Imlitex Eesti OÜ hagi Elisa Eesti AS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning Elisa Eesti AS vastuhagi Imlitex Eesti OÜ vastu kahjuhüvitise nõudes hagi hind 63 779,71 eurot, vastuhagi hind 307 887,58 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Imlitex Eesti OÜ (registrikood 14255502, Pärnu mntesindajad 141, Tallinn 11314) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Pikani (e-post: [email protected]); Kostja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Liina Käis (Advokaadibüroo FORT OÜ, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, telefon 6464045, e-post [email protected] ja [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks välja 280 703,25 (kakssada kaheksakümmend tuhat seitsesada kolm eurot ja 25 senti) eurot, millest 256 569,60 eurot on hinnavahest tulenev kahju hüvitis, 2328,75 eurot on õigusabikulude hüvitis ja 21 804,90 eurot on vastuhagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast 02.02.2023 põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks menetluskuludena välja 7256,25 (seitse tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot, millest 3780 eurot on vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3476,25 eurot põhjendatud kulud õigusabile.
3.Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks välja viivis menetluskuludelt 7256,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 51 023,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 3 444,1 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 05.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,05% tasumata summalt päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane 03. augustil 2017 elektrienergia müügilepingu nr EE2019/002. 30. septembril 2021 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, millega ütles VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt lepingu üles alates 1. novembrist 2021. Müügilepingu kehtivuse viimane päev vastavalt ülesütlemise teatele oli 31. oktoober 2021.
3.Hageja osutas kostjale lepingu kohaseid teenuseid kuni 31. oktoobrini 2021 kooskõlas müügilepingu ja ülesütlemise teatega. Alates 01. oktoobrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021 osutatud teenuste eest on hageja esitanud kostjale arve nr IME1420825 summas 51 023,77 eurot maksetähtajaga 20. november 2021. Kostja jättis arve tasumata. 15. oktoobril 2021 saatis kostja hagejale kirja, milles ei nõustunud lepingu ülesütlemisega. Kostja leidis, et elektrihindade muutumine oli ajas prognoositav ning hageja igapäevase majandustegevuse osaks, mida hageja lepingu sõlmimisel võis ja pidi ette nägema. Kostja viitas, et leping oli sõlmitud fikseeritud hinnaga ning hageja pidi juba lepingu sõlmimisel hinnad elektritootjatega sõlmitud lepingute abil tagama.
4.Hageja vaidles kostjale 19.10.2021 kirjas vastu. Ootamatu turusituatsioon ja erakordselt kõrged hinnad ei olnud midagi sellist, mida hageja oleks saanud ette näha lepingu sõlmimise hetkel. Sellist turusituatsiooni ei ole kunagi varem esinenud ning seda ei saa käsitleda kui tavapärast äririski. 19.
novembril 2021 edastas hageja kostjale kirja, milles väljendas valmisolekut maksta kostjale müügilepingu punktis 6.5 sätestatud põhimõtte alusel kalkuleeritud summa. 10. detsembril 2021 kostjale edastatud e-kirjas täpsustas hageja summat, mille tasumiseks oli hageja 19. novembri 2021 kirjas valmisolekut väljendanud. Summa oli 14 850,68 eurot.
5.Kostja leidis 13.12.2021 kirjas, et ülesütlemisel puudus õiguslik alus, leping on kehtiv ning hageja on alates 01.11.2021 lepingut rikkunud. Kostja leidis, et talle on lepingu rikkumisega tekitatud alates 01.11.2021 otsene varaline kahju 94 534,74 eurot. Kirjaga soovis kostja teostada tasaarvestuse arvega summas 51 023,77 eurot, mille tulemusena on kostjal on jätkuvalt kahju hüvitamise nõue hageja vastu 43 510,97 eurot. Hageja ei aktsepteerinud kostja tasaarvestuse soovi. Hilisemates kirjades pooled kokkuleppele ei jõudnud.
6.Vastavalt müügilepingu eesmärgile üldtingimuste punkti 1.1 järgi kohustus hageja müüma kostjale lõpptarbimiseks mõeldud aktiivenergiat ja kostja omakorda kohustus seda ostma ning tasuma selle eest. Täpse hinna ja tarneperioodi fikseerisid pooled müügilepingu eriosas ning tarnitava elektrienergia kohta koostasid hageja ja kostja elektrienergia nõudluse kava, mis oli müügilepingu lisa 2. Vastavalt müügilepingu üldtingimuste punktile 5.3 kohustus tarnija ehk hageja esitama pärast iga arveldusperioodi lõppu 10 päeva jooksul arve tarbitud elektrienergia eest.
7.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja VÕS §-le 100, samuti VÕS § 108 lõikele 1. Kooskõlas hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepinguga tarnis hageja 2021. aasta oktoobris kostjale elektrienergiat ning esitas osutatud teenuste eest kostjale arve. Arvet kostja vaidlustanud ei ole. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et 01. oktoobrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021 täitis hageja müügilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud esitama kostjale arve ning kostjal tekkis kohustus arve tasuda.
8.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ning § 113 lõikele 1. Müügilepingu eriosa 2. osas on fikseeritud viivisintressi määraks 0,05% tasumata summalt. Kuna kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. Arvel, mille tasumisega kostja on viivituses, oli maksetähtajaks 20. november 2021. Sissenõutavaks muutunud viivis on 3 444,1 eurot arvestatuna tasumata summalt perioodil 21. november 2021 - 04. aprill 2022.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Leping on kehtivalt üles öeldud. 30. septembril 2021 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, millega ütles lepingu erakorraliselt üles alates 1. novembrist 2021. Lepingu kehtivuse viimane päev oli 31. oktoober 2021. Seega on täidetud VÕS § 195 lg-st 1 tulenev nii korralisele kui ka erakorralisele lepingu ülesütlemisele kehtiv formaalne eeldus.
10.Hageja viitas VÕS §-le 196. Mõjuvaks põhjuseks ülesütlemisel oli elektrihindade erakorraline tõus, mis ületas piiri, millega mõistlik majanduskutsetegevuse raames tegutsev ettevõtja oleks pidanud arvestama. Sellist ootamatut olukorda ei saanud hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult ette näha. Sellist turusituatsiooni ei ole kunagi esinenud ning seda ei saa käsitleda hariliku äririskina. Majanduse normaalset toimimist iseloomustab küll tsüklilisus, kuid erakordseid asjaolusid, mis on tsüklilisuse taustal eristatavad, võib pidada lepingu ülesütlemise aluseks. Äriplaani ei saa koostada viisil, kus see arvestab äärmuslikke sündmusi, mida ükski erialaspetsialist ei oska prognoosida.
11.Antud juhul ei ole tegemist pelgalt elektrihindade kõikumisega, vaid üleüldise ennenägematu olukorraga kogu elektri hulgimüügiturul. Seda tõendavad kostja esitatud hindade võrdlused, mille puhul ei saa objektiivselt väita, et „äärmuslik ja „erakorraline“ ei ole asjakohased märksõnad. Ettenägematu ja erakordne hinnatõus on olnud enam kui 400%.
12.Hageja ei öelnud lepingut üles koheselt pärast elektrihindade tõusu. Hageja täitis oma lepingust
tulenevaid kohustusi olenemata selle tulemusena tekkivatest majanduslikest raskustest. Alles siis, kui olukord muutus hageja jaoks lõplikult kriitiliseks, oli hageja sunnitud peatama oma majandustegevuse ning ütlema üles kõik lepingud, mille alusel hageja oma majandustegevuse raames elektrit müüs, et vältida maksejõuetust. Kirjeldatud olukorras ei saanud hagejalt kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmise jätkamist. Hageja tegi kõik endast oleneva, et lahendada olukord kooskõlas hea usu põhimõttega.
13.Hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda VÕS § 196 lg 1 alusel. Lepingus sisalduvad ülesütlemise alused ei välista seaduse kohaldumist. Ebaõige on kostja väide, et tulenevalt lepingus sisalduvatest ülesütlemise alustest ei saanud hageja lepingu ülesütlemisel tugineda VÕS § 196 lg-le 1. Pooled ei leppinud kokku, et nende suhteid reguleerib üksnes leping ja pooled välistavad seaduse mõne sätte kohaldamise. Kostja on otsitult viidanud tüüptingimustele, mida tuleks tõlgendada hageja kahjuks. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel või mitte.
14.Elektrituruseaduse kohaldumine ei välista võlaõigusseaduse kohaldumist. Kostja väidab ekslikult, et ELTS §-s 92 toodud rikkumiste loetelu on ammendav ning kui tegemist ei ole erisättes kirjeldatud olukorraga, ei saagi pooled lepingut üles öelda. ELTS näol on tegemist eriseadusega, mis reguleerib elektrienergia müügilepinguid, kuid see ei välista VÕS kohaldumist. VÕS näeb ette üldnormid olukorras, kus erinorm puudub. ELTS-is sisalduvad küll alused müüja poolseks elektrilepingu ülesütlemiseks, kuid ELTS ei reguleeri erakorralisi olukordi ning seega selles osas kohaldub lepingule VÕS. Erisätete olemasolu ei välista üldsätete kohaldamist ulatuses, milles erisätted regulatsiooni ei sisalda.
15.Hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostjal puudub nõue hageja vastu. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste nõuete olemasolu, aga kostjal puudub nõue hageja vastu. Lepingu kehtivuse viimane päev oli 31. oktoober 2021, millise kuupäevani täitis hageja kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi hageja esitatud arvet, sh 01. septembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021 esitatud arveid nr IME1420820 ja nr IME1420825. Hageja nõue kostja vastu põhineb arvetel ning kostja on neid aktsepteerinud.
16.Kuna ülesütlemise tulemusena ei kehtinud leping enam alates 01. novembrist 2021, ei saanud hageja rikkuda lepingut alates 01. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Hageja täitis lepingut kuni kehtivusaja lõpuni 31. oktoobrini 2021, mistõttu puudub kostjal õigus esitada hagejale kahju hüvitamise nõuet. Olukorras, kus kostjal puudub hageja vastu nõue, on sisutühi kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväide haginõudele.
17.09.02.2023 seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kui poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud välistada seaduse kehtivus paralleelselt lepinguga, oleks selline tahe olnud väljendatud lepingu tingimustes. Lepingus endas ei sisaldu ühtegi otsest ega kaudset viidet sellele, et poolte tahe oli reguleerida nende vahelisi suhteid üksnes lepinguga. Samuti ei ole lepingus kokkulepet, mille kohaselt pooled välistavad seaduste rakendumise üksnes lepingu ülesütlemisele. Tegemist on kostja meelevaldse tõlgendusega toetamaks oma seisukohta.
18.Kostja on ebaõigesti üritanud väita, et pooltel oli lepingu sõlmimisel ühine tahe välistada seaduste kohaldumine lepingu ülesütlemisele. Hageja ei nõustunud, et lepingut ei saanud üles öelda, sest ei esinenud ELTS §-s 92 toodud rikkumisi. Kostja väidab ekslikult, et ELTS §-s 92 toodud rikkumiste loetelu on ammendav. ELTS näol on tegemist eriseadusega, mis reguleerib elektrienergia müügilepinguid, kuid see ei välista VÕS kohaldumist. ELTS-is sisalduvad küll spetsiifilised alused müüja poolseks elektrilepingu ülesütlemiseks, kuid ELTS ei reguleeri erakorralisi olukordi ega välista
VÕS kohaldamist. Erisätete olemasolu ei välista üldsätete kohaldamist ulatuses, milles erisätted regulatsiooni ei sisalda.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elektriturul valitses 30. septembril 2021 ehk hageja ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr EE- 2019/002 ülesütlemise teate esitamisel erakorraline olukord, mis algas enne lepingu ülesütlemist ning muutus veelgi kriitilisemaks pärast lepingu ülesütlemist. Elektriturul valitsev erakorraline olukord oli tõsiasi, mida tõendavad mh avalikest allikatest kättesaadavad elektrimüügi hindade ülevaated. Näiteks rahvusvahelise uudisteagentuuri Reuters avaldatud maailma elektrimüügi hindade ülevaade perioodi 2018-2023 kohta, Nord Pool Spot AS avaldatud Eesti elektrihindade ülevaade perioodi 2010. aasta aprill kuni 2022 aasta detsember kohta ja väljavõte kõikidest Nord Pooli börsil elektrihindadest alates 2017. aasta novembrist kuni 2022. aasta märtsini. Kõikidest esitatud elektrihindade ülevaadetest järeldub üheselt, et hinnad olid kuni 2021. aastani stabiilsed ja sellele järgnev hinnatõus oli mistahes parameetrite kohaselt radikaalne.
20.2020. aasta maikuus olid elektrimüügi hinnad mitmel pool isegi alla 10 euro, samas kui 2021. aasta septembris liginesid hinnad 100 euro hinnatasemele ja mitmete elektrimüüjate puhul isegi ületasid seda. 2021. aasta detsembris liginesid hinnad juba 200 eurole. Vähemalt aastast 2010 ja enne seda olid hinnad stabiilselt vahemikus 30-50 eurot/MWh. Elektrituru ajaloos ei ole vastavalt avalikult kättesaadavatele andmetele kunagi esinenud niivõrd suurt elektrihindade tõusu. Arvestades, et elektrihinnad olid püsivalt stabiilses kõikumises vahemikus 30-50 EUR/MWh, pakkus hageja oma klientidele võimalust fikseerida hinnad kokkulepitud tasemel ja tagada klientidele elektrienergia tarbimisel fikseeritud hind.
21.Ettenägematute olukordade õiglaseks lahendamiseks on seadusandja sätestanud VÕS § 196. Kõik olukorrad ei ole selgepiirilised ja üheselt tõlgendatavad ning sellistel puhkudel ongi õiglane, et lepingu pooltel on võimalus tugineda õiguslikule alusele, mis ei ole piiratud rangelt fikseeritud teise lepingu poole rikkumisega, vaid annab võimaluse laiemalt kaaluda lepingu poolte huve, asjasse puutuvaid asjaolusid ning õigluse aspekti. Kui lepingu edasine täitmine on ühe poole suhtes selgelt ebaõiglane ja ebamõistlik, tuleb anda sellele poolele õigus leping üles öelda.
22.Hageja lähtus äriplaani koostamisel enam kui 10-aastasest elektrituru olukorrast. Hüppelisi tõuse jm erakorralisi/esmakordselt aset leidvaid sündmusi ei saa ega peagi ette nägema ega arvesse võtma, kui ei ole tegu selgelt ja objektiivselt teadaoleva asjaoluga juba lepingu sõlmimise ajal, mis selgelt sellisele erakorralisele riskile viitab. Tõusud ja mõõnad või tsüklilisus on majanduses tavapärane, kuid tsüklilisusest eristuvad erakordselt volatiilsed turukõikumised on midagi, mida saab käsitleda erakorralisena ning seega mõjuva põhjusena VÕS § 196 mõttes. Hageja ei öelnud lepingut üles koheselt pärast elektrihindade tõusu, vaid aktsepteeris ärikahjumit nii kaua, kui see oli reservide arvelt vähegi võimalik. Alles siis, kui olukord muutus hageja jaoks lõplikult kriitiliseks, oli hageja sunnitud peatama oma majandustegevuse ning ütlema üles kõik lepingud.
23.Hageja esitas ülevaate oma 2021. aasta kuludest ja tuludest kuu lõikes. Tabeli real nr 8 (märgitud kollasega) on näidatud grupisisesed laekumised. Hageja kuulub IMLITEXi kontserni. Kollasega märgitud tabeli real on näha summad, mille ulatuses laekus hagejale grupisiseseid summasid, tänu millele õnnestus hagejal jätkata äritegevusega kuni kõikide klientidega sõlmitud lepingute lõpetamiseni alates 01. novembrist 2021. Grupisisese toetuse hinnad sõltusid elektrihinnast ning mida kallimaks elektrihind muutus, seda suuremaks muutusid toetussummad. Grupisiseste laekumiste tõendamiseks esitas hageja konto väljavõtte ülekannete kohta.
24.Alates septembrist 2021 peatusid grupisisesed laekumised ning hageja oli sunnitud majandustegevust jätkama omadest vahenditest. Grupisiseste laekumiste lõppemine tulenes grupi
poolsest kõrgetest elektrihindadest tingitud lepingute lõpetamisest. Hageja ei saanud eeldada piiramatut grupisisest majanduslikku toetust, kuid hageja enda ärimudel, mis põhines ajaloolisel elektrituru olukorral, ei võimaldanud äritegevuse jätkamist pärast 2021. aasta oktoobri lõppu.
25.Kuna leping ei kehtinud 01. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja hagejal puudusid sellel ajal lepingust tulenevad kohustused kostja ees, ei saanud tekkida kahju. Puudub põhjuslik seos. Võrreldes lepingu sõlmimise ajaga, mis oli enam kui 2 aastat enne lepingu ülesütlemist, oli olukord elektriturul muutunud drastiliselt ning hageja ei olnud enam suuteline lepingut täitma kokkulepitud tingimustel.
26.Hageja viitas VÕS §-le 97. Lepingu sõlmimise hetkel ei saanud hageja mõistlikult ette näha hinnatõusu, mida ei ole elektrituru ajaloo vältel kunagi esinenud. Kostja sõlmis hagejaga lepingu fikseeritud hinnaga elektrienergia ostmiseks, et maandada enda jaoks elektrihindade muutumisega seotud riski, kuid hagejalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta on olenemata asjaoludest ja oluliselt muutunud olukorrast sunnitud kandma hinnatõusu riisikot piiramatult. Hageja oli nõus suurendama kompromissi summat 14 850,68 eurolt 22 276,02 eurole, loobuma intressinõudest summas 3 444,1 eurot ning tasaarvestama 22 276,02 eurot hagis nõutud põhinõudega ehk vähendama oma põhinõuet kostja vastu 22 276,02 euro võrra ehk 51 023,77 eurolt 28 747,75 eurole.
27.Vastuhagile vaidles hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus elektrituru erakorralise olukorra üle ning leping on kehtivalt üles öeldud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elektriturul valitses 30. septembril 2021 erakorraline olukord, mis algas enne lepingu ülesütlemist ning muutus veelgi kriitilisemaks pärast lepingu ülesütlemist. Hageja vaidles vastuhagile vastu, tuginedes lepingu ülesütlemisele.
28.Kui lepingu edasine täitmine on ühe poole suhtes selgelt ebaõiglane ja ebamõistlik, tuleb anda sellele poolele õigus leping üles öelda. Hageja kordas kõiki oma väiteid. Kostjal ei ole kahju tekkinud, sest leping oli kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole tõendanud ka muid kahju hüvitamise nõude eeldusi, sh kahju ettenähtavust, põhjusliku seost jne.
29.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5972 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 100 eurot. Lisaks osutati hagejale õigusabi 35,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kulud õigusabile 3 872 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane ja palus menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
30.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjale on õigusabi osutanud kaks vandeadvokaati, mis ei olnud vajalik, sest vaidlus ei olnud keerukas ja mahukas tõendite hulga poolest. Kostja esindaja tunnihind on üle paisutatud. Menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 2 tundi. Vastus hagile kordas kohtueelselt esitatud vastuväited ja mõistlik ajakulu ei saanud olla suurem kui 5 tundi. Kostja täiendav seisukoht kordas samuti kohtueelselt esitatud väiteid ja mõistlik ajakulu on 2 tundi. Vastuhagi nõude esitas kostja juba 13.12.2021 vastuses ja vastuhagis korrati varasemat, mistõttu ei ole ajakulu põhjendatud enam kui 5 tunni ulatuses. Märtsis 2023 seisukoha koostamise mõistlik ajakulu on 1 tund.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
31.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väidetav nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestuse tagajärjel. Tegelikult on hoopis kostjal rahalised hageja vastu tasaarvestusega katmata ulatuses. Kostja
nõustus, et ta sõlmis hagejaga 27.05.2019 elektrienergia müügilepingu nr EE2019/002. Müügilepingu järgi kohustus hageja tarnima kostjale elektrienergiat müügilepingu eriosas fikseeritud hinnaga 41,81 EUR/MWh tarneperioodil 01.07.2019 00.00–31.12.2021 kella 24.00-ni. Seega oli tegemist tähtajalise müügilepinguga ning hageja kohustus tarnima elektrienergiat kokkulepitud perioodi vältel fikseeritud hinnaga.
32.30.09.2021 esitas hageja kostjale üllatuslikult teate müügilepingu erakorralise ülesütlemise kohta, lugedes müügilepingu kehtivuse viimaseks päevaks 31.10.2021. Ülesütlemist põhjendas hageja ootamatult kõrge elektrienergia hinnaga hulgimüügiturul. Taoline avaldus oli kostja jaoks üllatuslik, sest pooled olid leppinud kokku fikseeritud hinnaga tarnetes kuni 2021. a lõpuni ning kostja oli sellega oma majandustegevuse planeerimisel arvestanud. Kostja vastas hageja teatele 15.10.2021 ega aktsepteerinud hageja ülesütlemise teadet. Kostja lisas, et kui hageja ei kinnita hiljemalt 19.10.2021 kell 12.00, et jätkab elektrienergia tarnimist pärast 31.10.2021, on kostja sunnitud elektrienergiaga varustatuse tagamiseks sõlmima lepingu teise teenusepakkujaga. Hageja jäi oma väidete juurde.
33.Hageja kinnitas 19.10.2021, et ta ei kavatse pärast 31.10.2021 müügilepingu täitmist jätkata ja vältimaks ärikatkestust, mille elektrienergia tarnete katkemine 2021. a novembris oleks vältimatult põhjustanud, sõlmis kostja 22.10.2021 elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-ga. Selle müügilepingu järgi oli müügiperioodi alguseks 01.11.2021 ning kostja kohustus AS-le Eesti Energia tasuma elektrienergia eest Nord Pool Eesti piirkonna tunnihinna ehk börsihinna, millele lisandus marginaal 0,80 eurot MWh kohta.
34.13.12.2021 esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestas hageja nõude tasuda 2021. a oktoobris tarnitud elektrienergia eest 51 023,77 eurot (arve nr IME1420825) oma kahju hüvitamise nõudega. Hageja arvel nr IME1420825 on teenuse perioodina ekslikult viidatud 2021. a septembrile. Tegelikult hõlmas arve elektrienergia tarnet 2021. a oktoobris. Kostja kahju hüvitamise nõue seisnes hinnavahe hüvitamises 2021. a novembri eest, kuna kostja pidi AS-le Eesti Energia tasuma elektrienergia eest rohkem, kui tulnuks kostjal tasuda juhul, kui hageja jätkanuks nõuetekohaselt müügilepingu täitmist 2021. a novembris. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue 2021. a oktoobris tarnitud elektrienergia eest tasumiseks ning kostjal jäi täiendavalt üles kahju hüvitamise nõue.
35.Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa müügilepingu lõppemist. Hagejal puudus tähtajalise müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus. Müügileping sätestas erakorralise ülesütlemise ammendavad alused, kuid hageja ei tuginenud ülesütlemisavalduses ühelegi sellisele alusele. Hageja ei saanud müügilepingu ülesütlemise alusena tugineda VÕS § 196 lõikele 1, kuivõrd müügilepingu ülesütlemisele kohaldub eriregulatsioon vastavalt müügilepingu osaks olevate üldtingimuste punktile 7.3.
36.Kostja loetles tingimused, milliste esinemisel võis lepingu lõpetada üldtingimuste alusel. Vaidlust pole selles, et hageja ning kostja ei ole müügilepingut kokkuleppel lõpetanud. Samuti ei saanud hageja müügilepingut üles öelda olulise rikkumise tõttu, sest hageja ei ole ülesütlemisavalduses kostja rikkumisele tuginenud ja kostja lepingut ei rikkunud. Seega puudus hagejal müügilepingust tulenev alus müügilepingu ülesütlemiseks. Üldtingimuste punkt 7.3 sätestas ammendava loetelu tähtajalise müügilepingu erakorralise ülesütlemise alustest ning need eeldused ei olnud täidetud. Kahtluse korral tuleb üldtingimuste punkti 7.3 tõlgendada hageja kahjuks. Üldtingimuste punkt 7.3 on hageja kasutatav tüüptingimus. Kostja viitas VÕS § 39 lõikele 1.
37.Kostja leidis, et erisättena kohaldub ELTS § 92, mille lõige 1 ei anna müüjale õigust öelda müügileping üles mõjuval põhjusel. ELTS § 92 lg 1 järgi võib müüja öelda müügilepingu üles vaid
juhul, kui tarbija rikub müügilepingut oluliselt. Kostja ei ole kumbagi ELTS § 92 lg-s 1 sätestatud võimaliku müügilepingu ülesütlemise alusena sätestatud rikkumist toime pannud ning hageja ei ole neile sätetele tuginenud.
38.Isegi kui müügilepingust ega eriseadusest tulenev regulatsioon ei kohalduks või neis sisalduvaid ülesütlemise aluseid ei saaks lugeda ammendavateks, on hageja ülesütlemisavaldus ikkagi õiguslikult tagajärjetu. VÕS § 196 lg 1 ei andnud hagejale alust müügilepingu ülesütlemiseks. Hagejal puudus müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus.
39.VÕS § 196 lg 1 eeldab mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja viitas ainsa olulise asjaoluna elektrienergia börsihinna tõusule. Vastavalt ELTS § 3 p-le 83 on elektrilepingu näol tegemist elektrienergia müümise lepinguga. Seega kohaldub ELTS § 92 hageja ning kostja vahel sõlmitud müügilepingule. Tegu oli fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepinguga, mille eesmärk oli panna tõusva börsihinna risk müüja kanda. Vastutasuks selle eest sai hageja kasu neil perioodidel, kui börsihind oli fikseeritud hinnast madalam, sest kostja pidi sellest olenemata tasuma hagejale igakuiselt müügilepingus fikseeritud hinna.
40.Hageja pidi professionaalse turuosalisena nägema müügilepingu sõlmimisel selgelt ette, et elektrihinnad võivad ajas olulisel määral kõikuda. Seda kinnitab hageja enne müügilepingu sõlmimist kostjale esitatud 24.05.2019 müügipakkumine, milles hageja avaldas, et „elektrihinnad turul on suurtes muutustes“. Sellele vaatamata oli hageja valmis pakkuma kostjale fikseeritud hinnaga elektrienergia tarnet, soovides kostjalt vastutasuks lepingulist kohustust, et kostja ostab hagejalt elektrienergiat kokkulepitud ajaperioodi (01.07.2019–31.12.2021) vältel. Järelikult ei saanud elektrienergia hindade tõus olla hageja kui professionaalse elektrienergia müüja jaoks ettenägematu asjaolu.
41.Elektrienergia hindade tõusul hagejal ülesütlemisõiguse jaatamine läheks vastuollu müügilepingu olemuse ja eesmärgiga, sh poolte vahelise riisiko jaotusega. Hageja oli valmis müügilepingut täitma ajal, mil börsihind oli müügilepingus fikseeritud hinnast madalam. Seda juhtus müügilepingus sätestatud lepinguperioodi jooksul 12 korral. Siis oli müügilepingu täitmine hagejale kasulik. Kui börsihind tõusis üle fikseeritud hinna, soovis hageja lepingulistest kohustustest vabaneda ning asetada hinnatõusu riski täielikult kostja kanda. See on otseses vastuolus müügilepingu olemuse ja eesmärgiga, sest müügilepingu peamiseks eesmärgiks oli tagada kostjale kindlus, et ta saab osta elektrienergiat kokkulepitud tarneperioodi vältel fikseeritud hinnaga. Hageja jällegi sai müügilepingu alusel kindluse, et kostja tasub talle müügilepingus fikseeritud hinna ka juhul, kui börsihind langeb alla fikseeritud hinna.
42.Üksnes ühe lepingupoole huvidest lähtumine ei vasta ilmselgelt VÕS § 196 lg 1 eesmärgile ega andnud hagejale alust müügilepingu ülesütlemiseks. Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa müügilepingu lõppemist. Järelikult pidi hageja jätkama fikseeritud hinnaga elektrienergia tarnimist ka 2021. a novembris ja detsembris. Tarnete lõpetamine alates 01.11.2021 on müügilepingu rikkumine.
43.Hagi esemeks olev nõue on lõppenud tasaarvestuse tagajärjel. Hageja rikkus alates 01.11.2021 müügilepingut, kui lõpetas müügilepingu kehtivuse ajal elektrienergia tarned. Isegi kui käsitleda elektrienergia börsihinna tõusu müügilepingu ülesütlemist võimaldava erakorralise asjaoluna, on müügilepingu ülesütlemine sel ajendil hageja kui professionaalse turuosalise poolt tingitud ülesütlevast poolest endast. Tegu on hageja majandusliku võimetusega tulla toime kõiki elektrimüüjaid sarnaselt mõjutavates muutlikes turutingimustes, milliste olude muutumise võimalust rõhutas hageja ise 24.05.2019 müügipakkumises. Hageja pidi juba müügilepingu sõlmimisel arvestama müügilepingu
alusel tarnitavate elektrienergia kogustega ja need elektritootjatega sõlmitavate lepingute abil tagama. Kui hageja jättis selle tegemata, on see tema enda riisiko.
44.Hageja vastutab müügilepingu rikkumise eest. Ülesütlemisavalduse esitamine ja sellele järgnevalt elektrienergia tarnete lõpetamine oli hageja teadlik ja tahtlik tegevus. Vääramatu jõu asjaolusid ei esine. Seega vastutab hageja müügilepingu rikkumise eest. Kuna hageja avaldas nii ülesütlemisavalduses kui järgnevates kirjades, et kavatseb alates 01.11.2021 elektrienergia tarned lõpetada, oli kostja sunnitud ärikatkemise ja veelgi suurema kahju vältimiseks sõlmima müügilepingu uue elektrienergia tarnijaga, kelleks oli Eesti Energia AS.
45.Eesti Energia AS müügilepingu järgi oli müügiperioodi alguseks 01.11.2021 ning kostja kohustus tasuma elektrienergia eest börsihinna, millele lisandus marginaal 0,80 eurot MWh kohta. Tasutav hind kujunes oluliselt kõrgemaks, kui oleks olnud hagejale tasutav hind sama tarbitud elektrienergia koguse juures. Täpsemalt on 2021. a novembri ja detsembri eest hinnavahe kokku 307 593,37 eurot (94 534,74 + 213 058,63).
46.Hinnavahe 2021. a novembri eest on 94 534,74 eurot. Vastavalt Eesti Energia AS kostjale perioodil 01.11.2021–30.11.2021 tarnitud elektrienergia eest esitatud arvele tuli tasuda 144 967,48 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia kogusele (1005,197 MWh) vastav summa, mida kostja oleks tasunud hagejale müügilepingu alusel, oleks olnud 50 432,74 eurot (tarbitud elektrienergia kogus 1005,197 MWh x fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh * 1,2 käibemaks. Hinnavahe võrreldes Eesti Energia AS arvega on 94 534,74 eurot (144 967,48 – 50 432,74).
47.Hinnavahe 2021. a detsembri eest 213 058,63 eurot. 01.12.2021–31.12.2021 tarnitud elektrienergia eest pidi kostja AS-le Eesti Energia tasuma 267 536,89 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia kogusele (1085,83 MWh) vastav summa, mida kostja oleks tasunud hagejale müügilepingu alusel, oleks olnud 54 478,26 eurot (tarbitud elektrienergia kogus 1085,83 MWh x fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh * 1,2 (käibemaks). Hinnavahe on 213 058,63 eurot.
48.Kostjale on tekkinud otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega. Hageja pidi sellist kahju rikkumise tagajärjena ette nägema. Seda kinnitab hageja 30.09.2021 ja 19.10.2021 kirjades kostjale antud soovitus leida uus elektrienergia tarnija. Hagi esemeks olev tasunõue summas 51 023,77 eurot lõppes kohtueelse tasaarvestuse tagajärjel. Kostja esitas 13.12.2021 hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kattuvas ulatuses hageja nõude 2021. a oktoobris tarnitud elektrienergia eest.
49.Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja tasunõue ning kostjal on 2021. a novembri hinnavahe katteks jätkuvalt hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 43 510,97 eurot. Eelnevale lisandub kahju hüvitamise nõue 2021. a detsembri hinnavahe katteks summas 213 058,63 eurot, samuti kohtuvälised õigusabikulud. Tasaarvestus on kujundusõigus ning tasaarvestuse tegemine ei eelda vastaspoole nõusolekut.
50.Alternatiivselt esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Taganemata seisukohast, et hagi esemeks olev tasunõue lõppes 13.12.2021 tasaarvestuse tagajärjel, esitas kostja juhuks, kui kohtu hinnangul 13.12.2021 tasaarvestus mis tahes põhjusel ei kehti, haginõudele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Kostja palus juhul, kui kohus peab võimalikuks hagi rahuldada, tasaarvestada kohtulahendi resolutsioonis hageja kasuks väljamõistetav summa kattuvas ulatuses kostja kahju hüvitamise nõudega summas 307 593,37 eurot (s.o hinnavahe 2021. a novembri ja detsembri eest).
51.Menetluse käigus selgitas kostja, et algne kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) ühendati ühendatava ühinguna 25.10.2022 Elisa Teleteenused AS-ga (ühendav ühing; registrikood 10069659). Ühinemise tulemusena kustutati algne kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) äriregistrist ning tema üldõigusjärglaseks (ÄS § 391 lg 4) sai Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659). Elisa Teleteenused AS ärinimi muudeti ühinemise järgselt Elisa Eesti AS-ks (registrikood 10069659).
