lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-40212/14

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 30.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-40212/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2314
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2022-02-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsÜS § 147 lg 1, 3Aegumistähtaja algusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 146Menetluskulude kandjad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-40212/2Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus21.04.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Legal OÜ12752805(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-40212

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 30. september 2015 kell 16.00.

Tsiviilasja number

2-14-40212

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagiavaldus T L vastu 361.70 eurot võlgnevuse nõudes

Hagi hind

361.70 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht: Jõe 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Triin Linholm (e-post: [email protected]); Võlgnik: T L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser (e-post: [email protected]).

Asja läbivaatamise kuupäev

30. september 2015 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja T L’lt hageja PlusPlus Legal OÜ kasuks 361 (kolmsada kuuskümmend üks) euro 70 senti (sh põhivõlgnevus 180.85 eurot ja viivis 180.85 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista T L’lt PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 340 (kolmsada nelikümmend) eurot 48 senti (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 240.48 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Välja mõista kostja T L’lt hageja PlusPlus Legal OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (340.48 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (6)

2-14-40212

5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1.PlusPlus Legal OÜ esitas 23.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 466.88 euro saamiseks. Kohus tegi 19.01.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 21.01.2015 elukaaslase M J kaudu kätte toimetatud. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud. Kohus koostas 11.02.2015 maksekäsu. Kohtumäärus on võlgnikule 11.03.2015 isiklikult kätte toimetatud. 25.03.2015 esitas võlgnik määruskaebuse, milles leidis, et nõue on aegunud.
2.Pärnu Maakohtu 17.04.2015 kohtumäärusega rahuldati võlgniku 25.03.2015 määruskaebus, tühistati 11.02.2015 maksekäsk ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (saabus 27.04.2015).
3.Viru Maakohus jättis 04.05.2015 kohtumäärusega avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.

HAGIAVALDUS

4.19. mail 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt 23.03.2008 sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja liitumislepingu nr. 10404177, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 233.44 eurot.
5.Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved arvetel osundatud maksetähtpäevaks ja tasuma maksmisega viivitamise korral viivist 0,15 % päevas.
6.Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS-i nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 233.44 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded, hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas PlusPlus Baltic OÜ kostjat kirjalikult.
7.Kostjal on tekkinud põhivõlgnevus 180.85 eurot ja viivis 180.85 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 19.06.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.05.2015 summas 387.92 eurot ning tegutsedes heas usus ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas.
8.Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud aegumise vastuväite, millega hageja TsÜS § 147 lg 3 ls 2 tulenevalt ei nõustu. Võlgnetava kohustuse aluseks on 2011.a sissenõutavaks muutunud arved, 2 (6)

2-14-40212 maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 2014.a. Seega on nõue esitatud õigeaegselt ja ei ole aegunud.

9.Hageja palus VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 173 lg 1, § 174 ning TsMS § 146, § 407 lg 1, § 172 lg 9, § 177 alusel mõista kostjalt põhivõlgnevus 180.85 eurot, viivised 180.85 eurot, menetluskulud 388 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

11.17. juunil 2015 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada nõudele aegumist.
12.Vastuse kohaselt Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 leidnud, et lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kolleegium seisukohal, et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustustega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Kuna viimane arve on Tele 2 Eesti AS-i poolt esitatud 01.06.2011.a, millest nähtuvalt ei ole maikuus 2011 enam teenuseid osutatud, siis võib eeldada, et samal ajal öeldi leping üles ning sellega seoses muutusid kõik nõuded sissenõutavaks. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, seetõttu palus kostja kohtul kohaldada aegumist.
13.Kui kohus aegumist ei kohalda, palus kostja tulenevalt VÕS § 162 lg 1 viivist vähendada mõistliku suuruseni.
14.Kostja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.

HAGEJA SEISUKOHT

15.01. juulil 2015 esitatud seisukohas kostja vastusele hageja teatas, et VÕS § 195 lg 1alusel lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna kostja ei ole lisana esitanud tõendit, et leping oli üles öeldud, siis on kostja vastuväited sisutud ja tuleks jätta tähelepanuta.
16.Kuna leping ei ole ülesöeldud, siis nimetatud nõue tuleneb esitatud arvetest ning seega kohaldub TsÜS § 147 lg 3 ls 2 sätestatu. Võlgnetava kohustuse aluseks on 2011.a sissenõutavaks muutunud arved, maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 2014.a, seega on nõue esitatud õigeaegselt ja ei ole aegunud.

