XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse 8731 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
17 462 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Reet Rattur (OÜ E-jurist, epost [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Maris Merilo (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 8731 eurot ja seisuga 22. aprill 2015 sissenõutavaks muutunud viivis 852,61 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (8731 eurolt) alates 30. septembrist 2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1485 eurot. Edasikaebamise kord
2-15-168
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXOÜ (hageja) esitas 07.01.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX (kostja) vastu võlgnevuse 8731 euro ja viivise 8731 euro saamiseks. 22.04.2015 esitas hageja kostja vastu alternatiivse seadusjärgse viivisenõude summas 852,86 eurot ning lisaks nõudis hageja viivist alates otsuse tegemisest kuni otsuse kohase täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel alates 2009. a suuline müügileping, mille kohaselt müüb hageja kostjale isolatsioonimaterjali: puistevilla, kivivilla ning muid isolatsioonimaterjale (puistevilla jm materjale) vastavalt kostja tellimustele. Kui kostja esitab materjali tellimuse, siis paigaldab hageja selle materjali ka kostja klientide hoonetele, kui kostja seda soovib. Kostja esitas hagejale ostutellimused, hageja täitis tellimused ning esitas kostjale kauba eest tasumiseks arve. Kui kostja tellis kauba koos paigaldusega, siis müüs ta selle edasi oma klientidele. Hagejal kostja klientidega lepingulisi suhteid ei olnud. Kostja sai oma klientidelt tellimusi ning esitas neile kauba ja paigalduse eest arved. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et tasu maksmine kostja poolt hagejale on sõltuv sellest, kas kostja kliendid kostjale nõuetekohaselt tasu maksavad. Hageja ja kostja koostöö alates 2009. a kuni 2013. a detsembrini laabus ilma kostjapoolsete oluliste võlgnevusteta. Ajavahemikus 2013. a detsembrist kuni 2014. a märtsini on kostja tellinud hagejalt korduvalt puistevilla ja selle paigaldamist, kuid ei ole hagejale selle eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja on jätnud hagejale tasumata: 1) arve nr 6128 osaliselt summas 4600 eurot; 2) arve nr 6149 summas 1848 eurot; 3) arve nr 6151 summas 243 eurot; 4) arve nr 6152 summas 2040 eurot. Kokku on kostja võlgnevus tasumata arvete alusel hageja ees 8731 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete tasumise osas, mida kinnitab asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi kostja võlgnevuse tasaarveldusteks, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Läbirääkimisi tasaarveldusteks kinnitab 09.12.2014 e-kiri, mille kohaselt tasaarveldused tühistati, sest kostja soovis võlgnevuse katteks hagejale pakkuda mittevastavat kaupa. Vastavalt arvetele on viivis 0,5% päevas. Kostja on arvete osalise tasumisega ja kauba vastuvõtmisega arveid aktsepteerinud, millega on viivisemäär poolte vahelise müügilepingu tingimuseks. Kokku on viivis 22.12.2014 seisuga 13 796,22 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet kuni põhivõla suuruseni (s.o 8731 euroni).
3.Arve nr 6149 on esitatud kostja ostutellimuse nr XXX eest puistevilla tarne osas XXX vallas asuvale hoonele. Ostutellimus on edastatud kostja 21.02.2014 e-kirjaga hagejale. Kostja on märke ja allkirjaga ostutellimusel kinnitanud tellimuse kättesaamist ja raamatupidajale
2-15-168 tasumiseks edastamist. Kostja töötaja XXXon 21.02.2014 e-kirjaga, mille manuses on vastav ostutellimus, tellinud puistevilla paigalduse 26.02.2014. Arve nr 6151 on esitatud kostja ostutellimuse nr 140109 osas 06.03.2014 puistevilla tarne eest, mis on edastatud kostja 06.03.2014 e-kirjaga hagejale. Kostja on märke ja allkirjaga tellimusel kinnitanud tellimuse kättesaamist ja edastamist tasumiseks raamatupidamisele puistevilla tarne osas Tallinnas Nõmmel Kruusa 18/2 asuvale hoonele. Kostja töötaja XXX on 06.03.2014 e-kirjaga, mille manuses on vastav ostutellimus, kinnitanud tellimuse kättesaamist. Tööd on vastu võtnud tellija esindaja XXX. Arvel nr 6152 märgitud puistevilla paigaldus Tallinnas XXXon tõendatud 16.03.2014 kaetud tööde aktiga. Tööd on vastu võtnud kostja esindaja XXX. Lisaks on 16.03.2014 kaetud tööde aktiga Tallinnas XXXpuistevilla paigalduse vastu võtnud XXX. Arvete allkirjastamise nõuet ei ole seaduses sätestatud. Tasaarvestuskokkulepe poolte vahel ei ole kehtiv ja hageja ei ole kostjalt kaupa tasaarvelduseks saanud. Hageja kinnitab, et kostja poolt talle pakutud kaup oli veest läbi imbunud ja hageja keeldus selle kauba vastuvõtmisest võla katteks. Hageja juhatuse liige XXXsaatis kostjale 04.09.2014 e-kirja tasaarvestusest keeldumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on selle kauba tasaarvestuseks vastu võtnud. Hagejapoolsed kaupade hoiutingimused ei oma käesoleva hagi esemega mingisugust puutumust. Need ei muuda ega kustuta kostja võlakohustust hageja ees. Kostja võlgnevus hageja ees on tõendatud. Tõendatud on asjaolu, et kostja on puistevilla hagejalt ostutellimuste alusel tellinud ja see on paigaldatud kostja tellimusel kostja klientide hoonetele. Kostja on oma e-kirjades võlgnevust kinnitanud ja teinud ettepaneku tasaarvestuseks, millest hageja kostja poolt võlgnevuse katteks pakutud kauba halva seisundi tõttu 04.09.2014 keeldus. Kostja poolt 11.02.2015 esitatud fotodel ei ole hageja poolt müüdav puistevill. Hageja ei oska kommenteerida, millistest kottidest on fotod tehtud. Hageja hoiutingimused tema poolt kauba hoidmiseks kasutatava hoone sees on korralikud.
4.17.03.2014 XXXobjekti kaetud tööde aktidel on olemas tellija esindajate XXX ja XXX allkirjad, mis kinnitavad, et tööd on vastu võetud. Puistevilla paigaldamise tellisid XXX ja XXX kostjalt ning kostja tellis need tööd koos puistevillaga omakorda hagejalt alltöövõtu korras. Aktidele kirjutasid alla lõpptellijad. Eelnevat kinnitab kostja esindaja XXX17.09.2014 e-kiri hagejale, milles ta palub hagejal esitada XXXtööde akt. Aktilt nähtub, et hageja on puistevilla XXXpaigaldanud 27.02.2014, 16.03.2014 ja 17.03.2014. Vastavalt VÕS §-le 638 tuleb lugeda XXXtööd vastuvõetuks olenemata tellija allkirjast aktil. Arvestades, et töö on tehtud 17.03.2014 ning tellija ega kostja ei ole esitanud hagejale töö kohta pretensioone, tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Tasaarvelduse vastuväite esitas hageja kostjale 09.12.2014 pärast tasaarvestuseks pakutava kaubaga tutvumist detsembris 2014. Kostja viivitas kauba hagejale esitamisega seni kuni alles detsembris 2014 sai hageja esmakordselt tasaarvestuseks pakutud kaubaga tutvuda. 09.12.2014 e-kirjas kostja esindaja XXXle kinnitas hageja esindaja XXX, et kaubaga tutvumisel Tartu laos ilmnes kauba mittevastavus ning ta tühistas seetõttu tasaarvelduskokkuleppe. 17.09.2014 e-kirjas kinnitas kostja esindaja XXX, et kaup viibib 2-3 nädalat. 01.10.2014 saatis hageja esindaja kostjale päringu, miks kaup ei saabu. Tegelikult viibis kauba ettenäitamine kuni detsembrini. Detsembris ülevaatusel Tartu laos ilmnes, et pakutud kaup ei olnud kvaliteetne. Ei saa eeldada, et hageja puistevilla paigaldusega tegeleva ettevõttena võtaks vastu väärtusetu mittekvaliteetse kauba, mida ta klientidele müüa ei saa. Hageja esindaja XXXkirjutas 09.12.2014 e-kirjas XXXle: „Toode on amortiseerunud ehk
2-15-168 veest läbi imbunud ja pakendid katki“. Vastavalt VÕS §-le 116 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on kohustust oluliselt rikkunud. Mittekvaliteetse kauba esitamine tasaarvestuseks on oluline rikkumine, mille puhul ei saa eeldada, et hageja oleks sellega nõustunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tasaarvestuseks pakutud kauba hagejale üle andnud. Akti kauba üleandmise kohta koostatud ei ole ning hageja ei ole kauba vastuvõtmist kinnitanud. Järelikult ei ole tasaarvestust toimunud. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 14.01.2015 toimus poolte vahel kohtumine kostja Tallinna kontoris, kus lepiti kokku, et tasaarvestust ei toimu. Nimetatud asjaolu tõendab hageja esindaja XXX16.01.2015 e-kiri kostja esindaja XXXle. Pakkumisega nr 142111 tasaarvestuseks pakutud kaup asus kostja Tartu laos, mitte hageja laos. 17.09.2014 e-kirjast tuleneb, et kauba mittekvaliteetsus ilmnes kaubaga tutvumisel Tartus kostja laos. Hageja ja kostja vahel toimis enne võlgnevuse tekkimist pikaajaline lepinguline suhe, mille käigus väljastatud arvetel oli viivisemäär 0,5% tavapärane. Kostja on pikka aega hageja arveid selle viivisemääraga tunnistanud ja nende alusel ka tasunud. Kostja on hageja arveid tasunud vähemalt üle 11 kalendrikuu. Muu hulgas on kostja tasunud osaliselt, vahemikus 14.05.2014-14.11.2014 kaheksa osamaksega, ka hageja arve nr 6128. Tasumisega on kostja arvet tunnistanud. Sellega on ta tunnistanud ka arvel märgitud viivise määra 0,5% tasumata summast päevas. Arvestades, et kostja on tunnistanud korduvalt poolte vahel kasutusel olevaid arveid ja nendel märgitud viivisemäära, tuleb lugeda, et hageja ja kostja on selles viivisemääras kokku leppinud. Kostja ei ole esitanud hagejale arvetingimuste osas kogu lepinguperioodil ühtegi vastuväidet. Kostja ei ole esitanud vastuväidet viiviste osas ka kostja esindaja XXXi 09.12.2014 