lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-1500/46

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-1500/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2450
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 5 lg 1, 2, 3Ettevõte ja selle üleminekTsK § 177TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 449VaheotsusTsMS § 457Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-1500/96Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja21.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-1500

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-1500

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2015. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaija Kaijanen, Kivinurm ja Margo Klaar

Kohtuasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

VK hagi A AS-i vastu kutsehaigusest tuleneva kahju hüvitamise nõudes 1 592.10 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VK apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): VK (isikukood:

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Lembit Auväärt

liikmed

Gaida

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A AS (registrikood: XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Ivanov Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta uue tõendina vastu võtmata ja tagastada VK esitatud Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2015 otsus nr 1249821, millega tuvastati VK osaline töövõimetus kestusega 24.07.2015-30.10.2019.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 661
VÕS § 180 lg 1Ettevõtte üleminek
VÕS § 182Ettevõtte üleandmine
VÕSRS § 11Võlasuhetele kohaldatav seadus
Tühistada Harju Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsus ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
3.Rahuldada VK apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

1(6)

Tsiviilasi nr 2-14-1500 Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.14.01.2014 esitas VK Harju Maakohtule hagi A AS-i vastu kutsehaigusest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Hageja kutsehaiguse tekkimise aeg on 1977-2009. Hageja töötas 05.09.1977-31.01.1986 ja 09.03.1988-02.07.1995 E-s, mille õigusjärglane on E AS. 03.07.1995-31.12.2000 töötas hageja XXXXX XXXXXXXXXXXXX. Kuna E AS ja N AS keeldusid hagejale kutsehaigusega seoses hüvitist maksmast, siis esitas hageja nende vastu hagi tsiviilasjas nr 2-12-8391. E AS ja N AS põhjendasid kutsehaigusega seotud hüvitise maksmisest keeldumist asjaoluga, et N, E AS ja A AS sõlmisid ettevõtte üleandmise lepingu. Selle lepingu alusel läks omandajale üle ka kohustus hüvitada endiste tööandjate juures kutsehaigusest tekkinud kahju. Tsiviilasjas nr 2-12-8391 jõudis kohus järeldusele, et E AS-i ning N AS-i kohustus tervisekahju hüvitamiseks on kostjale üle läinud. Hageja palus käesolevas tsiviilasjas teha kohtul TsMS § 449 alusel vaheotsus, milles võtta seisukoht, kas seoses õigusjärglusega on kostjale üle läinud vastutus hageja tervisekahju eest, mis tekkis hageja töötamisel E AS õiguseellaste ja N AS õiguseellaste juures.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu, viidates Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2 -1-96-08, mille kohaselt tekib tervisekahju hüvitamise kohustus ÄS § 5 lg 3 tähenduses töötaja tervisele kahju tekitamise ajal. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust hagejale tervisekahju hüvitamiseks. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 02.03.2015 otsusega (vaheotsus lõpp-otsusena) VK hagi A AS-i vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks seoses nõude põhjendamatusega rahuldamata.
4.Maakohus leidis, et Viru Maakohtu 20.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-8391 on esimese astme kohtu lahend ning kohtul ei ole võimalik käesolevas asjas lähtuda üksnes nimetatud lahendis tuvastatud asjaoludest. Tegemist ei ole Riigikohtu lahendiga, mis oleks iseseisev õiguse tõlgendamise allikas. Ajal, mil AS N, E AS ja A AS sõlmisid 29.12.1999 lepingu, kehtis äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 3, mille kohaselt enne ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üleandnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Kohustuse täitnud ettevõtte üleandnud isikule läheb nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle. Nimetatud sätte kohaldamiseks tuleb esmalt analüüsida, kas 29.12.1999 lepingu puhul oli tegemist ettevõtte üleandmise lepinguga ÄS § 5 lg 3 mõttes.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-14-1500