MENETLUSE KÄIK

17.21. augustil 2015 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate avalduste, taotluste, dokumentaalsete tõendite ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 11.09.2015.

3 (6)

2-14-40212

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seiskohaga kostja vastusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja nad on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha ja asjas kohtuistungi määramine ei ole otstarbekas.
20.23.03.2008 sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja liitumisleping nr. 10404177 telefoni nr xxxx ja ONET75R teenuste kasutamiseks (t. lk. 59). Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks osaks oleva Tele2 teenuste kasutamise tingimustega ja lepingu juurde kuuluva hinnakirjaga ning et kohustub neid täitma. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et klient on kohustatud Tele2-le arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul arve koostamise päevast (t. lk. 68). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
21.Kostja on jätnud tasumata temale ajavahemikus 01.01.2011-31.05.2011 osutatud teenuste eest esitatud arveid. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise, temal hagiavalduses toodud ulatuses võlgnevuse tekkimise ning Tele2 Eesti AS-i poolt nõudeõiguse kostja vastu hagejale 19.12.2014 loovutamise üle. Kostja vaidleb nõudele vastu, leides, et nõue on aegunud.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud ning kas hagi kuulub rahuldamisele.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 ls 1 alusel kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Nende sätete alusel Tele2 Eesti AS-i nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks vastavalt üldtingimuste punktile 7.3 arve koostamise päevast 15 päeva möödumisel. See, et viimane arve koostati 01.06.2011 ja arvel toodud nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 19.06.2011 ja nõue (maksekäsu kiirmenetluse avaldus) kostja vastu esitati kohtule 23.12.2014, ei tähenda ei sellest tulenevalt nõuded kostja vastu on aegunud.
24.TsÜS § 147 lg 1 ls 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega leiab kohus, et TsÜS § 147 lg 3 on erisäte TsÜS § 147 lg 1 ls 1 suhtes ja kostjale Tele2 Eesti AS-i poolt 2011 esitatud arvetel toodud summade aegumise 4 (6)

2-14-40212 algustähtaeg algas alates 00.00. 01.01.2012. Hagi esitati 23.12.2014, s.o enne TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja (kolme aasta) saabumist.

25.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna viimane arve kostjale esitati 2011 aasta maikuus, siis tuleb eeldada, et Tele2 Eesti AS üles lepingu varem üles. Lepingu ülesütlemine eeldab lepingupoole poolt tahteavalduse selgelt väljendamist, milleks tuleb VÕS § 195 lg 1 tulenevalt esitada lepingu ülesütlemisavaldus teisele poole. TsMS § 231 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu üles ütles, esitades selleks kostjale ülesütlemisavalduse. Kuna ei ole kostja ka välja toonud, millal väidetavalt ülesütlemine toimus, siis ei ole võimalik nõustuda kostjaga, et tema vastu esitatud nõude näol enam ei ole tegemist arve esitamisest alates 15 päeva möödumisel sissenõutavaks muutunud kohustusega.
26.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi kogu põhinõude 180.85 eurot ulatuses. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole toonud, kas ja kuidas kostja majanduslik seisund ei võimalda viivise tasumist. Kuna hageja on kuni hagi esitamiseni arvestatud viivist 387.92 eurot vähendanud põhinõude suuruseni ja kostjalt ei nõuta viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude tasumiseni, siis kohtu arvates põhinõude 180.85 eurot suuruses viivise väljamõistmine ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Sellepärast rahuldab kohus hagi ka viivise 180.85 eurot ulatuses väljamõistmise osas.

MENETLUSKULUD

27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
28.Hageja on 24.08.2015 esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
29.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud 5 (6)

2-14-40212 välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

30.Käesolevas asjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (t.lk. 55-57, sisuliselt 2 lk) ja seisukoha kostja vastusele (t.lk. 110, sisuliselt 0.5 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist keerulise vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 1.67 tundi (2.5 lk x 0,667 t).
31.PlusPlus Inkasso OÜ on 13.05.2015 esitanud hagejale arve nr 57753 selgitusega esindustasu T L kohtumenetluses summas 288 eurot, s.h käibemaks 48 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-193-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta on 200.40 eurot (1.673 x 120). Lisaks hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot.
32.TsMS § 174 lg kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on lisanud õigusabikuludele käibemaksu ja on teatanud 24.08.2015 esitatud menetlusdokumendis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 340.48 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja kohtuvälised (õigusabi) kulud koos käibemaksuga 240.48 eurot (200.40 + 20 %).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja