Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-3301

ASAJOLUD

03.03.2015 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 31.03.2015 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 22.05.2015 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.05.2015. Seisuga 29.09.2015 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

XXXOÜ (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 08.10.2008. a ning võlgniku tegevusaladeks on olnud metallide ja metallimaakide hulgimüük. Äriregistri andmetel on viimane võlgniku poolt äriregistrile esitatud aruanne 2013. a majandusaasta aruanne. Võlgniku vara Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha arvelduskontol ja kassas kokku summas 1.89 eurot. Lisaks sellele on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid summas 39 389.44 eurot. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile nõude aluseks olevaid dokumente, mistõttu ajutisel halduril on raske anda hinnangut kas tegemist on sissenõutavate nõuetega või mitte. Võlgniku võlad Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 101 480.93 eurot, millele lisanduvad intressi ja viivisenõuded. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta

2-15-3301

Äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos äriühinguga XXXOÜ (reg.kood XXX), mille juhatuse liikmeks/ainuosanikuks on äriregistri andmete kohaselt XXX, isikukood XXX, kes on samas võlgniku juhatuse liige/ainuosanik. Ajutine haldur märgib, et võlgniku Swedbank AS kontoväljavõttest nähtub, et võlgnik on tihti arveldanud nimetatud äriühinguga. Viimane arveldustehing nimetatud kontolt toimus 18.12.2014, mil tehti OÜ-le XXX laenu tagasimakse summas 19 152,00 eurot. Ajutine haldur palus esitada tutvumiseks võlgniku ning XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingu, kuid seda ei esitatud. Võlgnik selgitas vaid, et võlgnikul olid kokkulepped tellijatega, et arvete tasumine toimub 30 päeva jooksul peale tööde lõpetamist, mistõttu võlgnik vajas abi arvete tasumisega. XXXOÜ oli nõus tasuma jooksvad arved tingimusel, et raha tagastatakse paari kuu jooksul XXXOÜ kontole. Seega on alust arvata, et võlgnik on ühe aasta jooksul enne pankrotimenetlust eelistanud lähikondset isikut teistele võlausaldajatele, mistõttu võib tegemist olla tagasivõidetava tehinguga. Ajutine haldur märgib, et võlgniku poolt esitatud 30.09.2014. a seisuga bilansi kohaselt on põhivara väärtus 4 589 eurot. 31.12.2014. a seisuga koostatud bilansi kohaselt on põhivara 0 eurot. Ajutine haldur palus täpsustada, millised varad olid põhivarana arvele võetud mille peale võlgnik esitas konto käibeandmikud, kuid ei selgitanud tehinguid põhivaraga ega esitanud tehingute kohta dokumente, märkides vaid, et mõned asjad on müüdud, et maksta võlad. Seega vajab ajutise halduri hinnangul täpsustamist, kas põhivara osas on tagasivõitmise võimalusi. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud Ford Transit 350EF SCAB, reg.nr XXX, esmane reg. aasta 2004. Sõiduki omaniku vahetus on registreeritud 20.01.2015.a. Sõiduki uue omanikuna on registrisse kantud XXXOÜ, sõiduki kasutajaks on võlgniku juhatuse liige. Ajutisele haldurile ei ole esitatud sõiduki võõrandamise dokumente, mistõttu puudub ajutisel halduril teave sõiduki võõrandamise tingimuste kohta ja ei saa välistada, et esineb vara tagasivõitmise tunnuseid, kuivõrd sõiduk on võõrandatud võlgniku lähikondsele. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku reaalne majandustegevus on lõppenud. Arvestades võlgniku suurt kohustuste mahtu ei ole võlgniku tegemise jätkamine reaalne ilma suuremahulise kapitali kaasamiseta. Halduri hinnangul on tegevuse jätkamine ebatõenäoline, kuna ka võlgnik ise ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku reaalseks varaks on vaid raha 1.89 eurot ning nõuded (XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ vastu) summas 39 389.44 eurot, kuid halduril ei ole võimalik anda lõplikku seisukohta nimetatud nõuete sissenõudmise võimalikkuse osas seoses sellega, et ajutine haldur ei ole saanud tutvuda kõikide nõuete aluseks olevate dokumentidega. Eraldi väärib esiletoomist võlgniku poolt pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjuseks toodud tehing XXX-ga, kelle vastu võlgnikul on suures ulatuses nõue. Ajutine haldur palus võlgnikul selgitada, kas võlausaldaja on vaidlusalusest lepingust tuleneva nõude esitanud võlgniku vastu, kuid võlgnik ei vastanud antud küsimusele. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 101 480.93 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Lähtudes esitatud raamatupidamisandmetest, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2014. a kui võlgnik sõlmis XXX-ga seadmete ostulepingu järelmaksu tingimustel summas 91 319 eurot ning võlgniku omakapital muutus negatiivseks. Rõhutamist väärib asjaolu, et võlgniku väitel pole võlgnik seadmeid saanud ja

2-15-3301 samuti ei ole võlgnik saanud tagasi juba tasutud makseid. Eelnevast tulenevalt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla ajutise halduri hinnangul raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Võlgniku juhatus sõlmis 2014. aastal raskes majanduslikus olukorras XXX-ga võlgnikule kahjulikel tingimustel lepingu, mis tõi võlgnikule kaasa ulatusliku kahju tekkimise. Võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu osamaksete teostamine nimetatud äriühingule. Ajutine haldur palus võlgnikul selgitada, kuidas, millal ja mis summas on XXX-le makseid teostatud ning esitada ajutisele haldurile vastavad maksete tegemist tõendavad dokumendid. Samuti teatada millises staadiumis on pankrotimenetlus ning kas võlgnik on vaidlusalusest lepingust tuleneva nõude esitanud äriühingu vastu ning lisada XXX pankrotimenetlusega seotud teate. Võlgnik selgitas, et XXX maksete tegemine toimus Venemaa territooriumil. Võlgniku juhatuse liige maksis ise ning vormistati kassa väljaminekuorderid. Võlgniku poolt esitatud dokumentide ja selgituste põhjal ei saa järeldada, kas tegemist on olnud reaalse tehinguga. Ajutise halduri hinnangul vajavad antud tehingust tulenevad asjaolud täpsustamist ning täiendavat uurimist. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankroti väljakuulutamine on võimalik üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu deposiitarvele kohtu poolt määratava summa menetluskulude katteks. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur kulutas ülesannete täitmiseks 16 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: − Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule − Kohtus ja suhtles võlgniku juhatusega − Koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse − Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid − Kontrollisin võlgniku pangakontosid − Analüüsis võlgniku esitatud andmeid − Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande − Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598, Swedbank) kasuks 16 töötunni eest summas 1 280 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1 536 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) 64 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-15-3301 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on XXXOÜ reaalseteks varadeks 1.89 eurot ning kohustusi on vähemalt 101 480.93 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. On alust arvata, et võlgnik on ühe aasta jooksul enne pankrotimenetlust eelistanud lähikondset isikut teistele võlausaldajatele, mistõttu esinevad tagasivõitmise alused. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes, seoses võlgniku juhatuse poolt 2014.a. sõlmitud tehinguga XXX-ga. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

2-15-3301 PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kuivõrd võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.