2-15-4752/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-15-4752 eurot, millest 275 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 83,33 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 27.03.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus Axxx Kxxxxxxx hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 1260,39 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 177,04 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 724,02 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 29,86% põhivõlalt aastas kuni nõude täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 10.04.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.07.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.07.2008. a tarbijakrediidilepingu nr 0800084/19ST (edaspidi leping), mille raames on sõlmitud üks kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja üks kokkulepe lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 kohaselt suurendati krediidisaaja käsutuses olevat

2-15-4752 krediidisummat 91,28 euro võrra ning kokkuleppega nr 2 muudeti intressimäära. Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli kostja käsutuses olevaks krediidisummaks 1 686,18 eurot intressimääraga 29,86% krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.12.2009. a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nr 2 on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Kostja oli kohustatud vastavalt kokkuleppele nr 2 ning ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Lepingu üldtingimuste p. 9 kohaselt on selleks kõik asjaolud, mis võivad takistada lepingu nõuetekohast täitmist. Mõistlikult eeldades on selliseks asjaoluks iga põhjus, mis takistab või muudab võimatuks lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise, st eelkõige kostja maksevõimega, kontaktandmete muutmisega jms seotud info. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 08.02.2013. a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 28.02.2013. a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1623,79 euro tasumist, millest 1260,39 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 285,19 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 1,53 eurot viivis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Arvestades, et kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisummaks 1260,39 eurot.

2-15-4752 Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,86% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, mistõttu on kostja poolt hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud intress summas 285,19 eurot. Lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-169-13 p-dest 27-30, mille kohaselt ei või krediidisumma osalt, mis koosneb juba intressist ja viivisest, omakorda arvestada intressi ja viivist, vähendas hageja sissenõutavaks muutunud ja tasumata intressi nõuet 108,15 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas (285,19 – 108,15) 177,04 eurot. VÕS § 113 lg-s 5 on sätestatud, et võlausaldajal on võlgnikult õigus nõuda viivitusega seotud mõistlikke võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende hüvitamine toimub viivise maksmisest sõltumatult. Üldtingimuste p 6.7. sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja tavapärases majandustegevuses on laenu ülalpidamise kulu seotud laenu väljaandmiseks vajaliku ressursi ja laenu halduse kuluga, mille katteallikaks on intress. Lepingu rikkumise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on soodustada lepingu kohast täitmist ning kindlasti on viivisel ka preventiivne eesmärk – nimelt hoida ära lepingu rikkumine. Seega ei ole võla sissenõudmisega seotud kulud kaetavad intressi ja viivisega, kuna need ei sisalda hüvitist hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtavatele täiendavatele pingutustele. Võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega kostjapoolsest lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui lepingut ei oleks kostja poolt rikutud. Hageja oli antud lepinguga seoses sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetse kostja lepingu rikkumisega. Seega saab kostja selliste kulude tekkimist ette näha ning peab lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 76,68 eurot kostjale 31.08.2012. a ja 31.10.2012. a saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 05.12.2012. a ja 08.02.2013. a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ning 28.02.2013. a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 76,68 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 2 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,86% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (VÕS § 105). Lepingu ülesütlemisel 28.02.2013. a oli lepingu alusel tagastamata krediidisumma 1260,39 eurot. Lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-169-13 p-dest 27-30, mille kohaselt ei või krediidisumma

2-15-4752 osalt, mis koosneb juba intressist ja viivisest, omakorda arvestada intressi ja viivist, arvestas hageja viivist krediidisummalt 1169,11 (1260,39 – 91,28) eurot, s.t. kokkuleppe nr 2 ülesütlemisel tasumata krediidisummalt, millest on maha arvestatud kokkuleppe nr 2 sõlmimisel krediidisummale lisatud võlgnevus refinantseeritud lepingust nr 0800084/19ST. Hageja arvutas viivist krediidisumma 1169,11 euro tasumisega viivitamiselt, määraga 29,86% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 27.03.2015.a. seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 724,02 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t. perioodi 28.03.2015 – 28.09.2015. a eest) viivis 177,35 eurot ja kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,86% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2415,48 eurot, millest tagastamata krediidisumma moodustab 1260,39 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 177,04 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 901,37 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 29,86% aastas tasumata krediidisummalt 1169,11 eurot alates 29.09.2015. a kuni krediidisumma tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 275 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ arve õigusabi eest summas 83,33 eurot, koos käibemaksuga 100 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest summas 83,33 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kostja poolt ei kuulu aga hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksuosa. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja BIGBANK AS ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.