5.Kohus asus seisukohale, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt kohtul oleks võimalik tuvastada, et 29.12.1999 lepinguga toimus ettevõtte üleminek ÄS § 5 lg 3 mõttes ning sellest tulenevalt oleks AS N ja E (õigusjärglane E AS) kohustused üle läinud kostjale. Ettevõtte ülemineku fakti on võimalik tuvastada juhul, kui on tõendatud, et üle läheb majandusüksus, mis säilitab ressursside organiseeritud grupeeringu (RKTKo nr 3-2-1-82-10). Kohus leidis, et antud juhul seda üheselt tuvastada ei ole võimalik ning kohtul puuduvad tõendid, mis võimaldaksid antud seisukoha võtta. Kuna kohus ei tuvastanud ettevõtte üleminekut ÄS § 5 lg 3 mõttes, puudus ka alus asuda seisukohale, et kostjal on kohustus hüvitada tervisekahju seoses ajaga, millal hageja töötas AS-is N ja E-s.
6.Kohus selgitas, et tulenevalt ÄS § 5 lg-st 3 tuleb kindlaks teha, milline on hagejale tervisekahju põhjustamisega seotus hüvitise tasumise kohustuse tekkimise kuupäev ning millal on selle kohustuse täitmise tähtpäev. Antud asjas puudub vaidlus, et hagejal tekkis tervisekahjustus aastatel 1977-2009, s.o perioodil, mis hageja töötas ka E-s ja hiljem N AS-is. Seega on eelnimetatud ajal tekkinud ka hüvitise tasumise kohustus (RKTKo 3-2-1-96-08 p 19).
7.Järgnevalt kohus analüüsis, millal tekkis kohustuse täitmise tähtpäev. Olukorras, kus hagejale tervisekahju hüvitamise kohustus tekkis enne 1. juulit 2002, tuleb VÕSRS § 11 järgi kohaldada asjas enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, seega tsiviilkoodeksit. Kuna TsK § 177 järgi tuli kahju hüvitamise kohustus täita võlausaldaja nõudmisele järgneva seitsme päeva jooksul, saabus ka selle kohustuse täitmise tähtpäev ÄS § 5 lg 3 mõttes samal ajal (RKTKo 3-2-1-96-08 p 21). Ettevõtte üleandja vastutab ÄS § 5 lg 3 järgi enne ettevõtte üleminekut töötajale tekkinud tervisekahju hüvitamise kohustuse eest solidaarselt ettevõtte omandajaga juhul, kui töötaja nõudis enne ettevõtte üleminekut või viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut sellise kahju hüvitamist (RKTKo 3-2-1-96-08 p 22). Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi 14.01.2014, kuid hageja väidetud ettevõtte üleminek E-lt ja N AS-ilt kostja õiguseellasele toimus 29.12.1999, seega on hagi esitatud hiljem kui viis aastat pärast ettevõtte väidetavat üleminekut. Hageja on küll nõudnud kostjalt kahju hüvitamist ka kohtuväliselt enne kohtusse pöördumist, kuid hageja ei ole tõendanud, et antud nõude esitamine oleks jäänud viie aastasesse perioodi pärast 29.12.1999 möödumist. Seega ka juhul, kui leiaks tõendamist, et 29.12.1999 lepinguga toimus ettevõtte üleminek, ei oleks hagejal õigust nõuda hüvitist E AS-ilt ja N AS-ilt seoses perioodiga, mis ta töötas E-s ja N AS-is, kuna nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Apellatsioonkaebus
8.VK esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
9.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-8391 ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendina arvestatav. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega sama õigussuhte reguleerimiseks. Kohtuotsusega on tuvastatud, et AS E ja AS N kohustused on üle läinud A AS-ile. Hageja nõustub, et antud juhul on tegemist ettevõtte üleminekuga. Kui ettevõte antakse üle, siis vastutab üleandja kahju tekkimise eest, kui üleandmisest on möödunud mitte üle 5 aasta. Antud juhul anti ettevõte üle 2000 a., kuid kutsehaigus diagnoositi alles 2009. Seega üleandmisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. Kutsehaigusega tekitatud kahju eest vastutab ülevõtja.
10.Hageja selgitas, et kahju hüvitamise kohustus tekib siis, kui esineb kahju. Varaline kahju tähendab seda, et töötajal on vähenenud sissetulek. Tööandjal tekib kahju hüvitamise kohustus siis, kui töövõtjal tekib hagemisõigus. Antud juhul vastavalt püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusele nr 706732 on selleks päevaks 28.01.2011. Hagi esitamisel oli hagejal õiguspärane 3(6)

Tsiviilasi nr 2-14-1500 ootus, et ta on esitanud hagi õige kostja vastu. Hageja esitas 27.02.12 hagi E AS ja N AS. Jääb arusaamatuks, millist nõude tähtaega peab kohus silmas. kuna AS E ja AS N andsid ettevõtte koos kutsehaiguse hüvise maksmise kohustusega üle A AS, siis nõude esitamise tähtaeg AS Ele ja AS N ei ole oluline.

11.Hageja leiab, et kohtule on esitatud küllaldased tõendid ettevõtte üleandmise kohta. Kohtule on esitatud üleandmise leping ja Viru Maakohtu otsus.
12.Hageja on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et hageja nõue koosnes kahest osast: 1) kahju hüvis perioodi eest, mil VK töötas AS E ja AS N ja 2) kahju hüvis perioodi eest, mil VK töötas A AS-is. Esimene nõue moodustab 2/3 ja teine 1/3. Kohtuotsus käsitleb terviklikku hagi ja selle menetluse lõpetamist, kuid kohtuotsuses ei ole käsitletud hageja teist nõuet. Alates maist 2011 maksis A AS VK-le kutsehaiguse hüvist 28 % ulatuse üldisest hüvisest. Tegemist on võlatunnistusega VÕS tähenduses. Alates märtsist 2014 lõpetas kostja maksmise, mille tõttu hageja suurendas hagi nõuet 28. % võrra. Eelmise aasta oktoobris läks VK vanaduspensionile (pensionile väljateenitud aastate eest) ja kadus alus hüvisest maha arvata töövõimetuspension. Kohus ei ole otsuses arvestanud hageja esitatud lõpliku hüvise arvestusega. Vaidlustatud kohtuotsuse järgi ei pea kostja maksma isegi hüvise seda osa, mille maksmiseks andis ta võlakohustuse mais 2011. Vastustaja seisukoht
13.A AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 29.12.1999 lepinguga ei toimunud ettevõtte üleminekut, millest tulenevalt oleks A AS-i vastu esitatud nõue põhjendamatu.
15.29.12.1999 lepingu kohaselt ja ettevõtte ülemineku sätete (lepingu sõlmimise ajal kehtinud äriseadustiku redaktsiooni § 5) tähenduses olid E AS ja N AS ettevõtte üleandjad ja A AS, kelle õigusjärglane on A AS (ettevõtte omandaja). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud käesolevas tsiviilasjas ÄS § 5 lg-t 3 ja jätnud kohaldamata ÄS § 5 lg 2. Kuna ÄS § 5 lg 3 rakendub ettevõtte üleandnud isiku (s.o antud juhul E AS-i ja N AS-i) vastutusele kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga, siis ei ole ÄS § 5 lg 3 antud juhul asjakohane. E AS-i ja N AS-i vastutuse osas on jõustunud Viru Maakohtu 20.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-8391. Nõuete esitamise võimaluse kaotamine E AS-i ja N AS-i vastu ei välista nõude esitamist A AS-i vastu. Asjassepuutumatu on ka maakohtu otsuse väide, et isegi juhul, kui ettevõtte üleminek toimus, ei oleks nõude aegumise tõttu hagejal õigust nõuda hüvitist E AS-ilt ja N AS-ilt. Hüvitise nõudmise õigus E AS-ilt ja N AS-ilt ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele 29.12.1999 lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2, mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused (vt ka RKTKo 3-2-1-96-08 p 18). Järelikult vastamaks küsimusele, kas A AS-ile on läinud üle E AS-i ja N AS-i kohustus hüvitada kutsehaigusest tekkinud kahju VK-le, tuleb võtta seisukoht, kas 29.12.1999 lepinguga toimus ettevõtte üleminek E AS-ilt ja N AS-ilt A AS-i õiguseellasele AS-ile A. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-14-1500

