistõttu poleks maakohus tohtinud hagist loobumist vastu võtta (TsMS § 429 lg 4). Korteriühistu varalisi huvisid ei saa pidada oluliseks avalikuks huviks.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega kohtunõude ja –kutse kättetoimetamise osas. TsMS § 321 järgi tuleb menetlusdokumendid toimetada kätte menetlusosalise esindajale menetluses ning isiklikult menetlusosalisele võib menetlusdokumendid kätte toimetada üksnes täiendavalt (RKTKo 31.01.2007 nr 3-2-1-144-06, p 22). Kuivõrd hagejal oli esindaja, on maakohus õigustatult saatnud menetlusdokumendid (sh kohtukutse) üksnes hageja lepingulisele esindajale.
14.Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete nimede märkimine määruse kirjeldavas osas ei anna vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ebaõiget kostja nime on kasutatud ka hagiavalduses (tl 15-16).
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud XXXXXX Korteriühistu kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud määruskaebemenetluses 200 eurot (määruskaebusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine 12.08.2015, 2 tundi). TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tund (s.o 200 eurot : 2 h) on vajalik ning põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva dokumendiga tutvumist ja selle analüüsimist. Samuti peaks menetlusdokumendi koostamine hõlmama nõupidamist kliendiga. Arvestades määruskaebuse vastuse (tl 97-98) mahtu ning keerukust loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub nimetatud summale käibemaks. Kostja põhjendatud kuluks on seega 180 eurot (s.o 1,5 tundi x 100 eurot/tund x 1,2). Nimetatud menetluskulud tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostja on esitanud vastavasisulise taotluse, tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4). Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt ei ole käesolev määrus menetluskulude suuruse osas vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.