52.10.01.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Müügilepingu üldtingimuste punkt 7.3 sätestas erakorralise ülesütlemise ammendavad alused. Punkti 7.3 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et enne müügilepingu lõpptähtaega võib lepingu üles öelda järgmistel juhtudel. Järelikult sisaldus viidatud lausele järgnenud alapunktides ammendav loetelu müügilepingu ennetähtaegse (erakorralise) ülesütlemise alustest. Punkt 7.3 c andis hagejale ülesütlemisõiguse vaid eeldusel, et kostja rikub oluliselt müügilepingut. Müügilepingu erakorralist ülesütlemist mõjuval põhjusel üldtingimuste punkt 7.3 ega selle alapunktid ette ei näe.
53.Kostja pidas selgeks, et tegu on tüüptingimusega, sest punkt 7.3 sisaldus müügilepingu üldtingimustes, mille töötas välja eelnevalt hageja ja mis ei olnud läbi räägitud. Seda, et tegemist on tüüptingimustega, kinnitab üldtingimuste punkt 8.4. Üldtingimuste punkti 7.3 tuleb tõlgendada kahtluse korral hageja kahjuks. Kostjaga sarnane mõistlik isik saaks punktist 7.3 aru nii, et hagejal ei ole õigust öelda müügilepingut erakorraliselt üles muudel kui punktis 7.3 otsesõnu loetletud alustel.
54.Hageja käsitlus, et tal oli õigus öelda müügileping erakorraliselt üles elektrihinna tõusu argumendil, on üllatuslik, läheb vastuollu müügilepingu olemusega ning on vastuolus hageja enda välja töötatud tüüptingimustega. Kui vaatamata eeltoodule seaduse regulatsioon müügilepingu ülesütlemisele kohalduks, oleks tegemist mitte VÕS, vaid elektrituruseaduse (ElTS) eriregulatsiooniga.
55.VÕS kohaldub võlasuhetele ulatuses, milles need pole eriseadustega reguleeritud. Sama põhimõtte sätestab ELTS § 83 lg 3. Kostja viitas ka ELTS § 86 lõikele 4. Antud juhul on elektrilepingu ülesütlemine ELTS §-s 92 reguleeritud ja puuduvad viited VÕS kohaldamisele. ELTS-s puuduvad viited erakorralistele olukordadele, mis näitab, et seadusandja soov oli reguleerida elektrilepingu ülesütlemise aluseid selliselt, et vastav ülesütlemise võimalus puudub. Arvestades elektrilepingu olulisust tarbija jaoks, on loogiline, et seadusandja pole näinud müüjale ette võimalust öelda elektrileping üles ebamäärasel „mõjuval“ põhjusel, vaid üksnes tarbija rikkumiste puhul. Hageja ei tuginenud müügilepingu ülesütlemisel ühelegi ELTS §-s 92 sätestatud alusele ning hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu.
56.Teisalt leidis kostja, et ka VÕS § 196 lg 1 eeldused pole täidetud. Hageja ning kostja vahel sõlmiti elektrimüügileping fikseeritud hinnaga just võimalikke erakorralisi majandusolusid silmas pidades. Leping oli suunatud eelkõige lepingu hinnast tulenevate riskide jaotamisele poolte vahel. Müügilepingu olemuslik eesmärk oli börsihinna muutumisest (sh tõusust) tingitud riski asetamine hagejale kui elektrimüüjale.
57.Fikseeritud hinnaga elektrimüügileping kaotaks mõtte ostja jaoks, kui müüjal oleks võimalik lepingust igal ajal väljuda, kui majandusolud muutuvad. Hageja professionaalse turuosalisena pidi arvestama ka erakorraliste turusituatsioonidega (sõltumata börsihinna kõikumise määrast) ja selle võimalikust mõjust oma majandustegevusele. Hageja kinnitas kostjale müügipakkumise tegemisel selgesõnaliselt, et elektrihinnad turul on suurtes muutustes. Vaatamata sellele oli hageja valmis sõlmima müügilepingu fikseeritud hinnaga ega soovinud seejuures kokku leppida näiteks selliselt, et müüja kohustus tarnida elektrienergiat fikseeritud hinnaga kehtib vaid kuni teatud börsihinna tasemeni vms piirangutes.
58.Hageja pakkus kostjale müügilepingu sõlmimiseks nelja erineva ajalise kestusega varianti ning mida pikemaks tähtajaks oli kostja nõus ennast müügilepinguga siduma (kindlustades hagejale stabiilse rahavoo), seda soodsamat fikseeritud hinda oli hageja valmis pakkuma. Hageja võttis professionaalse müüjana müügilepingut sõlmides teadlikult elektrienergia börsihinna kõikumisest tingitud riski. Seetõttu ei saa elektrienergia hinnatõus olla erakorraline ja ettenägematu asjaolu, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 tähenduses. Hageja pidi hoolsa ettevõtjana tagama müügilepingu alusel tarnitavad elektrienergia kogused elektritootjatega sõlmitavate lepingute alusel. Kui hageja jättis eelneva tegemata või sõlmis elektritootjatega tarnelepingud ebasoodsatel tingimustel, on see hageja enda riisiko.
59.Poolte huvide kaalumine on igal juhul vajalik VÕS § 196 lg 1 rakendamisel. Müügilepingu peamiseks eesmärgiks oli tagada kostjale kindlus, et ta saab osta elektrienergiat kokkulepitud tarneperioodi vältel fikseeritud hinnaga. Hageja sai müügilepingu alusel omakorda kindluse, et kostja tasub talle müügilepingus fikseeritud hinna ka juhtudel, mil börsihind langeb alla fikseeritud hinna. Kostja oli oma äriplaani koostamisel ja majandustegevuse planeerimisel põhjendatult arvestanud, et tal on kuni 31.12.2021 võimalik osta elektrienergiat hinnaga 41,81 eurot/MWh. Hageja huvi vabaneda talle ebasoodsaks muutunud müügilepingust ei kaalu üles kostja õiguspärast ootust müügilepingu nõuetekohase täitmise vastu kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni.
60.Hageja ütles müügilepingu üles vaid kaks kuud enne lepingutähtaja möödumist. Tegemist ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-84-10 kirjeldatud juhuga. Isegi kui käsitleda elektrienergia börsihinna tõusu müügilepingu ülesütlemist võimaldava erakorralise asjaluna (millega kostja ei nõustu), on müügilepingu ülesütlemine sel ajendil tingitud hagejast kui ülesütlevast poolest, mis annab kostjale aluse nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Hageja pidi juba müügilepingu sõlmimisel arvestama müügilepingu alusel tarnitavate elektrienergia kogustega ja need elektritootjatega sõlmitavate tarnelepingute alusel tagama. Kui hageja jättis eeltoodu tegemata või sõlmis tootjatega lepingud endale ebasoodsatel tingimustel, on see hageja riisiko ja tema mõjusfääris olev asjaolu.