e-kirjale ning viivised olid samuti läbiräägitava tasaarvelduskokkuleppe esemeks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja nõue on tõendamata ja alusetu. Kostja ei nõustu hageja 09.12.2014 tasaarvestusavalduse tühistamise avaldusega, kuivõrd tegemist on alusetu ja pahatahtliku tühistamise avaldusega, mis ei ole esitatud õigeaegselt. Hageja on esitanud nö tasaarvestuse tühistamise avalduse rohkem kui kolm kuud peale tasaarvestuse tegemist, väites, et kostja poolt üleantud kaup on ebakvaliteetne. Samas on kostja kauba müünud hagejale juba enne 04.09.2014 tasaarvestuse tegemist ning seega oleks hagejal olnud ka kohustus saadud kaup koheselt üle vaadata ning kauba sobimatuse korral esitada vastavad pretensioonid, mida aga hageja ei teinud. Kostja viitab VÕS § 219 lg-le 1 ja § 220 lg-le 1. Seega poolte vaheline tasaarvestus kehtib ja hagejal ei ole arvest nr 6128 tulenevat nõuet kostja vastu. Lisaks märgib kostja, et hageja ise hoiustab oma kaupasid väga valedes hoiutingimustes, kus tooted on täielikult kaitsmata ilmastikuolude eest. Kostja kinnitab, et tema poolt üleantud kaup oli lepingu tingimustele vastav ning ühtegi pretensiooni kauba osas mõistliku aja jooksul ei ole kostjale esitatud.
7.Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kauba üleandmist kostjale. Kaetud tööde aktidest nähtub, et on tehtud puistevilla paigaldust ning akt on allkirjastatud kellegi XXXi poolt, kellel ei ole mingit seost kostjaga. Aktid on hageja ühepoolselt koostatud ja ei tõenda seda, et hageja oleks kostjale arvetel näidatud kauba üle andnud. Hageja on saatnud vastava keeldumise 09.12.2014 mitte 04.09.2014 nagu hageja oma vastuses väidab. Ühtlasi ei nähtu nimetatud ekirjast seda, et hagejal oleks olnud mingeid vastuväiteid või pretensioone kauba üleandmise
2-15-168 osas, vaid hageja on viidanud sellele, et kaup oli mittevastav. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole vaidluse esemeks see, kas kostja on hagejale üle andnud tasaarvelduskokkuleppe aluseks oleva kauba või mitte ja isegi kui nimetatud asjaolu oleks määrava tähtsusega, siis hageja ei ole esitanud pretensiooni seoses kauba mitte kätte saamisega, vaid hageja on väitnud, et kaup ei ole kvaliteetne – see aga tähendab selgelt, et hageja on kauba kätte saanud. Kaupade hoiutingimused on otseses seoses hageja poolt esitatud tasaarvestuse tühistamise ekirjaga. Kostja on tõendanud, et hageja ise on hoiustanud oma kaupasid valedel tingimustel, mis võis kaasa tuua kauba läbivettimise ning nö kauba mittevastavuse ja seega on ka tasaarvestuse tühistamise avaldus alusetu. Hageja poolt esitatud fotod ei tõenda kuidagi seda, et fotol toodud ruumides hoitakse hagejale kuuluvaid kaupasid. Viivise nõudmine suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud viivisemäär peab olema kindlaks määratud poolte vahelises lepingus. Antud juhul ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut, milles oleks määratud viivisemääraks 0,5% päevas. Ainuüksi arvele vastava viivisemäära märkimine ei tähenda, et kostja oleks nimetatud viivisemääraga nõus ja vastavat kokkulepet ei ole sõlmitud ka suuliselt. Antud juhul ei ole arved kostja poolt allkirjastatud, seega ei saa hageja väita seda, et allkirjastamisega oleks kostja justkui nõustunud arvel näidatud tingimustega. Isegi kui arved oleksid allkirjastatud, siis Riigikohus on oma 17.12.2009 lahendis nr 3-2-1144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud tingimustega nõustumist. Arve vastuvõtmist ei saa lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue täiesti alusetu.
MENETLUSE KÄIK
8.Kohus otsustas 09.04.2015 määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1.
9.22.04.2015 esitas hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on 06.01.2015 tasutud riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1485 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad alljärgnevast: • hagimaterjali analüüs ja hagiavalduse lisade komplekteerimine – 6,5 töötundi, 90 eurot töötund (käibemaksuta), 585 eurot (käibemaksuta); • 02.03.2015 vastuväite koostamine kostja 11.02.2015 vastusele, 11.02.2015 vastuse analüüs, tõendite hankimise korraldamine ja tõendite komplekteerimine, kostjaga 17.02.2015 kompromissi eesmärgil ühenduse võtmine, hagi tagamise abinõude valik – 4 töötundi, 90 eurot töötund (käibemaksuta), 360 eurot (käibemaksuta); • 30.03.2015 seisukoha koostamine kostja 20.03.2015 vastuse osas, 20.03.2015 vastuse analüüs, tõendite hankimise korraldamine ja komplekteerimine – 3 töötundi, 90 eurot töötund (käibemaksuta), 270 eurot (käibemaksuta); • 22.04.2015 seisukoha koostamine viivisenõude suhtes vastavalt kohtu 09.10.2015 määrusele ning alternatiivse seadusjärgse viivise arvestuse tegemine – 3 töötundi, 90 eurot töötund (käibemaksuta), 270 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud tekkisid seoses kohtumenetlusega. Hageja taotleb kostjalt menetluskulu väljamõistmist summas 2185 eurot.
10.27.04.2015 esitas kostja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad kulutustest õigusabile kogusummas 1144 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud kulutused tulenevad Cavere Õigusbüroo OÜ arvest nr 151063, mis on esitatud 9
2-15-168 tunni ja 32 minuti töö eest arvestusega 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on arvel märgitud õigusabi maksumus 1144 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, palub kostja hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta summa ehk 1144 eurot. Kõikide teostatud tööde spetsifikatsioon on alljärgnev: • 02.02.2015 hageja hagiavaldusega tutvumine, taotluse esitamine tähtaja pikendamiseks – 2 tundi ja 5 minutit; • 11.02.2015 hageja hagiavaldusele vastuse koostamine – 2 tundi ja 25 minutit; • 11.03.2015 kirjavahetus tähtaja pikendamise taotluse teemal kohtuga – 15 minutit; • 20.03.2015 hageja seisukohtadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine hageja seisukohtadele, esitamine kohtule – 3 tundi ja 23 minutit; • 24.04.2015 hageja vastusega tutvumine ja seisukohtade koostamine – 1 tund ja 24 minutit. Kostja kinnitab, et kõik kulud on tehtud ja tekkisid seoses käesoleva kohtumenetlusega.
11.Hageja esitas 04.05.2015 vastuväite kostja menetluskulude osas. Hageja leiab, et kostja menetluskulud 1143 eurot 9 tunni ja 32 minuti ulatuses, arvestusega 120 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) ei ole kostja poolt näidatud ulatuses põhjendatud. Kostja ei ole menetluskulude kohta detailset nimekirja esitanud. Kogumis ei saa kostja poolt menetlusdokumentide koostamisele kulutatud aega lugeda põhjendatuks, sest kostja on erinevates menetlusdokumentides korranud samu seisukohti ja esitanud samasisulisi väiteid, mis ei ole aidanud kaasa asja sisulisele lahendamisele. Kostjal ei olnud vajalik kohtumenetluses oma tegelike seisukohtade esitamiseks kulutada aega 9 tunni ja 32 minuti ulatuses. Juhul, kui kostja seda siiski tegi, siis ei ole põhjendatud kogu selle ajakulu liitmine menetluskulude koosseisu. Välja mõistmisele kuuluvad ainult vajalikud ja põhjendatud kulud. Põhjendatuks ei saa pidada 02.02.2015 menetluskulu hagiavaldusega tutvumisele ja taotluse esitamisele vastamise tähtaja pikendamiseks 2 tunni ja 5 minuti ulatuses. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 0,5 tundi, sest suurem ajakulutus hagiavalduse läbi lugemiseks ja taotluse kirjutamiseks juristi poolt ei ole realistlik. Põhjendatud ei ole hagiavalduse 11.02.2015 vastuse koostamise menetluskulu tervikuna 2 tunni ja 25 minuti ulatuses, millest põhjendamatuks tuleb lugeda ajakulu väidete esitamisele ja tõendite hankimisele hageja kauba hoiutingimusi puudutavas osas. Nimetatud kostja väitel hageja halbade kauba hoiutingimuste kohta ei ole mitte ühtegi puutumust hagi lahendamisega. Kostja on kulutanud põhjendamatult aega selle kohta väidete ja tõendite (fotode) esitamisele. Põhjendatud kuluks hagiavalduse vastuse koostamisele saab lugeda 1,75 tundi. 11.03.2015 kirjavahetuse pidamise kulu kohtuga tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud kulu, sest see ei ole kantud menetluse ökonoomsuse eesmärkidel. Põhjendatuks ei saa lugeda 20.03.2015 menetluskulu hageja seisukohtadega tutvumiseks, nõupidamisele kliendiga, vastuse koostamisele hageja seisukohtadele ja kohtule esitamiseks 3 tunni ja 23 minuti ulatuses. Kliendiga toimunud nõupidamiste kulu hüvitamine ei ole põhjendatud. Teise poole menetlusdokumendi läbilugemine võtab aega 10-15 minutit. Põhjendatud kulu kokku on 1,25 tundi. Hageja 24.04.2015 vastusega tutvumise ja seisukohtade koostamise ajakulu 1 tunni ja 45 minuti osas ei ole põhjendatud, sest 24.04.2015 dokumendis on kostja põhjendamatult korranud juba varem esitatut. Põhjendatud kulu on 0,5 tunni ulatuses.
2-15-168 Kokku on põhjendatud kulu 4 tundi ja põhjendamatut kulu 5 tundi ja 32 minutit. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 1 võib kohus rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja palub kohtul jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 5 tunni ja 32 minuti ulatuses, s.o 638,40 eurot ulatuses (5,32 x 120), rahuldamata.
12.11.05.2015 esitas hageja kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid (s.o riigilõivu maksekorraldus ja õigusabikulude arved).
13.Kohus saatis 13.05.2015 kostjale hageja menetluskulude nimekirja koos esitatud tõenditega ning andis kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 7 päeva dokumentide kättesaamisest arvates. Kostja esindaja on kohtu poolt saadetud dokumendid kätte saanud 13.05.2015, kuid seisukohta hageja menetluskulude suhtes ei ole kohtule esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
15.Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ning viivist raha maksmise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
16.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on alates 2009. a sõlmitud suuline müügileping, mille kohaselt müüb hageja kostjale isolatsioonimaterjali: puistevilla, kivivilla ning muid isolatsioonimaterjale (puistevilla jm materjale) vastavalt kostja tellimustele. Kui kostja esitab materjali tellimuse, siis paigaldab hageja selle materjali ka kostja klientide hoonetele, kui kostja seda soovib. Kui kostja tellis kauba koos paigaldusega, siis müüs ta selle edasi oma klientidele. Kostja on jätnud hagejale tasumata: 1) arve nr 6128 osaliselt summas 4600 eurot; 2) arve nr 6149 summas 1848 eurot; 3) arve nr 6151 summas 243 eurot; 4) arve nr 6152 summas 2040 eurot, kokku 8731 eurot. Arvest nr 6128 on kostja tasunud hagejale perioodil 14.05.2014-11.07.2014 kaheksa osamaksena kokku 2980,76 eurot (vt ka tl 34). Kostja tegi hagejale 04.09.2014 pakkumise nr 142111 (tasaarvestuse) toodetega kogusummas 8495,38 eurot (koos käibemaksuga).
17.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue kostja vastu seoses kostja 04.09.2014 tasaarvestusavaldusega (pakkumisega nr 142111) lõppenud (VÕS § 197 lg 2). Sellele küsimusele vastamise raames on vajalik tuvastada, kas kostjal eksisteerisid hageja vastu nõuded.
18.Kohus peab vajalikuks selgitada vaidlusalusele õigussuhtele kohalduva õigusega seonduvat. Nimelt on hageja hagiavalduses tuginenud müügilepingut reguleerivale võlaõigusseaduse sättele. VÕS § 208 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus
2-15-168 omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest võib müügilepingu regulatsioon (VÕS 11. ptk) kohalduda ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, kuid seda eeldusel, et suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, ei seisne töö tegemises või muu teenuse osutamises. Poolte vahel sõlmitud suulise lepingu alusel müüs hageja kostjale isolatsioonimaterjali ning paigaldas materjali kostja klientide hoonetele. Isolatsioonimaterjali paigaldustööde eest tasumine on seejuures seatud sõltuvusse hageja poolt kokkulepitud tööde teostamisest ja kostjale üleandmisest. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue eelduslikult sissenõutavaks töö valmimisest. Seega on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatum kohaldada müügilepingu alusel isolatsioonimaterjali paigaldamistööde teostamisega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamisel töövõtulepingu kohta käivaid sätteid.
19.VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks muu hulgas tasaarvestus. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
20.Kohus käsitleb esmalt hageja tasunõudega seonduvat. Poolte vahel puudub vaidlus kostja poolt arvete kättesaamise osas. Arvete nr 6149, 6151 ja 6152 osas vaidlevad pooled isolatsioonimaterjali (kivivilla) kostjale üleandmise, hageja poolt paigaldustööde kohase teostamise ning kliendi poolt paigaldustööde vastuvõtmise üle. Samuti on poolte vahel vaidlus arvete allkirjastamise kohustuse üle. Arve nr 6128 osas ei ole kostja arvates hagejal sellest tulenevat nõuet seoses pooltevahelise tasaarvestuse kehtimisega. Kuigi kostja on kohtumenetluses vaidlustanud arved nr 6149, 6151 ja 6152, on ta pakkunud kokkuleppe alusel hagejale tasaarvestust toodetega kogusummas 8495,38 eurot (koos käibemaksuga), mis samas viitab asjaolule, et hiljemalt tasaarvestuse tegemise (04.09.2014) hetkeks oli hageja nõue (8731 eurot) sissenõutav, st hagejal oli õigus nõuda kostjalt täitmist. VÕS § 637 lg-st 4 tuleneb, et kui pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmise tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas on tellija vastavalt VÕS §-le 638 kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
21.10.12.2013 arve nr 6128 (tl 7) osas ei ole poolte vahel vaidlust isolatsioonimaterjali (kivivilla) kostjale üleandmise, paigaldustööde kohase teostamise ning tööde vastuvõtmise ega arve allkirjastamise üle. Kõnesolev arve on kostja poolt osaliselt tasumata summas 4600 eurot. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on nimetatud arve saadetud hageja poolt kostjale
2-15-168 18.10.2013 ja 04.11.2013 (vt tl 8-11) puistevilla ostmiseks ja paigalduseks esitatud ostutellimuse eest Noole tee 1, 13, 15, Mõõga tee ja Vibu tee 3A majadele (vt tl 7). Puistevilla paigaldamiseks toimetamist 09.12.2013 kinnitavad kaetud tööde aktid (tl 12-16). Samuti kinnitavad aktid kauba üleandmist. Aktidest nähtuvalt on hageja juhatuse liige XXX märgitud töövõtja esindajaks ja XXXtellija esindajaks.
