2-14-37355/19 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja -

3.Välja mõista Axxxxx Ixxxxxxxxx Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts Starman esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Ixxxxxxxxx võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kohus tegi 11.12.2014.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 18.02.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anda asi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts Starman esitas 04.03.2015.a kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Ixxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 192,63 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,96 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 0,05 % põhivõlalt päevas kuni nõude täitmiseni. Pärnu Maakohtu 06.03.2015. a määrusega edastati asi Tartu Maakohtule. Kohus võttis hagi 10.04.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.07.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-14-37355 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 25.11.2009. a hagejaga lepingu nr L-517603 teenuse ZuumTV kasutamiseks ning seadmete rentimiseks. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale teenuste eest nõuetekohaselt. Kostjal on hageja ees teenuste eest võlgnevus summas 192,63 eurot, sh võlgnevus seoses teenuse eest tasumata arvetega ning tasumata arvete tõttu teenuse piiramisest tulenev leppetrahvinõue. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Leppetrahvi tasumisega viivitamise eest hageja viivist kuni hagi esitamiseni ei ole arvestanud, kuid alates hagi esitamisest palub välja mõista viivise kogu põhinõude, sh leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-517603 tingimuste kohaselt juhul, kui enne 24kuulise tarbimiskohustuse lõppu mh piiratakse ZuumTV teenust kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient Starmanile leppetrahvi summas 2376 krooni. Lepingu üldtingimuste punktis 10.1 on sätestatud, et kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt maksega viivitamise korral tähtaegselt tasumata summalt 0,05% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt (v.a. leppetrahv) viivist kokkulepitud määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 26,96 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 04.03.2015. a viivist protsendina põhinõudelt 0,05% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o perioodi 04.03.2015 – 28.09.2015. a eest) sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 20,03 eurot (192,63 eurot x 0,05% x 208 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 46,99 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 239,62 eurot, millest 192,63 eurot moodustab põhivõlg ja 46,99 eurot 29.09.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 29.09.2015. a 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-14-37355 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve õigusabi eest summas 133,15 eurot, koos käibemaksuga 159,78 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest summas 133,15 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kostja poolt ei kuulu aga hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksuosa. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja Aktsiaselts Starman ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 208,15 eurot, millest 75 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 133,15 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).