2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja osaühingu XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 643,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2619,45 eurot, kokku 3262,95 eurot (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks eurot ja 95 senti).
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista osaühingult XXX välja aktsiaseltsi XXX kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 35,36 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 36 senti).
5.Tasaarvestada osaühingu XXX ja aktsiaseltsi XXX vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja osaühingu XXX kasuks menetluskulud 3 227,59 eurot (kolm tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot ja 59 senti).
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3262,95 eurot) osaühingule XXX
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest
Menetluse käik
1.Harju Maakohus 14.10.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 99% ulatuses kostja aktsiaseltsi XXX osaühingu kanda ja 1% ulatuses hageja osaühingu XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 30.05.2015.
2.Hageja esitas 09.06.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3287 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 2637 eurot õigusabikulud. Hageja palub mõista kostajalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3269,45 eurot ja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis.
3.Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 16.06.2015, mille kohaselt on kostja maakohtu menetluses kantud esindajakulud summas 3536,25 eurot. Hageja palub mõista kostja kasuks välja kostja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskuludest 35,36 eurot (s.o 1%). Hageja vastuväited ja seisukoht kostja vastuväidetele
Kuigi hageja ei nõustu kostja menetluskulude suurusega, kuna kostja menetluskulud koosnevad toimingutest, mida on võimatu kontrollida (näiteks nõupidamine jms.) ning toiminguteks on hageja hinnangul kulunud liialt palju aega, siis arvestades proportsiooni ja taotlust 35,36 euro välja mõistmiseks, siis ei vaidlusta hageja kostja menetluskulusid.
Hageja ei nõustu, et puuduste kõrvaldamisega seotud kulu ei tuleks arvestada. Kuna puuduste kõrvaldamiseks kulus sama aeg, mis oleks kulunud nimetatud andmete märkimiseks hagiavaldusse, siis on hageja hinnangul tegemist põhjendatud kuluga. Hageja ei nõustu, et 06.04.2015 kantud istungi protokolliga ja helisalvestisega tutvumise kulu summas 135 eurot oleks põhjendamatu. Vaidlust ei saa olla selles, et protokolliga tutvumine on vajalik. Seega on ka sellega seoses kantud kulu põhjendatud. Samuti on vajalik ka helisalvestisega tutvumine, et läbi selle kontrollida protokolli vastavust tegelikule olukorrale. Kostja vastuväited
6.Kostja leiab, et hageja poolt maakohtu menetluses kantud lepingulise esinduse kulu tuleb vähendada 36 euro võrra, s.o arvel nr 17/K (17.10.2013) kajastatud kirje „Määrusega tutvumine ja puuduste kõrvaldamine” (0,40 tundi) võrra. Maakohus jättis hagi käiguta, kuna hageja ei toonud hagis välja viivise arvestamise perioodi. Kostja ei pea kandma puuduste kõrvaldamise kui hageja enda tegemata jätmisest tuleneva tagajärjega seotud kulusid. Seega ei saa hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud ühelgi juhul olla põhjendatud suuremas summas kui 2369 eurot.
7.Kostja leiab, et apellatsioonimenetluse kulu tuleb vähendada 135 euro võrra, kuna arvel nr 06/K (06.04.2015) kajastatud kirjes märgitud töö „Istungi protokolliga ja helisalvestisega tutvumine” järele puudus vajadus (vähemalt 1,5 tunni ulatuses) - tunnistajate ütluste parandamist/täiendamist pärast kohtuistungit enam taotleda ei saa, mistõttu ei ole 01.04.2015 kohtuistungi salvestisega tutvumise kulu põhjendatud. Seega ei saa hagejapoolt apellatsioonimenetluses kantud kulud olla ühelgi juhul põhjendatud suuremas summas kui 747 eurot. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud
10.Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2637 eurot.
11.Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 650 eurot (kd I lk 23). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosnevad õigusabikulud 2637 eurot maakohtus kantud kuludest 1755 ja ringkonnakohtus kantud kuludest 882 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 90 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid.
13.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei peaks käesolevas tsiviilasjas kandma hagiavalduse puudustest tulenevat kulu. Kohus tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse käiguta jätmisega, leiab, et esile toodud puudused on täpsustavat laadi ning eesmärgiga anda kohtule ja kostjale parem ülevaade viivise arvestusest. Kohus nõustub hagejaga, et nende andmete märkimisel hagiavaldusse, oleks kulunud sama aeg. Kulu ja sellele toimingule kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et protokolli ja helisalvestisega tutvumise toiming on põhjendatud ja vajalik kulu.
14.Kohus märgib, et hageja on proportsiooni võtnud ainult õigusabikuludelt. Maakohtus kantud kulu on ka riigilõiv, millelt samuti tuleb proportsioon võtta. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 650 eurot riigilõivu ja 2637 eurot lepingulise esindaja kulu, kokku 3287 eurot. Esindaja kulu jaguneb omakorda maakohtu kantud kuluks summas 1755 eurot ja ringkonnakohtus kantud kuluks summas 882 eurot. Arvestades Harju Maakohus 14.10.2014 otsuses märgitud proportsiooni jääb kostja kanda riigilõivust 643,50 (650*99%) eurot ja lepingulise esindaja kulust 1737,45 (1755*99%) eurot, kokku 2380,95 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 otsusest jäävad hageja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud täielikult kostja kanda summas 882 eurot. Seega rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt summas 3262,95 (2380,95+882) eurot, jättes taotluse rahuldamata summas 6,50 (3269,453262,95) eurot. Kostja menetluskulud
15.Kostja palub välja mõista maakohtu menetluses kantud kulust 1%, mis on 35,36 eurot. Hageja kostja menetluskulusid ei vaidlusta ja kohtu hinnangul ei ole kostja toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg selgelt põhjendamatu. Esindaja tunnihind 115 eurot ei ületa keskmisi turuhindasid. Tasaarvestus
16.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 3 227,59 (3262,95-35,36) eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.