17.Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et Viru Maakohtu 20.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-8391 kui esimese astme kohtu otsus ei ole iseseisev õiguse tõlgendamise allikas, nagu on Riigikohtu lahend. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes menetlusosalistele. Kuna A AS ei olnud tsiviilasjas nr 2-12-8391 menetlusosaline, ei ole Viru Maakohtu 20.11.2013 otsus temale kohustuslik. Kolleegium ei nõustu aga Harju Maakohtu seisukohaga, et 29.12.1999 lepingu puhul ei olnud tegemist ettevõtte üleminekuga. Kolleegium leiab, et õige on ülalviidatud Viru Maakohtu 20.11.2013 otsuse järeldus, et 29.12.1999 lepingu puhul oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Kolleegiumi hinnangul puudusid Harju Maakohtul alused asuda Viru Maakohtust erinevale seisukohale.
18.Maakohus on otsuses õigesti viidanud, millistel eelduste olemasolul saab tuvastada ettevõtte ülemineku (vt maakohtu otsuse p 10). Kollegium lisab, et TsÜS § 661 (ettevõtte ülemineku ajal kehtinud ÄS § 5 lg 1) kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Sama sätte lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste (ja nendega koos üleminevate kohustuste) üleminekut reguleeritakse VÕS § 182 lg-tes 1 ja 2. Riigikohus on ka selgitanud, et kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (RKTKo nr 3-2-1-129-11 p 11).
19.Kolleegium on erinevalt maakohtust seisukohal, et esineb mitmeid asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada ettevõtte ülemineku. Esiteks asjaolu, et 29.12.1999 lepingu nimetus (leping AS-i N katelde ja turbiinide hoolduseks ja remondiks) ei viita ettevõtte üleminekule, ei välista lepingu käsitlemist kokkuleppena ettevõtte ülemineku kohta. Lepingu p-s 1.1 on lepitud kokku, et kõik E AS-i õigused ja kohustused lähevad üle AS-ile N (kd I tl 16). Lepingu p 1.2 kohaselt lasub alates lepingu sõlmimisest kuni 01.07.2000 vastutus lepinguliste kohustuste täitmise eest A AS-il ning pärast 01.07.2000 A-l, mis asutatakse Eestis selle lepingu täitmise eesmärgil (kd I tl 16). Lepingus on etapiviisiliselt reguleeritud, et toimub väljarenditud laohoonete ja laopersonali ülevõtmine (p 5.1.1), seejärel alustatakse katlaseadmete kapitaalremondi ja turbiiniseadmete remonditöödega (p-d 5.1.2 ja 5.1.3) ja jätkatakse neid vastavalt lepingule (p 5.1.4 jj) (kd I tl 16). Eraldi artiklis 6 on reguleeritud, et töövõtja võtab üle nii AS-i N kui ka E AS-i turbiinide ja katelde remontimise ja hooldamisega tegeleva personali (kd I tl 18). Koos remondipersonaliga üleandmisega renditi töövõtjale ka tööruumid, töökojad, laohooned jms koos sisustuse, seadmete, tööriistadega jm-ga, mida vastav personal kasutas (lepingu artikkel 13, kd I tl 20). Eeltoodust saab järeldada, et E AS-i kuulunud katelde ja turbiinide divisjon läks ettevõttena (sh seadmed ja töötajad) üle kostja õiguseellasele. E AS ega AS N ei säilitanud seejuures oma organisatsioonilist iseseisvust turbiinide ja katelde remontimise ja hooldamise osas.
20.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et 29.12.1999 lepinguga toimus ettevõtte üleminek A AS-i õiguseellasele. Maakohtu vastupidine seisukoht ning sellest tehtud järeldus, et hageja nõue on põhjendamatu, ei ole õige. Maakohtul tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlust jätkata ja hinnata VK-le tervisekahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi. Käesoleval juhul on maakohus otsuses üksnes väljendanud seisukohta, et isegi juhul, kui ettevõtte üleminek toimus, ei oleks nõude aegumise tõttu hagejal õigust nõuda hüvitist E AS-ilt ja N AS-ilt. Maakohtul tuleb hinnata ka seda, millal muutus VK nõue A AS-i vastu sissenõutavaks ning millises ulatuses on tervisekahju hüvitamise nõue põhjendatud.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-14-1500

21.Hageja esitas 16.09.2015 ringkonnakohtule Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2015 otsuse nr 1249821, millega tuvastati VK osaline töövõimetus kestusega 24.07.2015-30.10.2019. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegium peab vajalikuks tõendi vastuvõtmisest keelduda, kuna tõendatavat asjaolu (antud juhul VK osaline töövõimetus kestusega 24.07.2015-30.10.2019) ei ole ringkonnakohtus vaja tõendada (TsMS § 238 lg 1 p 1). Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja ise lõpuni lahendada ning kahju hüvitamise nõude eelduste analüüsiga tuleb tegeleda edasises menetluses maakohtul. VK-l on tõend võimalik esitada asja uuel läbivaatamisel maakohtule ja maakohtul tõendi esitamise vajadust.
22.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus asja uuesti lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja