Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-3200

ASAJOLUD

02.03.2015 esitas XXX OÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 31.03.2015 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 22.05.2015 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.05.2015. Seisuga 28.09.2015 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

XXX OÜ (edaspidi nimetatud kui Võlgnik, endise ärinimega XXXOÜ) kanti äriregistrisse 03.04.2013.a ning äriühingu märgitud põhitegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Võlgniku vara Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha arvelduskontol summas 182.22 eurot. Võlgniku võlad Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 5 000 eurot. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine haldur on võlgniku arvelduskonto väljavõtetest tuvastanud, et võlgnik on arveldanud OÜ-ga XXX, mis on võlgniku lähikondne isik PankrS § 117 mõistes. Samuti on võlgniku varaks olnud seadmed võõrandatud OÜ-le XXX. Ajutine haldur ei ole saanud kontrollida kas võlgniku varaks olnud seadmed on müüdud turuhinnaga või on müügiga kahjustatud

2-15-3200 võlausaldajate huve. Seega ei saa käesoleval juhul välistada, et seoses võlgniku rahakannete ja vara müügiga lähikondsele isikule esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Täiendavalt võib vara tagasivõitmise võimalusi esineda seoses võlgniku sularaha kasutamisega. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt on 04.07.2014.a võetud võlgniku kontolt välja 1 550 eurot, millise kasutamise kohta võlgniku huvides ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, siis ei ole ajutise halduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamisele. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 5 000 euro ulatuses ning vara 182.22 eurot. Samas kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võimalik võlgniku äriplaanile tuginedes võlgniku majandustegevust taaskäivitada, kuivõrd võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid, mille abil oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Võlgnikul on kohustusi, mille katmiseks vajalike vahendite laekumisele väljavaated puuduvad. Ajutine haldur märgib, et tal on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud andmeid selle kohta, millal täpselt tekkis EAS-i toetuse tagasimaksmise kohustus. Samas on EAS käesoleval hetkel ajutisele haldurile teadaolevalt ainus võlgniku võlausaldaja, kelle ees kohustust täita ei suudeta. Täiendavalt peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et lähtuvalt asjaoludest, et OÜ XXX, kes on võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõttes, kasutab kontaktaadressina võlgniku e-posti XXX ja nimetatud e-posti aadressilt esitatakse andmeid ka ajutisele haldurile, võlgniku vara on teadaolevalt samuti võõrandatud OÜ-le XXX, ei saa välistada, et esinevad ettevõtte üleminekule viitavad asjaolud. Ettevõtte üleminekul lähevad üle ka ettevõtte kohustused. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankroti väljakuulutamine on võimalik üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu deposiitarvele kohtu poolt määratava summa menetluskulude katteks. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur kulutas ülesannete täitmiseks 12 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: − Esitas teabenõude võlgnikule − Suhtles võlgniku juhatusega − Suhtles võlgniku äriruumide rendile andjaga

2-15-3200 − − − − −

Koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgniku registriandmetega Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks

Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598, Swedbank) kasuks 12 töötunni eest summas 960 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1 152 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) 44 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-15-3200 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on XXX OÜ varadeks 182.22 eurot ning kohustusi on vähemalt 5 000 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid, mille abil oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Ei saa välistada, et seoses võlgniku rahakannete ja vara müügiga lähikondsele isikule esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Samuti esinevad ettevõtte üleminekule viitavad asjaolud äriühinguga OÜ XXX seoses. Täiendavalt võib vara tagasivõitmise võimalusi esineda seoses võlgniku sularaha kasutamisega. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. XXX OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et XXX OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kuivõrd võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.