22.28.02.2014 arve nr 6149 on kostja poolt tasumata summas 1848 eurot (tl 17). Arve on hageja poolt esitatud kostjale tasumiseks kostja 21.02.2014 ostutellimuse nr XXX eest puistevilla tarne osas XXX vallas asuvale hoonele (tl 18-20). Kostja tellis puistevilla paigalduse 26.02.2014. Ostutellimusel on kostja kontaktisikuks märgitud XXX(kostja müügijuht) ning tema on kinnitanud oma allkirjaga ostutellimuse saatmist ja arve edastamist raamatupidajale (vt tl 18). 27.02.2014 kaetud tööde akt tõendab kostja ostutellimuse nr XXX täitmist (tl 75). Kuigi akt on allkirjastatud üksnes hageja esindaja poolt, ei ole kostja saadud arvet vaidlustanud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et hageja on omapoolsed kohustused kohaselt täitnud. Samuti toetab sellist seisukohta poolte vahel toimunud läbirääkimised võlgnevuse tasaarvestamiseks (vt tl 31 ja 128).
23.18.03.2014 arve nr 6151 on kostja poolt tasumata summas 243 eurot (tl 21). Arve on hageja poolt esitatud kostjale tasumiseks XXXostutellimuse nr 140109 puistevilla 06.03.2014 tarne eest, mis on edastatud hagejale kostja 03.06.2014 e-kirjaga (tl 22-23). Ostutellimusel on kostja kontaktisikuks märgitud XXXning tema on kinnitanud oma allkirjaga ostutellimuse saatmist ja arve edastamist raamatupidajale (vt tl 22). 17.03.2014 kaetud tööde akt Kruusa 18/2 paigalduse kohta tõendab kostja ostutellimuse nr 140109 täitmist (tl 83). Akt on allkirjastatud hageja juhatuse liikme ja (kostja) tellija esindaja XXXpoolt.
24.18.03.2014 arve nr 6152 on kostja poolt tasumata summas 2040 eurot (tl 24). Arve on hageja esitanud kostjale tasumiseks kostja 18.03.2014 ostutellimuse eest puistevilla tarneks XXXhoonele. Puistevilla paigaldus Tallinnas XXXon tõendatud 16.03.2014 kaetud tööde aktidega (tl 76-77), millest nähtuvalt on puistevilla paigalduse vastu võtnud kostja kliendi XXXOÜ esindaja XXX. Kostja 17.09.2014 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja ise palus hagejal talle edastada XXXpaigaldustööde kohta akti allkirjastatuna tööde vastuvõtja XXXOÜ volitatud isiku poolt (vt tl 25), mida ka hageja tegi (vt tl 77).
25.VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja on eelpool nimetatud tõenditest järelduvalt kostjale tellimuste alusel müünud kaupu (kivivilla) ja teostanud paigaldustöid, mis on vastu võetud või saab lugeda vastu võetuks (VÕS § 638 alusel) ning lepingulised kohustused hageja poolt on täidetud eelduslikult kohaselt. Müüdud kaubas või paigaldustöödes esinevaid võimalikke puudusi ei ole kostja menetluses ka esile toonud. Müüdud kauba ja teostatud paigaldustööde eest tasumine pidi toimuma hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel, milledel on maksetähtajad. Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt arvele nr 6128 hiljemalt 09.01.2014, arvele nr 6149 hiljemalt 10.03.2014 ning arvetele nr 6151 ja 6152 hiljemalt 20.03.2014. Seega muutusid hageja tasunõuded VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks vastavalt 10.01.2014, 11.03.2014 ja 21.03.2014.
26.Seoses kostja väitega, et arved on allkirjastamata, märgib kohus järgmist. Arvet võib nimetada üheks majandustehingu toimumist tõendavaks dokumendiks, mis on seega ka
2-15-168 raamatupidamise algdokumendiks. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab raamatupidamise algdokumendil olema mh majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad). RPS § 7 lg 1 p-des 6-8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis (RPS § 7 lg 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale vaidlusalused arved elektrooniliselt ja allkirjastamata. Kohtu arvates on hageja arvete allkiri vajalik tema raamatupidamises, kuid kostjale elektrooniliselt saadetud arveid ei ole kohustuslik allkirjastada.
27.Kostja on teinud hagejale 04.09.2014 pakkumise nr 142111 (tasaarvestuse) toodetega kogusummas 8495,38 eurot (koos käibemaksuga). Pooled vaidlevad tasaarvestuse kehtivuse üle. Hageja on leidnud, et nõude tasaarvestamine pole võimalik ka VÕS § 200 lg-st 4 lähtuva keelu tõttu, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktikas on sätteid tõlgendatud selliselt, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 või 02.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete hulka võivad kuuluda vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on VÕS § 200 lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida lepingust taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele VÕS § 111 ja § 189 lg 1 järgi esitada. Juhul kui võlgnik (praegusel juhul kostja) on esitanud võlausaldaja (hageja) nõudele vastuväite, et ta on võlausaldaja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning võlausaldaja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas need vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 04.01.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1129-11 tehtud otsuse p-s 9.
28.Kohus selgitab, et seadus ei sätesta nõudeid tasaarvestuse avalduse sisule. Minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (passiivnõue). Tasaarvestuse avaldusest ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestuse avaldusele olema lisatud arvestus, millises ulatuses vastavad nõuded lõppevad (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 667).
29.Kohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu nõue, millega ta saaks hageja nõude tasaarvestada. Samuti ei ole kostja tasaarvestuse avalduse (pakkumise) puhul täidetud isegi sellele kohaldatavad minimaalsed nõuded (vt otsuse p 28). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja pakkunud 04.09.2014 hagejale kokkuleppe alusel 8495,38 euro väärtuses kaupu (vt tl 128), kuid hageja on keeldunud kostja kauba vastuvõtmisest põhjusel, et kaubaga tutvumisel (detsembris 2014 kostja Tartu laos) ilmnes kauba mittevastavus (vt tl 31). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt tasaarvestusena pakutud kauba vastu võtnud. Seega ei saavutanud pooled kokkulepet hageja nõude tasaarvestamiseks kostja poolt pakutud kaubaga, küll aga toimusid selles osas poolte vahel läbirääkimised (vt ka tl 25, 31, 124, 126).
2-15-168 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu hageja vastu ning hageja põhivõlgnevus ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.
30.Seega ei oma asjas tähtsust ka kostja väited, mis on seotud hageja poolt tasaarvestuse tühistamise avalduse hilinenult esitamisega. Kui kostjal oleks nõue hageja vastu ning ta oleks hagejale teinud vähemalt minimaalsetele nõuetele vastava tasaarvestusavalduse, ei oleks hagejal olnud õiguslikult võimalik kostja tasaarvestusavaldust tühistada. Üksnes kohus saab hinnata, kas selline tasaarvestus on kehtiv või mitte. Samuti ei oma käesoleva asjaga puutumust poolte väited kaupade hoiustamise kohta valedes tingimustes. Isegi, kui vastav asjaolu oleks asjas määrava tähendusega, ei tõenda poolte poolt esitatud fotod kaupade valesid või korralikke hoiutingumusi (vt tl 62-64, 86-88).
31.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 8731 eurot (sh käibemaks 20%) rahuldada.
32.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud alternatiivne viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Hageja väidete kohaselt on pooled arvetel kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas ning seetõttu palub hageja kohaldada seda määra. Hageja arvates on kostja arvetel toodud viivise määra vaikimisi aktsepteerinud. Samuti on hageja seisukohal, et arvete tasumisega on kostja arvetel märgitud viivise määra tunnistanud. Alternatiivselt palub hageja kohaldada seadusjärgset viivise määra. Kostja leiab, et arve alusel viivise nõudmine 0,5% päevas on alusetu, kuna ta ei ole hagejaga vastavat viivist kokku leppinud ega ole arvetele märgitud viivisega nõustunud.
34.Kohtu hinnangul ei ole viivise nõudmine viivisemääras 0,5% käesoleval juhul põhjendatud. Kirjalikus vormis sõlmitud lepingut vaidlusaluste arvete esitamiseks poolte vahel sõlmitud ei ole. Seega saaks viivisekokkulepe tuleneda üksnes hageja poolt osundatud arvetest (nr 6128, 6149, 6151 ja 6152). Kuigi arvetel on fikseeritud viivisemäär 0,5% päevas, ei saa kohtu arvates siiski järeldada, et pooled olid sellises viivisemääras kokku leppinud. Kohus peab vajalikuks seejuures viidata ka Riigikohtu 17.12.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-21-144-09, kus on asutud järgmisele seisukohale. Kuigi majanduskäibes võib arvele viivise lisamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud, ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil
2-15-168 tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Riigikohtu seisukoht on põhjendatud asjaoluga, et arve vastuvõtmise kohta allkirja andmist ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib aga lepingut muuta ainult lepingupoolte kokkuleppel. Kohus lisab, et tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 4 ja VÕS § 20 lg-st 2 ei saa vaikimist ja tegevusetust reeglina lugeda tahteavalduseks, sh juhul kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohus leiab, et kostja vaikimist ja tegevusetust ei saa käesoleval juhul lugeda aktseptiks viivisemäära suuruse osas. Samuti märgib kohus, et kostja on küll hageja poolt esitatud arveid tasunud, sh arvet nr 6128 osaliselt, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks arvete alusel tasunud hagejale ka viivist sellises määras. Arve nr 6128 (ega teised vaidlusalused arved) ei sisalda endas viivise võlgnevuse summat.
35.Eeltoodu ei võta hagejalt siiski õigust nõuda viivist seadusjärgses ulatuses. Kohus osundab siinkohal Riigikohtu 07.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05 (p 16) avaldatud seisukohale, millest nähtub, et juhul, kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt alternatiivselt seadusjärgset viivist 22.04.2015 seisuga summas 852,86 eurot. Viivise arvutuskäigule ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
36.Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.01.2014-30.06.2014 aastas 0,25%, 01.07.2014-31.12.2014 aastas 0,15% ja 01.01.2015-30.06.2015 aastas 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2014 esimesel poolaastal 8,25% (0,25 + 8), 2014 teisel poolaastal 8,15% (0,15 + 8) ja 2015 esimesel poolaastal 8,05% (0,05 + 8). Arve nr 6128 tasumata summa 4600 euro maksetähtaeg oli 09.01.2014. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes nõudesummast 4600 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: ajavahemiku 10.01.2014-30.06.2014 (s.o 172 päeva) eest 178,83 eurot (4600 * 0,0825 / 365 * 172), ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 (s.o 184 päeva) eest 188,99 eurot (4600 * 0,0815 / 365 * 184) ja ajavahemiku 01.01.2015-22.04.2015 (s.o 112 päeva) eest 113,63 eurot (4600 * 0,0805 / 365 * 112), kokku 481,45 eurot. Arve nr 6149 tasumata summa 1848 euro maksetähtaeg oli 10.03.2014. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes nõudesummast 1848 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: ajavahemiku 11.03.2014-30.06.2014 (s.o 112 päeva) eest 46,78 eurot (1848 * 0,0825 / 365 * 112), ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 (s.o 184 päeva) eest 75,92 eurot (1848 * 0,0815 / 365 * 184) ja ajavahemiku 01.01.2015-22.04.2015 (s.o 112 päeva) eest 45,65 eurot (1848 * 0,0805 / 365 * 112), kokku 168,35 eurot.
2-15-168 Arve nr 6151 tasumata summa 243 euro maksetähtaeg oli 20.03.2014. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes nõudesummast 243 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: ajavahemiku 21.03.2014-30.06.2014 (s.o 102 päeva) eest 5,60 eurot (243 * 0,0825 / 365 * 102), ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 (s.o 184 päeva) eest 9,98 eurot (243 * 0,0815 / 365 * 184) ja ajavahemiku 01.01.2015-22.04.2015 (s.o 112 päeva) eest 6 eurot (243 * 0,0805 / 365 * 112), kokku 21,58 eurot. Arve nr 6152 tasumata summa 2040 euro maksetähtaeg oli 20.03.2014. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes nõudesummast 2040 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: ajavahemiku 21.03.2014-30.06.2014 (s.o 102 päeva) eest 47,03 eurot (2040 * 0,0825 / 365 * 102), ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 (s.o 184 päeva) eest 83,81 eurot (2040 * 0,0815 / 365 * 184) ja ajavahemiku 01.01.2015-22.04.2015 (s.o 112 päeva) eest 50,39 eurot (2040 * 0,0805 / 365 * 112), kokku 181,23 eurot. Kokku on viivis seadusjärgses määras 22.04.2014 seisuga seega 852,61 eurot (s.o 481,45 + 168,35 + 21,58 + 181,23). Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on küll palunud seadusjärgse viivisena välja mõista 852,86 eurot, kuid see summa on hagejal saadud eeldatavalt summade teistsuguse ümardamise teel. Samas ei pea kohus sellist arvutusviga (s.o kohtu poolt saadud summast 0,25 eurot rohkem) viivisenõude osalise rahuldamise aluseks, kuivõrd isegi kui hageja poleks alternatiivselt esitanud seadusjärgse viivise arvutuskäiku, oleks pidanud kohus hageja esialgset arvete järgset viivisenõuet käsitlema seadusest tuleneva viivise nõudena ning seetõttu ise viivise seadusjärgse suuruse arvestama (vt ka otsuse p 35). Samuti rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest (30.09.2015) kuni põhinõude täitmiseni.
37.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 8731 eurot, lisaks 22.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 852,61 eurot ning edasi viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema menetluskuludeks tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1485 eurot (ilma käibemaksuta).
41.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad
2-15-168 menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
42.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
43.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot (tl 38). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
44.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 16,5 tunni ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 1485 eurot (ilma käibemaksuta).
45.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
46.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et käesolevat tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud alla aasta (ca 9 kuud).
47.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid hageja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 16,5 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei
2-15-168 ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
48.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades eeltoodut peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
49.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1485 eurot (s.o 16,5 h x 90; ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
50.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2185 eurot.
51.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.