osaühingu XXX hagi aktsiaseltsi XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
13 100.37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid osaühing, e-post: [email protected]); kostja aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, epost: XXX); kostja lepinguline esindaja advokaat Andreas Veeret (advokaadibüroo Nordeus osaühing, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt aktsiaseltsilt XXX hageja osaühingu XXX kasuks välja põhivõlgnevus 11 938.34 eurot (üksteist tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa eurot ja 34 senti).
3.Mõista kostjalt aktsiaseltsilt XXX hageja osaühingu XXX kasuks välja viivis 89.09 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot ja 09 senti) ajavahemiku 04.09.2013 kuni 14.10.2013 eest ja alates 15.10.2013 viivis põhivõlgnevuse (11 938.34 euro) tasumata osast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, kuid kokku mitte rohkem kui 11 938.24 eurot. Menetluskulude jaotus
2-13-48050
Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja aktsiaseltsi XXX osaühingu kanda ja 1% ulatuses hageja osaühingu XXXkanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue
1.Hageja esitas 14.10.2013 hagiavalduse kostja aktsiaseltsi XXX vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 11 991.51 euro, 14.10.2013 seisuga viiviste 89.58 euro ja edasiulatuvate viiviste välja mõistmiseks. Hageja müüs kostjale arbuuse ja väljastas 04.08.2013 arve nr XXX summas 5 071.75 eurot, 09.08.2013 arve nr XXX summas 4 409.21 eurot, 14.08.2013 arve nr XXX summas 4 310.50 eurot ja 17.08.2013 arve nr XXX summas 4 318.49 eurot (I kd, tl 6-9), kokku summas 18 109.95 eurot. Kostja on kokku jätnud eeltoodud arved tasumata summas 11 991.51 eurot. Hageja esitas 19.09.2013 kostjale nõude (I kd, tl 10-11), millele kostja vastas 23.09.2013 (I kd, tl 13-15), tunnistades hageja nõuet, kuid tasaarvestades selle oma väidetava kahjunõudega. Hageja vaidlustas 30.09.2013 seisukohas tasaarvestusavalduse (I kd, tl 17-18). Käesoleva hetkeni ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja vaidleb 20.11.2013 menetlusdokumendis vastu kostja väitele, et hageja ja kostja vahel sõlmiti leping hagiavalduse vastuses toodud tingimustel ning hageja jättis tarnimata 9 koormatäit arbuuse, st koguseliselt u 180 000 kg. Hageja on kõik müügilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Kostja poolt väidetavate asendustehingute tegemine ei ole põhjendatud. Isegi kui kostjal oleks olnud õigus asendustehingute tegemiseks, siis kostja ei ole tõendanud, et ta tegi asendustehingud võimalikult soodsatel tingimustel. Tähelepanuväärne on asjaolu, et väidetavalt kandis kostja asendustehingutega kahju ligikaudu samas summas, nagu on hageja nõue kostja vastu. Hageja märgib, et asjaolu, kellele kostja arbuuse edasi müüs, ei ole hagejale kuidagi tähtis, kuna sõlmitud ostu-müügilepingu osapoolteks olid hageja ja kostja. Hageja 12.12.2013 menetlusdokumendi kohaselt jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole väidetavate hagejapoolsete kohustuste rikkumisel pöördunud hageja poole kohustuse täitmise, pretensiooni või muu sarnase nõudega. Kostja on jätnud tõendamata asendustehingute tegemise aluse ja vajaduse. Asjaolu, et kostja ei ole asendustehinguid teinud, tõendab ka fakt, et kostja hagiavalduse vastuse lisadega esitatud arvete alusel on kostja ostnud arbuusi ainult 106 176 kg, mitte 180 000 kg, mis peaks olema väidetav kogus asendustehingute tegemisel. Hageja toob 05.09.2014 kohtuistungil välja, et hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu tingimused nähtuvad arvetest, mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgitab 12.09.2014 menetlusdokumendis, et 32. nädalal (05.-11.08.2013) müüs hageja kostjale kokku 112 697 kg arbuusi (I kd, tl 176-179), mis tõendab, et kostja esitatud käsitlus poolte kokkulepetest ja väidetavast asendustehingust on ebaõige ja ei vasta tõele.
2-13-48050
Hageja on 09.10.2014 menetlusdokumendis seisukohal, et XXX ütlused on ebausaldusväärsed, kuna väitis, et hageja transportis arbuuse ainult Tallinnasse, samas on hageja 04.08.2013 arve kohaselt kostjale müünud arbuuse ka lepingu alusel, kus sihtkohaks on Tartu (II kd, tl 58).
II Kostja vastuväited
2.Kostja ei võta hagi õigeks ja leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata. Haginõue on alusetu, kostjal puudub hageja ees hagis väidetud põhi- ja viivisevõlgnevus. Kostja 06.11.2013 vastuse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline müügileping 31. nädala (29.07.-04.08.2013), 32. nädala (05.-11.08.2013) ja 33. nädala (12.-18.08.2013) kohta selliselt, et
31.nädala jooksul tarnib hageja seitse koormatäit arbuusi (arvestusega, et üks koormatäis kaalub u 20 000 kg) hinnaga 0.21 eurot/kg, 32. nädala jooksul tarnib kümme koormatäit arbuusi hinnaga 0.18 eurot/kg ja 33. nädalal tarnib seitse koormatäit arbuusi hinnaga 0.18 eurot/kg. Vastuolus müügilepingus kokkulepituga tarnis hageja kostjale nõutavas koguses arbuuse üksnes 31. nädala jooksul (seitse koormatäit), 32. nädalal tarnis hageja kokkulepitud 10 koormatäie asemel ainult 5 koormatäit ning 33. nädalal 7 koormatäie asemel 3 koormatäit arbuuse, seega kokku jättis hageja tarnimata 9 koormatäit arbuuse (u 180 000 kg). Kostja oli hageja poolt tarnimisele kuuluvate kogustega arvestanud oma majandustegevuses ja kostja pidi sanktsioonide vältimiseks kasutama arbuuside hankimiseks asendustäitmist, mille tulemusena kandis kostja hinnavahe näol varalist kahju summas 11 938.34 eurot. 23.08.2013 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse koos kahjunõuet käsitleva arvega (I kd, tl 58-60). Müügilepingu esemeks olnud arbuuse vajas kostja majandustegevuses, täitmaks omapoolseid kohustusi oma kliendi XXX osaühingu ees, hagejale oli teada, et kostjal on omakorda kohustus tarnida arbuusid kolmandast isikust lõpptellijale. Kostja selgitab, et suuliste müügilepingute sõlmimine on puu- ja köögivilja hulgimüügi sektori omapära arvestades tavapärase praktikaga. Hageja on esitanud kahjusumma 11 938.34 euro arvestuse, mis on tingitud 09.08.2013, 11.08.2013, 12.08.2013, 13.08.2013 ja 14.08.2013 XXX osaühingult (I kd, 71-73, 89-91), 11.08.2013 XXX osaühingult (I kd, tl 75), 12.08.2013 ja 13.08.2013 osaühingult XXX (I kd, tl 78-80), 12.08.2013 XXX käest (I kd, tl 82, 83), 13.08.2013 XXX käest (I kd, tl 86) ja XXX käest (I kd, tl 95-96) arbuuside tellimisega, et asendada hageja poolt tarnimata jäänud arbuuside kogust. Hagejapoolse väiksemas mahus arbuuside tarnimise tõttu pidi hageja ette nägema, et kostja vastutab lõpptellija ees või on sunnitud pöörduma alternatiivsete pakkujate poole, mistõttu kostjale tekkinud kahju on hüvitatav VÕS § 127 lg 2 ja 3 kohaselt. Kostja esitad 23.08.2013 hagejale VÕS § 198 vastava tasaarvelduse avalduse, millega tasaarvestas hagiavalduses toodud arvetest tuleneva tasunõude kahju hüvitamise nõudega, hageja