61.01.03.2023 esitas kostja vastuhagi. Kostja palus hagejalt välja mõista kahju hüvitise
898,35 eurot, millest hinnavahe hüvitamise nõue oli 256 569,60 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 2328,75 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise ehk vastuhagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena seadusjärgse määra alusel 21 804,90 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise vastuhagi esitamisele järgnevast päevast alates seadusjärgse määra alusel põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
62.Kostja selgitas 16.09.2022 vastuses põhihagile, et tal on tasaarvestuse järgselt hageja vastu jätkuvalt kahju hüvitamise nõue. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tasaarvestusega katmata ulatuses kahju hüvitamist ühes lisanduva seadusjärgse viivisega. Hageja soovis sõlmida kostjaga müügilepingu fikseeritud hinnaga sõltumata sellest, et elektrihinnad turul olid suurtes muutustes. Kostja valis müügilepingu sõlmimisel müügipakkumises kajastatud variandi nr 3 (müügiperiood 01.07.2019– 31.12.2021, fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh).
63.Kuna hageja ütles müügilepingu ennetähtaegselt üles, tekkis kostjal kahju. Hageja soovitas kostjal leida teise tarnija. Kostja hoiatas, et kui ta on sunnitud sõlmima müügilepingu alternatiivse teenusepakkujaga, nõuab ta hagejalt kaasneva kahju hüvitamist. Kuna hageja oli korduvalt kinnitanud, et ta ei kavatse alates 2021. a novembrist enam müügilepingust tulenevaid kohustusi täita, sõlmis kostja suurema kahju vältimiseks 22.10.2021 Eesti Energia AS-ga elektrienergia müügilepingu müügiperioodi algusega 01.11.2021.
64.Kohtueelse tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja tasunõue ning kostjale jäi endiselt kahju hüvitamise nõue summas 43 510,97 eurot. 2022. a veebruariks selgus kostjale hinnavahe 2021. a detsembri eest. Seetõttu esitas kostja 17.02.2022 hagejale nõudekirja, milles nõudis 2021. a novembri ja detsembri hinnavahe katteks kahju hüvitamist summas 256 569,60 eurot, s.o 2021. a novembri eest 43 510,97 eurot + 2021. a detsembri eest 213 058,63 eurot. Kahjuhüvitise palus kostja tasuda hiljemalt 25.02.2022.
65.Hageja ei ole tänaseni kahju hüvitanud. Hageja esitas hoopis ise kostja vastu hagi, milles nõuab alusetult arve nr IME1420825 tasumist. Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu ja müügileping kehtis kuni 31.12.2021. Kostja jäi varasemate väidete juurde. VÕS § 196 lg 1 järgi tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja jättis arvestamata Müügilepingu olemuse ja sellest tuleneva riskide jaotuse. Tegu oli fikseeritud hinnaga tähtajalise elektrimüügi lepinguga, mille eesmärk oli panna üle fikseeritud hinna tõusva börsihinna risk müüja kanda. Hageja jättis arvestamata kostja huvi müügilepingu jätkamise suhtes, arvestades muu hulgas lepingu lõpptähtajani jäävat aega (vaid kaks kuud müügilepingu ülesütlemisest).
66.Elektrienergia hindade tõusu argumendil ülesütlemisõiguse olemasolu jaatamine läheks vastuollu müügilepingu olemuse ja eesmärgiga, sh poolte vahelise riisiko jaotusega. Kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist summas 258 898,35 eurot. Elektrienergia tarnimine fikseeritud hinnaga oli hageja lepinguline põhikohustus.
67.Kostjale on tekkinud hageja rikkumise tõttu varaline kahju hinnavahe ning kohtueelsete õigusabikulude näol. Hüvitamata hinnavahe on 256 569,60 eurot. Kostja kohustus Eesti Energia AS-le tasuma elektrienergia eest börsihinna, millele lisandus marginaal 0,80 eurot/ MWh. 2021. a novembri ja detsembri eest on hinnavahe kokku 307 593,37 eurot (94 534,74 + 213 058,63). Hinnavahe 2021. a novembri eest on 94 534,74 eurot. Eesti Energia AS arve alusel pidi kostja tasuma 01.11.2021– 30.11.2021 elektrienergia eest 144 967,48 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia kogusele (1005,197 MWh) vastav summa oleks hageja ja kostja vahelise lepingu alusel 50 432,74 eurot.
68.Hinnavahe 2021. a detsembri eest on 213 058,63 eurot. AS Eesti Energia esitatud arve alusel pidi kostja tasuma 01.12.2021–31.12.2021 elektrienergia eest 267 536,89 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia kogusele (1085,83 MWh) vastav summa oleks pooltevahelise lepingu alusel olnud 54 478,26 eurot. Hinnavahe on seega 213 058,63 eurot (267 536,89 – 54 478,26). Kostja on hinnavahe näol tekkinud kahju tasaarvestanud kattuvas ulatuses põhihagi esemeks oleva hageja tasunõudega summas 51 023,77 eurot. Hinnavahest tuleneva endiselt hüvitamata kahju on 256 569,60 eurot (307 593,37 – 51 023,77).
69.Kostja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja palus kohtueelsete õigusabikuludena hagejalt välja mõista 2328,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja esitas alusetu ülesütlemisavalduse ning rikkus müügilepingut, pöördus kostja õiguste kaitseks õigusnõustajate poole. Kostjat esindav advokaadibüroo analüüsis õiguslikku olukorda ning koostas kostja nimel 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse ja 17.02.2022 nõudekirja. Kahju tekkimist ja suurust tõendavad lisatud õigusabiarved ühes maksekorraldustega. Hageja rikkus kohustust tarnida elektrienergiat fikseeritud hinnaga kuni müügilepingu tähtaja lõpuni. Kohustuse eesmärgiks oli tagada, et kostja ei peaks ostma müügilepingu kehtivuse ajal elektrienergiat kallima ostuhinnaga. Seega on kostjale hinnavahe ja õigusabikulude näol tekkinud kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.
70.Kui hageja oleks jätkanud elektrienergia tarnetega kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni (31.12.2021), poleks kostjale kahju tekkinud. Kostjal on VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamise nõudelt
258 898,35 eurolt seadusjärgset viivist. Kostja nõudis 17.02.2022 kirjas kahju 256 569,60 eurot hüvitamist hiljemalt 25.02.2022. Kostja arvestab viidatud kahjusummalt viivist alates 26.02.2022. Kohtueelsete õigusabikulude summalt arvestab kostja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2 viivist vastuhagi esitamisele järgnevast päevast.
