Võlaõigus › Töövõtulepingud

jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud XXX(hageja) esitas 22.05.2014 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3672 eurot ja viivis mittetähtaegse töö üleandmise eest summas 855,58 eurot, tagastatavalt rahalt intress summas 13,63 eurot ja viivis 114,59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis mittetähtaegse töö üleandmise eest 0,05% lepingu tasust iga hilinenud kalendripäeva eest ja viivis arvestatuna põhinõudelt seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.04.2013 projekteerimise töövõtulepingu nr 1303 korteri sisearhitektuuriprojekti koostamiseks asukohaga XXX, Tallinn. Hageja tasus töövõtulepingu punkti 5.1 kohaselt kostjale lepingu alusel teostavate tööde eest 50% ettemaksu summas 3672 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt töövõtulepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja alustama töödega koheselt pärast lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist. Punkti 3.4 järgi oli kostjal kohustus esitada hagejale sisearhitektuuri eelprojekt hiljemalt 01.10.2013 ja sisearhitektuuri põhiprojekt hiljemalt 02.01.2014. Lepingu punkti 3.1 ja 3.2 kohaselt kohustsus kostja järgima tööde teostamisel hageja nõudeid, hagejaga kooskõlastatud jooniseid ning Eesti Vabariigis kehtivaid normatiive ja kooskõlastama kõik sisearhitektuursed lahendused hagejaga. Kostjaga sisearhitektuursete lahenduste kooskõlastamine osutus aga võimatuks, kuivõrd kostja ei esitanud hagejale jooksvaid tööprojekte. Kostja hagejale sisearhitektuuri eelprojekti 01.10.2013 ei esitanud. Hageja selgitas 02.10.2013 e-kirjas kostjale, et ehitaja nõuab temalt valmis lahendusi ja põhiprojektiga jätkamiseks tuleb kõigepealt ära lõpetada eskiis/eelprojekti staadium. Ühtlasi palus hageja kostjaga kohtuda, et näha olemasolevaid eskiis- ja eelprojekti ning teha kindlaks, kas viimastega on tarvis veel tööd teha või saab asuda põhiprojekti juurde. Kostja teatas hagejale, et ei saa jätkata eelprojekti koostamist ning töid hagejale ei esitanud. Hageja juhtis 03.10.2013 e-kirjas kostja tähelepanu asjaolule, et ta on sõlminud kostjaga töövõtulepingu, hageja on tasunud ettemaksu, kuid ei ole endiselt saanud sisearhitektuuri eelprojekti. Vastuseks hageja e-kirjale teatas kostja, et keeldub edasisest koostööst ja seega oma lepingulise kohustuse täitmisest. Hageja andis kostjale sisearhitektuuri eelprojekti esitamiseks täiendava tähtaja 16.10.2013. Kostja lepingu punktist 3.4 a) tulenevat kohustust ei täitnud ega tagastanud ka ettemaksu hagejale. Hageja esitas 06.01.2014 kostjale taganemisavalduse töövõtulepingust ja nõude tasutud ettemaksu tagastamiseks. Taganemine jõustus 08.01.2014. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, leiab et nõue on põhjendamatu ning palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et on lepingu ülesöelnud enne, kui hageja on avaldanud soovi lepingust taganeda või leping üles öelda. Kostja on 02.10.2013 saadetud e-kirjas hagejale lõpetanud lepingu hageja poolse lepingu rikkumise tõttu. Kuna kostja on teinud töid tasutud ettemaksu ulatuses ning isegi rohkem (ettemaks 50 % kogumaksumusest, töid teostatud ligi 75 %), siis seetõttu ei ole kostjal kohustust hageja poolt tasutud summasid tagastada. Nagu nähtub kostja vastuse ja tema esindaja seisukoha lisadest, esitatud kirjavahetusest, siis just hageja oli see, kellest algasid poolte vahel lahkarvamused. Esmalt võttis augustis hageja kostjaga ühendust, et soovib jätkata just sisekujundaja Pille