nõue summas 11 983.34 eurot on tänaseks lõppenud ja haginõue on vastavas osas alusetu. Ebaõige on hageja seisukoht, et VÕS § 200 lg 4 välistab tasaarvestuse kehtivuse. Hageja väide, et kostja on jätnud arvest nr XXX tasumata 53.17 eurot, on ebaõige, kostja tasus arve tervikuna 05.09.2013 maksekorraldusega (I kd, tl 99). Oma 28.11.2013 menetlusdokumendis on kostja välja toonud, et hageja poolt pakutud ülimalt soodne hind 0.18 eurot/kg oligi põhjuseks, miks kostja otsustas müügilepingu esemeks olevad arbuusid tellida hagejalt ja müügilepingus toodud kogused lepiti kokku lõpptellija XXX osaühingu tellimust silmas pidades. Hageja rikkumise tõttu sattus kostja olukorda, kus tal oli äärmiselt lühikese ajaga vajalik hankida 180 000 kg arbuusi ja kuivõrd ühelgi kodumaisel tarnijal
2-13-48050
polnud üksinda võttes pakkuda sellist kogust, oli kostja sunnitud puuduolevad arbuusid hankima mitmelt erinevalt tarnijalt ja sealhulgas välismaistelt tarnijatelt. Kostja otsis asenduskauba tellimiseks erinevaid tarnijaid ning parimaid võimalikke tingimusi. Majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on lepingupoole jaoks ettenähtav ja arusaadav, et lepingulise kohustuse rikkumisega võib kaasneda teise lepingupoole vastutus kolmandate isikute ees. Hageja tarnijana oli müügilepingu sõlmimisel teadlik, et kostja vajab arbuuse oma majandustegevuses edasimüügiks. 05.09.2014 kohtuistungil on kostja selgitanud, et on käsitlenud XXXosaühinguga seonduvalt negatiivse tagajärjena seda, et kui XXXosaühingule poleks arbuuse tarnida, siis XXXosaühing poleks suure tõenäosusega kostjaga edaspidi koostööd teinud. Kahju oleks olnud suur, kui koostöö lõppeb. Leping hagejaga sõlmiti 2013. aasta juulikuu lõpu erinevatel päevadel. 12.09.2014 menetlusdokumendis toob kostja välja, et kostja poolt tellitud arbuusid lähevad lõppastmes XXX osaühingule, mis nähtub ka 29.07.2013 e-kirja teemarealt „XXX arbuus 1 arve“. Kui ilmnes, et hageja ei ole tähtaegselt kokkulepitud arbuuse tarninud, pöördus kostja nõukogu liige XXX korduvalt telefoni teel hageja (XXX) poole, nõudes selgitust ja probleemide kõrvaldamist, seega andis kostja hagejale võimaluse oma rikkumine heastada. Kostja ja XXX osaühingu vahel on sõlmitud tarneleping (I kd, 153-157), mis raamlepinguna reguleerib pooltevahelisi suhteid. Kostja raamatupidamisprogrammi väljavõtted (I kd, tl 158-169) tõendavad, et kostja müüs 2013. aasta 32.-34. nädala jooksul XXX osaühingule kokku 354 622 kg Ukraina arbuusi, millises mahus tellimuse täitmine osutus võimalikuks üksnes seetõttu, et kostja tellis hageja poolt tarnimata jäetud 180 000 kg arbuusi asendusmüüjatelt. Kostja rõhutab 15.09.2014 kohtuistungil, et hageja väide, nagu oleks asendustehingud olnud 106 000 kg ringis, on vale, asendustehingute arvetest ja maksekorraldustest (I kd, tl 71-98) nähtub, et maht oli 180 000 kg. Kostja sõlmis hagejaga müügilepingud 30.07.2013 ja 31.07.2013 ja samal päeval siis ka XXX osaühinguga 32. ja 33. nädala kohta, samadel päevadel. Kostjal oli ka hagejaga vaja leppida kokku nädalate kohta, üks kokkulepe oli nädala kohta, mitte ei olnud tegemist hageja väidetud süsteemiga, kus tuvastamata arv müügilepinguid sõlmiti. Kostja on 09.10.2014 dokumendis seisukohal, et tunnistaja XXX ütlused on ebaõiged, vastuolulised ja need ei ole eluliselt usutavad. XXX ütlustest ei selgu, millal müügilepingud on sõlmitud.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-13-48050
VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • poolte vahel on sõlmitud suulised müügilepingud arbuuside tarnimiseks ja müügiks; • kostja on hagejale vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tarninud 2013. aasta 31.-33. nädala jooksul 15 koormatäit arbuusi ja vastavalt väljastanud 04.08.2013 arve nr XXX summas 5 071.75 eurot, 09.08.2013 arve nr XXX summas 4 409.21 eurot, 14.08.2013 arve nr XXX summas 4 310.50 eurot ja 17.08.2013 arve nr XXX summas 4 318.49 eurot (I kd, tl 6-9), kokku summas 18 109.95 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, millal ja millistel tingimustel sõlmiti müügilepingud arbuuside tarnimiseks, kas hageja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, kas hagejal on kostja ees müügilepingust tulenev kahju hüvitamise kohustus ja kas kostja tasaarvestuse avalduse tulemusena on kostja rahuldanud hageja nõude. Kohus leiab menetlusosaliste esitatud väidetest ja asjas kogutud tõenditest tulenevalt, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Suulised müügilepingud
4.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale arbuuse. Kuivõrd hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline müügileping, siis nähtuvad lepingu tingimused arvetest, mis on kostja poolt tasumata. Kostja vastuväite kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline müügileping 31. nädala (29.07.04.08.2013), 32. nädala (05.-11.08.2013) ja 33. nädala (12.-18.08.2013) kohta selliselt, et 31. nädala jooksul tarnib hageja 7 koormatäit arbuusi (arvestusega, et üks koormatäis kaalub u 20 000 kg) hinnaga 0.21 eurot/kg, 32. nädala jooksul tarnib 10 koormatäit arbuusi hinnaga 0.18 eurot/kg ja 33. nädalal tarnib 7 koormatäit arbuusi hinnaga 0.18 eurot/kg. Vastuolus müügilepingus kokkulepituga tarnis hageja kostjale nõutavas koguses arbuuse üksnes 31. nädala jooksul (seitse koormatäit), 32. nädalal tarnis hageja kokkulepitud 10 koormatäie asemel ainult 5 koormatäit ning 33. nädalal 7 koormatäie asemel 3 koormatäit arbuuse, seega kokku jättis hageja tarnimata 9 koormatäit arbuuse (u 180 000 kg). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt (II kd, tl 26-27) on hageja ja kostja vahel sõlmitud 16 suulist lepingut, mille alusel müüdi kostjale arbuuse. Lepingute sõlmimine toimus telefoni teel, kui hagejal oli pakkuda arbuuse, siis helistas XXX XXXja kui kostjal oli vaja, siis helistasid nemad hagejale. Igal üksikul korral lepiti kokku kolm peamist tingimust ehk hinna, koguse ja tarnimise kuupäeva.
2-13-48050
Tunnistaja XXXütluste kohaselt (II kd, tl 33-36) sõlmisid hageja ja kostja arbuuside tarnimiseks kolm suulist ostu-müügilepingut, mis sõlmiti 22.07.2013, 30.07.2013 ja 31.07.2013. Esimese lepingu sõlmis hageja nimel XXX ja kostja nimel XXX, 30.07.2013 ja 31.07.2013 kokkulepped sõlmis kostja nimel XXXsuuliselt telefoni teel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-05 punktis 12 avaldanud seisukohta, et kohus on seotud hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt ja TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 7 alusel ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ja hindab hageja müügilepingutega seotud väidete paikapidavust tõendite ja asjaolude põhjal. Menetlusosalised ei ole esitanud põhistatud ja tõendatud asjaolusid, mis näitaksid XXX või XXXütluste vaieldamatut usaldusväärsust, mistõttu puudub kohtul alus vastandlike ütluste korral tugineda vaid ühe tunnistaja ütlustega kinnitatud väidetele. Kohus leiab, et kuivõrd poolte esitatud ütlused müügilepingute sõlmimise kohta on vastuolulised (nt lepingute täitmise koht, sõlmitud müügilepingute arv ja asjaolud) ja tsiviilasjas esitatud muud tõendid ei ole tõenda üheselt kummagi menetlusosalise väidete tõesust, siis puudub kohtul alus müügilepingute sõlmimise asjaolude ja tingimuste osas tugineda menetlusosaliste tunnistajate antud ütlustele ilma, et ütlusi kinnitaksid täiendavad tõendid. Tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole alust pidada tõendatuks hageja või kostja väiteid müügilepingute sõlmimise asjaolude ja tingimuste kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et menetlusosalised tegid majandus- ja kutsetegevuses koostööd selliselt, et kostja poolt tellimuste esitamise korral toimus vastavalt kokkuleppe saavutamisele hageja poolt tellimuste aktsepteerimine ning täitmine. Kuivõrd menetlusosalised ei ole tõendanud enda esitatud väidete kohaste suuliste müügilepingute (hageja väidete kohaselt 16 lepingut, kostja ütluste kohaselt 3 lepingut) olemasolu, siis kohus peab põhjendatuks asuda seisukohale, mille kohaselt kostja poolt tellimuse esitamise korral (VÕS § 16 lg 1) ja hageja poolt tellimuse vastuvõtmisega (VÕS § 20 lg 1) saavutasid pooled VÕS § 9 lg 1 mõistes kokkuleppe lepingu sõlmimiseks, mille alusel on hageja väljastanud kostjale arved. Kokkuleppe saavutamine kostja poolt ostetavate koguste osas on tõendatud vaid tsiviilasjas esitatud arvetega (I kd, tl 6-9, 175-179), mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud eraldiseisvate suuliste müügilepingute sõlmimine igal tsiviilasjas esitatud arvel kajastatud koguses ja hinnaga. Võttes arvesse, et suuliste müügilepingute sisu ei ole tõendatud ja tõendatud ei ole hageja kohustus tarnida arbuuse suuremas koguses, kui seda tehti, siis ei ole ka asjakohased kostja motiivid hagejalt arbuuside tellimiseks.
4.2.Kohus on 05.09.2014 kohtuistungil menetlusosalistele põhjalikult selgitanud, et kohtule tuleb esitada lepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ja pooltevahelist suhtlust tõendavad tõendid. Lepingupoolte riisiko suuliste lepingute ja rikkumiste korral on kokkuleppe saavutamise ja rikkumise tõendamine. Kostja on esitanud väite, mille kohaselt valdkonna eripärast tulenevalt on praktikas kasutusel suulised lepingud, samas nähtub asjas esitatud materjalidest, et kostja ja XXXosaühingu vaheline suhtlus toimus ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja e-kirja teel (I kd, tl 67-70). Kohus leiab, et käesoleval juhul võib kostja poolt vaid suuliste ja tõendamata kokkulepete alusel kahju hüvitamise nõude esitamist pidada hooletuks käitumiseks, kuna kostja ei ole võimaldanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud lepinguid suuremas mahus kui tegelikult tarniti ning millest tulenevalt oleks hageja rikkunud oma kohustust tarnida kostjale suuremas koguses arbuuse.
2-13-48050
Kohus märgib, et ka kostja esitatud e-kirjad (I kd, tl 57-59) ei tõenda müügilepingute sõlmimist suuremas koguses kui arvetel kajastatud, sest 23.08.2013 e-kirjas teemareaga „kahjunõue“ ei ole nähtav kirja sisu või kas kirjal on manuseid. Seega ei ole võimalik üheselt öelda, kas 22.08.2013 e-kirjas olev kahjunõude põhjendus, mis on saadetud XXXXXX(I kd, tl 58-59), oli hageja poolt kätte saadud. Lisaks nähtuvad kostja nõukogu liikme XXXkirjast vaid kostja poolt esitatud asjaolud, mis eraldiseisvalt ei saa tõendada hagejapoolseid tahteavaldusi või pooltevaheliste suuremahuliste müügikokkulepete olemasolu. Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja 32. nädalal väidetavalt avastas, et hageja tarnib arbuuse väiksemas koguses kui oli kokku lepitud, oleks olnud põhjendatud eeldada kostja poolt täiendavate abinõude kasutuselevõtmist lisaks telefonikõnedele, et tagada nõuetekohane kauba tarnimine. Kostja ei ole tõendanud muudmoodi kui XXXkirjalike ütlustega, et on 2013. aasta 32. ja 33. nädalal pidanud kostjapoolset tarnete tegemist mittenõuetekohaseks või ebapiisavaks. Eeltoodust ja käesoleva lahendi punktis 4.1 esitatud põhjendustest tulenevalt kohus leiab, et menetlusosaliste vahel oli sõlmitud suulised müügilepingud VÕS § 11 lg 1 ja § 208 lg 1 kohaselt 04.08.2013, 05.08.2013, 06.08.2013, 07.08.2013, 10.08.2013, 09.08.2013, 14.08.2013 ja 17.08.2013 arvete ja koguste osas (I kd, tl 6-9, 175-179) ning tõendamata on kostja väited selle kohta, et hageja oli kohustatud tarnima kaupa tegelikult tarnitud kogusest suuremas koguses.
4.3.Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva lahendi punktides 4.1 ja 4.2 esitatud põhjendustest tulenevalt ei ole tõendatud hageja ja kostja vahel suuliste müügilepingute sõlmimine, mille kohaselt hageja oli kohustatud kokku 2013. aasta 32. nädalal tarnima 10 koormatäit arbuuse ja
33.nädalal tarnima 7 koormatäit arbuuse, siis ei ole ka võimalik hagejapoolne lepingulise kohustuse täitmata jätmine ja lepingu rikkumine VÕS § 100 mõistes. Võttes arvesse, et tõendamata on kokkuleppe ja lepingu olemasolu, mille väidetavast rikkumisest tulenevalt kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 11 938.34 eurot, tuleb pidada hageja vastu esitatud väidetavast rikkumisest tulenevat nõuet alusetuks. Kohus märgib täiendavalt, et kostja poolt esitatud arved teistelt tarnijatelt arbuuside ostmise kohta (I kd, tl 71-98) ei ole otseselt seostatavad väidetava hageja rikkumisega. Kuivõrd kostja igapäevane majandustegevus on puu- ja köögiviljade hulgimüük ja sisseostmine, siis võib erinevate tarnijate kasutamist ja suurtes kogustes kauba tellimist pidada igapäevase majandustegevuse raames tavapäraseks. Teistelt tarnijatelt ostetud arbuuside seostamine käesoleva tsiviilasja vaidlusega on ainult kostja väidetest ja tunnistaja ütlustest tulenev ja ei ole põhjendatud muude asjas esitatud tõenditega. Suuliste müügilepingute rikkumise puudumise ja kahju hüvitamise asjaolude tõendamatuse tõttu kohus kostja väited nõude tasaarvestamise ja kahju tekkimise kohta täiendavalt ei käsitle.
5.Hageja põhinõue summas 11 991.51 eurot Hageja on esitanud põhinõude summas 11 991.51 eurot, mis koosneb 04.08.2013 arve nr XXX tasumata osast 53.17 eurot, 09.08.2013 arvest nr XXX summas 4 409.21 eurot, 14.08.2013 arvest nr XXX summas 4 310.50 eurot ja 17.08.2013 arve nr XXX tasumata osast 3 218.63 eurot. Kostja on 06.11.2013 vastuses välja toonud, et hageja väide, et kostja on jätnud arvest nr XXX tasumata 53.17 eurot, on ebaõige, kostja tasus arve tervikuna 05.09.2013 maksekorraldusega (I kd, tl 99). Teiste arvete põhjendatuse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud.
2-13-48050
Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale esitanud 04.08.2013 arve nr XXX (I kd, tl 6) summas 5 071.75 eurot ja 05.08.2013 arve nr XXX (I kd, tl 176) summas 3 138.91 eurot, kokku summas 8 210.66 eurot. Samuti on kostja 05.09.2013 maksekorraldusega nr 503 (I kd, tl 99) tõendanud, et on tasunud hagejale 8 210.66 eurot arvete nr XXX ja 05.08.2013 eest. Hageja ei ole esitanud tsiviilasjas põhistatud seisukohta ja tõendeid selle kohta, et kostja 05.09.2013 maksekorraldusega ei ole hageja nõuet täielikult rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja 04.08.2013 arvest XXX tulenev nõue on 05.09.2013 maksekorraldusega kostja poolt tasutud täies ulatuses ja nõue on VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud kohase täitmisega. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus arvete nr XXX, XXX ja XXX summade suuruse osas, mida kostja ei ole maksekorralduse teostamisega tasunud. Eeltoodust ja käesoleva lahendi punktis 4.1-4.3 esitatud põhjendustest lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada hageja arvetest nr XXX, XXX ja XXX tulenevad nõuded kostja vastu summas 11 938.34 eurot.
6.Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 89.58 eurot ja edasiulatuv viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-87-10 punktis 12 on korratud seisukohta, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulub käesoleva lahendi punktis 5 toodud asjaoludel rahuldamisele osaliselt, siis on põhjendatud rahuldada viivisenõue vastavalt vähendatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub alus rahuldada hageja 17.10.2013 menetlusdokumendis esitatud arvestuses 14.10.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 0.51 senti (arvestatud perioodil 04.09.2013-14.10.2013 põhinõudelt 53.17 eurot), kuna vastav põhinõue on 05.09.2013 tasutud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et arvete maksetähtaeg oli 30 päeva kauba üleandmisest arvates, mistõttu tuli kostjal tasuda 04.08.2013 arve nr XXX hiljemalt 03.09.2013. Kuivõrd kostja on tasunud arve 05.09.2013, siis on kostja tasumisega olnud viivituses 2 päeva ja hageja kasuks on põhjendatud välja mõista viivis summas (53.17 x 8,5% x2 / 365) 0.02 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeltoodust ja käesoleva lahendi punktis 5 esitatud asjaoludest tulenevalt ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada hageja viivisenõue summas (0.02 + 20.99 + 31.12 + 36.96) 89.09 eurot. Hageja edasiulatuva viivise nõue tuleb TsMS § 367 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel rahuldada, pidades silmas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-87-10 avaldatud seisukohta, et põhjendatud viivisenõue ei ületa põhivõlgnevuse summat, kuna hageja ei ole tõendanud suurema kahju olemasolu.
Menetluskulud
2-13-48050
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja sissenõutavaks muutunud nõue summas 11 991.51 eurot kuulus osaliselt rahuldamisele summas 11 938.34 eurot eurot, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.