DG Electricity OÜ (pankrotis, endine nimi Imlitex Eesti OÜ) hagi Elisa Eesti AS-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Elisa Eesti AS-i vastuhagi DG Electricity OÜ (pankrotis, endine nimi Imlitex Eesti OÜ) vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
DG Electricity OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja DG Electricity OÜ (endine nimi Imlitex Eesti OÜ (registrikood 14255502), seaduslik esindaja DG Kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liina Käis
Menetluse liik
Asja läbivaatamata jätmine 19.12.2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta DG Electricity OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21.04.2023. a otsuse peale läbi vaatamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud DG Electricity OÜ (pankrotis) kanda.
3.Rahuldada Elisa Eesti AS-i menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning määrata Elisa Eesti AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 1488 eurot 75 senti. Mõista Elisa Eesti AS-i ringkonnakohtu menetluskulud 1488 eurot 75 senti DG Electricity OÜ (pankrotis) välja.
4.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb DG Electricity OÜ (pankrotis) tasuda menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
2-22-4921 määras viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DG Electricity OÜ (hageja, võlgnik, endine nimi Imlitex Eesti OÜ (pankrotis)) esitas 04.04.2022 Harju Maakohtule hagi ning 06.04.2022 ja 12.04.2022 hagi täiendused, milles palus mõista Elisa Eesti AS-ilt (kostja) välja põhivõla 51 023,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3444,1 eurot ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.01.03.2023 esitas kostja hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kahjuhüvitise 258 898,35 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Harju Maakohus jättis 21.04.2023. a otsusega hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus lahendada asja kirjalikus menetluses.
6.Tallinna Ringkonnakohus määras asja läbivaatamise 05.04.2024. a istungile.
7.04.04.2024 teatas hageja lepinguline esindaja, et kuna hageja suhtes on kuulutatud välja pankrot, ei soovi hageja enam asja läbivaatamist istungimenetluses.
2-22-4921
8.Ringkonnakohus palus hageja pankrotihalduril teada anda, kas ta astub võlgniku asemel menetlusse ning määras pankrotihaldurile seisukohtade esitamise tähtaja. Pankrotihaldur teatas, et arvestades menetlusse astumisega kaasnevaid menetluskulusid, ei astu pankrotihaldur võlgniku asemel menetlusse.
9.Ringkonnakohus palus hagejal teada anda, kas ta soovib jätkuvalt asja läbivaatamist istungimenetluses. Hageja seaduslik esindaja ringkonnakohtu kirjale ei vastanud.
10.Ringkonnakohus määras asja lahendamise 19.12.2024. a istungile. Kohtukutse toimetati menetlusosalistele kätte.
11.Hageja 19.12.2024 istungile ei ilmunud. Kostja taotles apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist. Kostja esitas istungil ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja.
12.Hagejale toimetati menetluskulude nimekiri kätte 31.12.2024.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 649 lg 2 alusel läbi vaatamata.
14.TsMS § 649 lg 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta.
14.1.Praegusel juhul edastas ringkonnakohus hageja seaduslikule esindajale DGle 19.12.2024 toimuva istungi kutse, mille hageja seaduslik esindaja sai avalikust e-toimikust (AET) nähtuvalt tähtsaadetisena kätte 28.11.2024. Hageja istungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest.
15.TsMS § 639 lg 2 ja TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonmenetluse kulud hageja kanda.
15.1.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.2.Kostja esitas 19.12.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2047,5 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad 19.12.2024 toimunud istungi menetluskulud, lähtudes istungi kestusest. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja lepinguliste esindajate tunnitasu kuni 04.10.2023 osutatud teenuste eest 135–150 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 05.04.2024 osutatud teenuste eest 225 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjale on apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi 12,25 tunni ulatuses, millele lisandub 19.12.2024 toimunud istungi ajakulu 6 minutit (istung kestis 12:01–12:07). Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnes kostja lepingulise esindaja õigusabi järgmistest toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine,
2-22-4921 nõupidamine kliendiga (01.06.2023 – ajakulu 15 minutit); taotlus eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks (19.06.2023 – ajakulu 30 minutit); apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja esitamine (30.06.2023–07.07.2023, ajakulu 7 tundi 45 minutit); nõude arestimise aktiga tutvumine (04.10.2023 – ajakulu 15 minutit); 05.04.2024 istungi ettevalmistus ning sellel osalemine toimunud istungil – ajakulu 1 tund); ettevalmistus 19.12.2024 kohtuistungiks ning menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 2,5 tundi). Kostja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega (võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teine lause). Kostja taotles menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
15.3.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades osaliselt põhjendamatud või ülemäärased. Kostja on taotlenud menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamise ajakulu hüvitamist ning nõude arestimise aktiga tutvumise ajakulu hüvitamist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks ringkonnakohtule menetluskulude tagatise taotluse esitanud, samuti ei nähtu ühtegi nõude arestimise aktiga seotud menetlusdokumenti. Seega on nende toimingute ajakulu (45 minutit) põhjendamatu. Lepingulised esindajad ei ole oma tegevusi dubleerinud ning toimingute osutamise tunnihind 135-150 eurot (kuni 07.07.2023) ning tunnihind 225 eurot alates 05.04.2024 on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Apellatsioonkaebusega tutvumise, sellele vastuse koostamise ning selle esitamise ajakulu on tervikuna põhjendatud (7 tundi 45 minutit). Osaliselt põhjendamatu on 05.04.2024 istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu, kuna 04.04.2024 teatas hageja lepinguline esindaja, et ei soovi asja läbivaatamist istungil. Seega võis kostja lepinguline esindaja eeldada, et 05.04.2024 istungil ei toimu sisulist arutelu. Seda asjaolu arvestades, samuti arvestades, et 05.04.2024 istung kestis 7 minutit (algas 10:02 ning lõppes 10:09), on 05.04.2024 istungi ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu põhjendatud kokku 25 minuti ulatuses. Samuti on osaliselt põhjendamatu 19.12.2024 istungiks ettevalmistamise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Ringkonnakohus vähendab nende toimingutega seotud ajakulu menetluses ilmnenud asjaolusid arvestades (hageja pankroti väljakuulutamine, äriühingu nime ja juhatuse liikme muudatus) 1,5 tunni võrra ning loeb nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Sellele ajakulule lisandub istungil osalemise ajakulu, mis oli 19.12.2024 toimunud istungi protokollist nähtuvalt 6 minutit. Seega on kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud 9 tunni 16 minuti ulatuses. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud apellatsioonkaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja esitamise kulu 1147,5 eurot, 05.04.2024 istungi ettevalmistamise ning sellel osalemise kulu 93,75 eurot (25 minutit) ning 19.12.2024 istungi ettevalmistamise, sellel osalemise ning menetluskulude nimekirja koostamise kulu 247,5 eurot (225+22,5 – 1 tund 6 minutit).
16.Kokkuvõttes on kostja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 1488,75 eurot. Kostja palus menetluskulud mõista välja ilma käibemaksuta ning koos seadusjärgses määras viivisega (TsMS § 177 lg 4). Seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta ning määrata, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral kohustub hageja tasuma menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
17.TsMS § 643 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi
2-22-4921 kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.