2-15-6345/14 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-15-6345 Kükkeri Ait 11. jaanuaril 2015 teinud A. Mxxxxxxx ülekande summas 4000 eurot. Makse selgituseks on märgitud „xxxx kinnistu põllumaa osa ettemaks“. Kokkulepitud ajal kostja notari juurde ei ilmunud ja kinnistu võõrandamistehingut hageja ja kostja vahel ei sõlmitud. Sellele vaatamata ei ole kostja hagejale ettemaksuna saadud 4000 eurot tagastanud. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja poolt saajalt saadu tagasinõudmine on sama paragrahvi teise lõike järgi välistatud, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud või tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Hageja nõuab kostjalt 4000 eurot, mille ta andis kostjale üle tulevase kohustuse täitmiseks ehk kinnistu ostuhinna osaliseks tasumiseks. Hageja lähtus eeldusest, et leping tulevikus sõlmitakse. Kuna kostja kokkulepitud ajal notari juurde ei ilmunud ega sõlminud hagejaga kinnistu ostumüügilepingut ja asjaõiguslepingut, siis tegelikkuses hagejal kostja ees ostuhinna tasumise kohustust ei tekkinud. Järelikult kandis hageja kostja arveldusarvele 4000 eurot ilma õigusliku aluseta. VÕS § 1028 lg 1 alusel on hagejal õigus selliselt üleantu kostjalt tagasi nõuda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab A. Mxxxxxxx OÜ Kükkeri Ait kasuks välja 4000 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015. a ja 22. mai 2015. a määrustega seati hagi tagamise abinõuna A. Mxxxxxxomandis olevatele xxxx (registriosa numbriga xxxxx) ja xxxxxxxxxxII (registriosa numbriga xxxxxxxx kinnistutele kohtulikud hüpoteegid summas 2500 eurot (kokku 5000 eurot). Tartu Maakohtu 8. juuli 2015. a määrusega muudeti Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015. a ja 22. mai 2015. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõusid, tühistades xxxxxxxxx II kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi ning seades hagi tagamise abinõuna A. Mxxxxx omandis olevale 930/1570 mõttelisele osale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistust OÜ Kükkeri Ait kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 5000 eurot. TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et praegusel juhul on kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik jätta hagi tagamise abinõu, s.o A. Mxxxxxxx kuuluvale xxxx kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek jõusse. OÜ Kükkeri Ait esitatud hagi tagamise taotlust lahendades tuvastas kohus, et hagi tagamata jättes võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks või lausa võimatuks. Praeguseks ajaks ei ole olukord muutunud. Nimelt on kostjal võlgnevusi mitme võlausaldaja ees, sh jõustunud kohtulahendite alusel. Lisaks sellele on kostja varale seatud hüpoteek summas 20 000 eurot Omalaen OÜ kasuks, milline äriühing tegeleb kinnisvara tagatisel laenu andmisega. Sellest võib järeldada, et kostja võlausaldajaks on kuni 20 000 euro ulatuses ka Omalaen OÜ. Kui kohtulike hüpoteekidega tagatud nõue rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Menetluskulude jaotus

2-15-6345 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv kogusummas 375 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on 27. aprillil 2015 tasunud riigilõivu summas 375 eurot. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on võimalik taotletud ulatuses kindlaks määrata ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjale lisatud arve kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 3,5 tunni ulatuses, sh kulus 1 tund materjalide läbitöötamisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele ja 2,5 tundi hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele ja esitamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töömaht sellises ulatuses on olnud põhjendatud ja vajalik. Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu 120 eurot ühe tunni eest, mis on asjaolusid arvestades mõistlik. Ehkki arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus õigusteenuse osutamisele 3,5 tundi, on tasu arvestamisel võetud aluseks 2,5 tundi ning selle põhjal arvestatud tasumisele kuuluvaks tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna hageja ei ole temale osutatud õigusabi eest tasunud rohkem kui 360 euro ja sellises summas on ka menetluskulude nõue esitatud, ei kuulu ka kostjalt väljamõistmisele suurem summa. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 735 eurot, millest moodustab 375 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.