Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik Avaldaja esitas kohtule avalduse XXXOÜ sundlõpetamiseks ja kustutamiseks äriregistrist. Harju Maakohtu 04.04.2014 tagaseljaotsusega on avaldaja hagi rahuldatud, millega muuhulgas keelati

XXXOÜ-l kasutada ärinimes sõnalist tähist “Krug” (ja sellega äravahetamiseni sarnast tähist “KRUG” ja “krug”) ning kohustati XXXOÜ-d muutma ärinime ja põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Puudutatud isik ei ole 04.04.2014 kohtuotsust täitnud. Harju Maakohtu registriosakond teatas 06.04.2015 kohtule, et on andnud osaühingule tähtaja põhikirja muutmiseks ärinime osas vastavalt kohtumäärusele. Tähtaja jooksul määrust ei täidetud. Ärinime ja põhikirja muutmise dokumente esitatud ei ole. Harju Maakohus algatas menetluse 13.05.2015 määrusega, millega kohustas puudutatud isikut esitama oma seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus teavitas ka, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada kohut, keda soovib äriühing likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud 19.05.2015 Ametlike Teadaannete kaudu. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 139 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse põhikirjas ärinimi ja tulenevalt ÄS § 168 lg 1 p 1 kuulub põhikirja muutmine osanike pädevusse. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Harju Maakohtu 04.04.2014 kohtuotsusega 2-13-57751 on keelatud kasutada sõnalist tähist „Krug“, kohustatud puudutatud isikut muutma ärinime ja põhikirja 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Nimetatud otsus on jõustunud 20.05.2014. Puudutatud isik kohtuotsust täitnud ei ole, samuti ei ole ta kõrvaldanud nimetatud puudust registripidaja poolt antud tähtaja jooksul ega käesoleva tsiviilasja raames. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 alusel võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et avaldaja ega puudutatud isik ei taotle likvideerimismenetluse läbiviimist, tuleb puudutatud isik registrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avalduse esitamisel on avaldaja tasunud 07.05.2015 riigilõivu 50 eurot, mis on TsMS 138 lg 2 järgi kohtukuluks. Avaldajat esindas Ksenia Kravtšenko Advokaadibüroo Mullari & Koch kaudu. Avaldaja menetluskulude nimekirja ja 19.05.2015 arve nr 2015095 järgi on esindaja osutanud õigusabiteenust summas 325 eurot, mis on TsMS § 144 lg 1 alusel kohtuväliseks kuluks. Avaldaja kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja on käibemaksukohustuslane Prantsuse Vabariigis, mistõttu käibemaksu arvele ei lisandu. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad puudustatud isikult TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel täies ulatuses summas 375 eurot väljamõistmisele. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.