Taelaga, mitte Kristel Jakobsoniga, kes oli eelnevalt hagejale töid teostanud, kuigi eelnevalt polnud hageja esitanud ühtegi pretensiooni Kristel Jakobsoni tööde osas. XXX tulles hagejale vastu, oli sellega nõus, kuid pidi selle tõttu tegema põhjendamatut lisatööd ning seda tegelikkuses tasuta. Samuti ei pidanud hageja kinni kokkulepitud kohtumise aegadest ja kohtadest ning ei reageerinud ka tihti kostja e-kirjadele ja saadetud kavanditele. Kui kohus peaks tuvastama, et kostja tahteavaldus ei ole selge ning kostja poolt ei ole lepingut üles öeldud, siis peab vaatlema, kas hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Kostja hinnangul ei ole hageja taganemine lepingust kehtiv seetõttu, et puudus oluline lepingu rikkumine kostja poolt, kostja on omalt poolt kõik kokkulepitud tööd teostanud. Pooled on kokku leppinud tööde teostamise kolmes etapis, millest I osa sisaldas: a) 26.04.2013 planeering ning seintega seotud elektriplaanid; b) 24.05.2013. a lagede plaan ning lagedega seotud valgustus; c) 01.10.2013. a eelprojekt. Eskiisprojekti alla kuuluvad: kujunduskontseptsiooni loomine, illustratiivne materjal, sisearhitektuurne ruumiplaneering, mööbli paigutus ruumis, eskiisplaanid. Eelprojekti alla kuuluvad: sisearhitektuurne kontseptsioon, ruumi põhimõtteline lahendus, funktsionaalsed seosed ning mööbli paiknemine ruumis, viimistlusmaterjalide põhimõtteline valik, valgustite valiku kriteeriumid, vajadusel ruumide vaated ja lõiked, suuline konsultatsioon. Kostja on kõik tööd teostanud, eelprojekti ei ole küll hagejale valmis kujul esitatud, kuid seda hageja poolse lepingu rikkumise tõttu. Samas on ka 23.09.2013 kostja kirjaga tõendatud, et kõik projektid olid tegelikkuses valmis ning kostja soovis neid kohtumisel kostjaga ettekanda ning esitada, mitte neid e-posti teel saata. Hageja aga hakkas sellepeale kostjale tegema põhjendamatuid etteheiteid, nagu ta poleks kahe kuu jooksul mitte midagi kostjalt saanud ja hageja hakkas hoopis küsimusi esitama põhiprojekti ja vastavate tähtaegade osas. Seega ei suudetud ka poolte vahel kokku leppida aega kohtumiseks, seega kuigi hagejal oli võimalus tööga tutvuda, ta seda ei teinud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt 06.01.2014 edastatud taganemisavaldus töövõtulepingust nr 1303 ei ole kehtiv, seetõttu, et puudub taganemisavalduse aluseks olev oluline lepingu rikkumine kostja poolt. Hageja on väga üldsõnaliselt viidanud kostja poolsele lepingu rikkumisele. Viidatud on vaid ühe, s.o. eelprojekti tähtajast mitte kinnipidamisele. Samas nähtub selgelt kõigist asja materjalidest, et vastav asjaolu ei olnud kostja süü. Samuti peab rõhutama, et tegemist on nn. ositi täitmisele kuuluva lepinguga ning vaid asjaolu, et hageja seisukohast ei ole kostja poolt kinni peetud ühe nn. vaheprojekti tähtajast, ei saa olla aluseks kogu lepingust taganemisele. Hageja ei ole viidanud ega tõendanud ka ühtegi muud asjaolu, mida võiks lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks. Kostja poolt olid tööd tehtud ning tööd vastasid lepingu tingimustele. Hageja taganemisavaldust tuleks käsitleda kui töövõtulepingu ülesütlemisavaldust VÕS § 655 lg 1 mõistes. Kostja hinnangul on kostja temale hageja poolt tasutud ettemaksu/ ning projektiga alustamise tasu ulatuses (s.o summas 3 672, 00 eurot) töid teinud ning üleandnud, mistõttu tuleks käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus jätta rahuldamata, vastupidisel juhul rikastuks hageja temale kostja poolt üle antud tööde osas alusetult. Viivise nõue, töö mittetähtajalise üleandmise eest, summas 855,58 eurot on kostja seisukohast põhjendamatu. Kuna leping on üles öeldud kostja poolt 02.10.13, siis ei saanud tekkida ka viivist. Kui lugeda, et hageja on Lepingust taganenud 08.01.14, ei ole ikkagi põhjendatud viivise nõudmine hagi esitamise seisuga, sest lepingust taganemisega lõppeb ka viivise arvestus. Samuti on kostja seisukohal, et viivise nõudel ei ole üldse alust, kuna kostja ei tunnista põhinõuet. Projekti esitamise tähtajaks 01.10.2013 oli projekt tegelikkuses valmis ning hageja ei võtnud tööd vastu endast tuleneval põhjusel, millele on viidatud eelnevalt. Intressinõue 13,63 eurot on kostja seisukohast alusetu. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis leiab ta, et ka kõrvalnõue on põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et ei pea tagastama ettemaksu ning järelikult ei pea kostja tasuma ka intressi.

Võla sissenõudmise kulud 40 eurot on täielikult alusetu ja põhjendamatu. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks vastavad kulud kandnud ja et need oleksid vajalikud ja põhjendatud. Antud menetluses on hagejal esindaja, kelle kulusid on võimalik hagejal kostjalt juhul, kui hagi peaks rahuldatama välja nõuda. Kostja vaidleb vastu ka viivisele tagastatavalt summalt. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis leiab ta, et ka kõrvalnõue on põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et ei pea tagastama ettemaksu ning järelikult ei pea kostja tasuma ka viivist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. Kohus tuvastas ja vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • pooled sõlmisid 12.04.2013 töövõtulepingu nr 1303, mille esemeks oli XXX, Tallinn asuva korteri sisearhitektuuriprojekti koostamine; • hageja tasus 16.04.2013 kostjale teostatavate tööde eest ettemaksu 50 % lepingu kogutasust, s.o. 3672 eurot koos käibemaksuga; • töövõtulepingu p 3.3 kohaselt kohustus kostja alustama töödega koheselt peale lepingu sõlmimist ja ettemaksu tasumist; • kostja kohustus töövõtulepingu p 3.4 kohaselt esitama hagejale sisearhitektuuri eelprojekti hiljemalt 01.10.2013; sisearhitektuuri põhiprojekti hiljemalt 02.01.2014 ning erandkorras antakse tellijale üle korteri planeeringulahendus ja seinte/lagedega seotud elektriseadmete plaan 26.04.2013 ning põhiplaan ja lagedega seotud valgustus 24.05.2013; • kostja hagejale sisearhitektuuri eelprojekti töövõtulepingus märgitud tähtajaks ega hiljem ei esitanud; • hageja esitas 06.01.2014 kostjale taganemisavalduse töölepingust ja nõude tasutud ettemaksu tagastamiseks; Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite alusel tõendatuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kumb pooltest on töövõtulepingu esmaselt üles öelnud/lepingust taganenud. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kui hageja on lepingust taganenud, kas taganemine on kehtiv ning kas hageja taganemise tagajärjel tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu sõlmides tasutud ettemaks või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Esmalt kohus analüüsib, kas kostja ütles lepingu üles enne hagejat, so 02.10.2013 hagejale saadetud e-kirjaga. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lepingu p 4.2, so tellija on kohustatud tegema kiireid otsuseid töövõtja poolt esitatud ettepanekute ja kavandite osas või pikendama töövõtja poolt lubatud tähtaegu. VÕS § 652 lg 2 kohaselt, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Projekteerimise töövõtu lepingu p 4.2 kohaselt on tellija tegema kiireid otsuseid (nädala jooksul) töövõtja poolt esitatud ettepanekute ja kavandite osas või pikendama töövõtja poolt lubatud tähtaegu. Kostja poolt kohtule esitatud 23.09.2013 e-kirjast nähtuvalt on kostja

hagejale teatanud, et tal kaob igasugune isu loominguga jätkata. Kohtu hinnangul ei saa ekirjas väljendatut lugeda tahteavaldusena töövõtuleping üles öelda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega peab tahteavalduses selgelt väljenduma tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul ei saa loominguga jätkamise isu kadumist käsitleda tahteavaldusena leping üles öelda. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ka tõendanud hageja poolt lepingu p 4.2 rikkumist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja ei ole konkreetselt välja toonud ega märkinud millise e-kirjaga konkreetselt ta soovib tõendada asjaolu, et hageja rikkus töövõtulepingu p 4.2, so ei teinud kiireid otsuseid kostja poolt esitatud ettepanekute ja kavandite osas. Kostja on kohtule 18.06.2015 seisukohas märkinud, et hageja ise tekitas situatsiooni ning muutis kohtumiste kohti ja aegu ning esitas täiendavaid nõudmisi, mida lepingus ei olnud kokku lepitud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kiiresti