Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-107989 tamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitus Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja nõue 26.02.2015 sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille kohaselt kandis hageja samal päeval kostja palvel kostjale mõeldud laenuna S D kontole XXX (Swedbank) 240 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele märkis hageja ülekande selgituseks “V K laen õigusabilepingu eest”. Laenu tagastamise tähtajaks oli poolte kokkuleppe kohaselt 5 päeva peale ülekande tegemist, s.o 03.03.2015. Laen on käesoleva ajani tagastamata. 10.03.2015 sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille kohaselt kandis hageja samal päeval kostja palvel kostjale mõeldud laenuna V K kontole XXX (Swedbank) 102 eurot selgitusega “Laen V K”. Laenu tagastamise tähtajaks oli poolte kokkuleppe kohaselt 5 päeva peale ülekande tegemist, s.o 15.03.2015. Laen on käesoleva ajani tagastamata. 2(6)

2-15-107989 08.04.2015 pöördus hageja lepingulise esindaja vahendusel kirjalikult kostja poole laenu tagastamiseks. Kostja sai meeldetuletuskirja kätte 09.04.2015 aga laenu ei tagastanud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. 15.05.2015 määrusega lõpetati kohtumenetlus maksekäsu kiirmenetlus käesolevas asjas ning asi anti üle Viru Maakohtule. 19.05.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2015 kirjaga kohustati hagejat 14 päeva jooksul esitama hagiavaldus. Nii nagu hagiavalduse asjaoludes märgitud, oli poolte vahel sõlmitud kaks laenulepingut (26.02.2015 ja 10.03.2015), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu, tehes selleks ülekanded vastavalt kostja soovile ja juhistele kolmandate isikute pangakontodele. Kostja kokkulepitud tähtajal laenu ei tagastanud ning tulemusi ei andnud ka laenu tagastamiseks kirjalik pöördumine kohtuväliselt. Seega oli hageja oma nõudes õigustatud kohtu poole pöörduma, milleks käesolevaga ka hagi esitab. VÕS § 399 lg 1 kohaselt Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui:1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 2 alusel Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kuivõrd kostja laenusaajana ei ole käesoleva ajani laenu hagejale tagastanud ning laenusaaja kõrvalehoidvast käitumisest (ei ole laenu tagastanud ning ei ole pikema aja jooksul reageerinud ka kostja telefonikõnedele ja sõnumitele) on alust arvata, et kostja laenusaajana on laenuandjale (hagejale) esitanud teadvalt valeandmeid nii laenu saamise eesmärgi kui ka laenu tagastamisvõimaluste kohta, siis on hageja õigustatud laenu tagastamist nõudma. VÕS §-st 2 lg 1 tulenevalt Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 6 lg 1 Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 alusel Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 järgi Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 3(6)

2-15-107989

Kostja vastus hagiavaldusele Kostja esitas hagiavaldusele 29. juunil 2015. a kirjaliku vastuse.

4(6)

2-15-107989 Kostja vaidleb hagile vastu ning on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele nii laenu kokkuleppe puudumise kui ka tõendamatuse tõttu. Kostja esitab hagile alljärgneva vastuse: Asjaolud, mille üle vaidlus puudub 26.02.2015 kandis hageja S D kontole 240 euro selgitusega „V K laen õigusabi eest“. 10.03.2015 kandis hagejas V K kontole 102 euroselgitusega „Laen V K“. 09.04.2015 sai kostja „meeldetuletuse laenu tagastamiseks“ ja ei reageerinud sellele. Kostja poolt vaidlustatud asjaolud 26.02.2015 a. sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille kohaselt laenas Kostja Hagejalt 240 euro laenu ja laenu tagastamise tähtajaks kokkuleppe kohaselt oli 5 päeva peale ülekande tegemist. 10.03.2015 a. sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille kohaselt laenas Kostja Hagejalt 102 euro laenu ja laenu tagastamise tähtajaks kokkuleppe kohaselt oli 5 päeva peale ülekande tegemist.

Hageja ei tõendanud seda, et poolte vahel oli mistahes kokkuleppe raha saamiseks. Sellest et 26.02.2015 kandis hageja S D kontole 240 euro selgitusega „V K laen õigusabi eest“ sai kostja sai teada ainult hagimaterjalidest, kuna seal on hageja konto väljavõtte. Kostja on seisukohal, et suuliselt sõlmitud lepinguks loetakse seda, kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus. Antud juhul kostja oma tehteavaldust mingi „laenu“ võtmiseks ei avaldanud. Miks hageja kandis 26.02.2015 S D kontole 240 euro selgitusega „V K laen õigusabi eest“ on kostjale on arusaamatu. Sama üllatav oli, et hageja kandis V K kontole 102 euroselgitusega „Laen V K“. Mingit tahteavaldust laenu lepingu sõlmimiseks kostja hagejale ei esitanud. Oluline on arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-72-05 väljendatud seisukohaga so kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab oma tahteavalduse kätte viisil, mida saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Praegu on hageja huvides tahteavalduse jõustamine. Seega on hageja kohustatud tõendama tahteavalduse tegemist ja kättetoimetamist kostjale. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei olnud raha saajaks. Kostja on seisukohal, et mingit tahet tal laenu võtmiseks ei onud, hageja tegi seda oma algatusel. Kostja taotlus end ära kuulata Kostja palub kohtul end ära kuulata, kuna soovib selgitada, mis suhted on tema ja hageja vahel ja mis osa oli jurist S D antud loos.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära poolte esindajad leiab, et hagi on esitatud kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb rahuldada, kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna kostja taotles enda ärakuulamist, määras kohus asjas 22. septembriks 2015. a kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud, teatades, et peab istungi ajal viibima tütrega Tartus hambaarsti juures. Tõendeid selle kohta ei esitanud.

Menetluskulud 5(6)

2-15-107989 Menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi lahendiga, küsides menetluskulude arvestuse ja esitatud tõendite osas eelnevalt kostja arvamust. Hageja esitas menetluskulude täiendatud nimekirja 24. septembril 2015. a.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.