reageerinud kostja kirjadele ja ettepanekutele ning hageja sooviks oli saada lepingus sätestatud tähtajaks eelprojekt. Käesoleval juhul ei ole hageja viivitanud otsustamisega ning ei ole seega takistanud kostja poolt töölepingu alusel tulemuse saavutamiseks vajalike tööde läbiviimist. Kuna kostja võttis endale töövõtulepinguga kohustuse saavutada eelprojekt, siis on tulemuse saavutamiseks vajalike toimingute tegemine kostja kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole olnud viivituses ega viivitanud kiirete otsuste vastuvõtmisega. Sellest tulenevalt ei ole hageja rikkunud oluliselt lepingut. Seega ei ole täidetud VÕS § 652 lg 2 sätestatud lepingu ülesütlemise eeldus ning kostja poolt ei ole lepingut üles öeldud. Järgmisena tuleb analüüsida, kas hageja on töövõtulepingust kehtivalt taganenud ja kas on täidetud eeldused lepingust taganemiseks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted. VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja rikkunud oluliselt töövõtulepingut. Kohus tuvastas eelnevalt ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei andnud töövõtulepingus määratud tähtajaks hagejale eelprojekti. Seega on kostja jätnud täitmata poolte vahel 12.04.2013 sõlmitud töövõtulepingu p-s 3.4 sätestatud kohustuse esitada hagejale sisearhitektuuri eelprojekti hiljemalt 01.10.2013. Kostja väide selle kohta, et kostja on kõik tööd teostanud, eelprojekti ei ole küll hagejale valmis kujul esitanud, kuid seda hageja poolse lepingu rikkumise tõttu, on asjakohatu ja tõendamata. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Samuti ei ole usutav ja on tõendamata kostja väide, et kõik projektid olid tegelikkuses valmis ning kostja soovis neid kohtumisel ettekanda ning esitada, mitte neid e-posti teel saata. Kohus on veendunud, et juhul kui kostjal oleks öelnud lepingus sätestatud tähtajaks eelprojekt valmis, siis oleks ta selle ka hagejale esitanud. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et hageja andis kostjale 07.10.2013 e-kirjaga eelprojekti esitamiseks täiendava tähtaja 16.10.2013, kuid kostja ka täiendava tähtaja jooksul oma lepingulist kohustust ei täitnud. Sellest tulenevalt taganes hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingust. Eeltoodust

tulenevalt on hageja kehtivalt taganenud töövõtulepingust. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kohus Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tõendamist on leidnud, et hageja tasus 16.04.2013 kostjale teostatavate tööde eest ettemaksu 50 % lepingu kogutasust, s.o. 3672 eurot koos käibemaksuga. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas asjaolu, et hageja on kehtivalt lepingust taganenud, siis vabanevad mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega ei ole hagejal kohustust tasuda lepingus sätestatud ettemaksu 3672 eurot ning kostjal ei ole kohustust esitada hagejale eelprojekti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3672 eurot koos käibemaksuga. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3672 eurolt intress summas 13,63 eurot, viivis 114,59 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt viivis mittetähtaegse töö üleandmise eest summas 855,58 eurot ning viivis mittetähtaegse töö üleandmise eest 0,05% lepingu tasust iga hilinenud kalendripäeva eest, viivis arvestatuna põhinõudelt seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas hageja lepingust taganemise õiguspärasuse, siis ei tekkinud kostjal kohustust eelprojekti üle anda ning viivise välja mõistmiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 77,38 % ulatuses (hagihind 4962,65 eurot on 100%, kohus rahuldas hagi 3840,22 euro ulatuses, siis 3840,22 eurot x 100% : 4962,65 eurot), siis jätab kohus menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. TsMs § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.