71.Vastuhagi esitamise päeva seisuga (01.03.2023) on sissenõutavaks muutunud viivis 21 804,90 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt 256 569,60 eurolt perioodi eest 26.02.2022–01.03.2023. Õigusabi arvelt nr 2200626 seondub kohtueelsete töödega kulu summas 487,50 eurot (käibemaksuta), s.o 1 töötund x 150 eurot + 2,5 töötundi x 135 eurot = 487,50 eurot. Viidatud töötunnid on arve spetsifikatsioonil eraldi tähistatud.
72.01.03.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja pole kordagi väitnud, et VÕS tervikuna ei kohaldu pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Kostja on olnud järjepidev, väljendades seisukohta, et müügilepingu ülesütlemise aluseid reguleerib ammendavalt müügileping ning võimalikud muud tõlgendused on esitatud alternatiividena juhuks, kui kohus peaks leidma teisiti. Viide, et elektrituruseadus ei reguleeri erakorralisi olukordi ja seeläbi ei välista VÕS kohaldamist, on asjakohatu. Üld- ja erinormide vahekorda tuleb hinnata õigusnormide reguleerimise eseme (ülesütlemise alused), mitte nende kohaldamise eelduste kontekstis (ülesütlemise eeldused). Kui jätta kõrvale müügilepingu ülesütlemise aluste ammendavuse, kohalduksid VÕS ülesütlemise alused vaid juhul, kui elektrituruseadus ei sätestaks elektrimüügi lepingu ülesütlemise aluseid või viitaks otsesõnu VÕS ülesütlemise aluste kohaldamisele. Sellist viidet ei ole.
73.Hageja ei ole tõendanud, et just müügilepingu täitmise jätkamine kuni kokku lepitud tähtajani oleks vältimatult tinginud hageja maksejõuetuse. Hageja on esitanud teabe oma 2021. a müügitulu ja grupisiseste laekumiste kohta kuude lõikes, kuid see ei tõenda hageja väiteid maksejõuetusest. Esitatud tabel näitab hoopis, et hageja müügitulu püsis aasta vältel stabiilne ning oli 2021. a oktoobris võrreldes septembriga suisa tõusuteel. Hageja selgitused kinnitavad tegelikult, et elektrienergia hindadest tingitud väidetav lepingute lõpetamine oli hageja grupi äriline otsus, mitte erakorraline vääramatu asjaolu.
74.Hageja viited VÕS § 97 lõikele 5 ei ole kohased ja sellele hageja ülesütlemise avalduses ei tuginenud. Hageja ei saa ülesütlemisavaldust tagantjärele uute põhjenduste ja alustega täiendada. Täidetud ei ole VÕS § 97 lg 1 kohaldamise eeldused. Olukorras, kus pooled sõlmisid täiesti teadlikult ja eesmärgipäraselt tähtajalise müügilepingu fikseeritud hinnaga, ei saa elektrienergia börsihinna kõikumist käsitada sellise asjaoluna VÕS § 97 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse nõuda müügilepingu muutmist. See läheks otseselt vastuollu müügilepingu eesmärgi ja olemusega. Kuna VÕS § 97 lg 1 eeldused pole täidetud, ei saa kohaldada VÕS § 97 lg 5.
75.Täidetud ei ole ka VÕS § 97 lõikes 2 toodud eeldused. Hageja pidi professionaalse turuosalisena müügilepingu sõlmimisel arvestama, et elektrienergia börsihind võib müügilepingu kehtivuse ajal olulisel määral kõikuda. Hindade suurele kõikumisele viitas müügilepingu sõlmimise eelne hageja 24.05.2019 müügipakkumine. Müügilepingust tulenevalt kandis börsihinna tõusu riski hageja.
76.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 10 053,75 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Vastuhagilt tasutud riigilõiv on 3780 eurot ja lepingulise esindaja tasu on 6273,75 eurot (hõlmab vastuhagiga seotud menetluskulusid). Kostja palus kulud õigusabile välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja leidis, et hageja on esitanud menetluskulude taotluse hilinemisega. Hageja pidi esitama menetluskulude taotluse 20.03.2023. Hageja ei ole hilinemisel esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust. Igal juhul on välistatud kulude
väljamõistmine ajavahemiku 02.04.2022 kuni 09.02.2023 eest. Lisaks ei ole hagi eest tasunud riigilõivu mitte hageja, vaid kolmas isik.
KOHTU PÕHJENDUSED
77.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.
78.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja õiguseellane sõlmisid 27. mail 2019 elektrienergia müügilepingu nr EE2019/002; 2) müügileping sõlmiti fikseeritud hinnaga ajaperioodiks 01.07.2019 kuni 31.12.2021 ning kostja pidi tasuma 41,81 eurot ühe MWh kohta; 3) 30.09.2021 esitas hageja kostjale VÕS § 196 lg 1 alusel lepingu erakorralise ülesütlemise teate ja ütles lepingu üles alates 01.11.2021; 4) hageja tarnis kostjale elektrienergiat kuni 31.10.2021 ja esitas tarnitu eest arve nr IME1420825 summas 51 023,77 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20. november 2021; 5) kostja jättis arve tasumata; 6) 22.10.2021 sõlmis kostja uue elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-ga ning selle lepingu alusel tuli kostjal alates 01.11.2021 tasuda elektrienergia eest börsihinda, millele lisandus marginaal 0,80 eurot ühe MWh kohta; 7) kostja esitas hagejale 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas hageja tasunõude 51 023,77 eurot enda kahju nõudega; 8) kostja pidi uue lepingu alusel tasuma AS-le Eesti Energia hagejaga sõlmitud lepinguga võrreldes 2021. a novembris enam 94 534,74 eurot ja 2021. a detsembris 213 058,63 eurot ehk kokku 307 593,37 eurot.
79.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue 51 023,77 eurot ja viivisenõue kuuluvad rahuldamisele või kas on hageja tasunõue lõppenud kostja kohtueelse tasaarvestuse avaldusega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja vastuhagiavalduses toodud kahju hüvitise nõue 258 898,35 eurot, millest 256 569,60 eurot tulenes uue tarnijaga sõlmitud lepingu hinnavahest ning 2328,75 eurot on õigusabikulude hüvitis, kuulub rahuldamisele koos viivise nõudega.
80.Hageja leidis, et ta ei ole kostja õiguseellasega sõlmitud lepingut rikkunud ning tal oli õigus leping erakorraliselt ennetähtaegselt VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, kuna turuolukord muutus ootamatult ning elektrienergia hinnad tõusid enneolematul määral. Sellist olukorda ei olnud varem olnud ning tegu ei olnud tavapärase äririskiga. Sõltumata lepingu tingimustest ja elektrituruseaduse sätetest oli hagejal õigus leping üles öelda erakorraliste olude tõttu. Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, puudub kostjal alus esitada kahju hüvitise nõuet ning tasaarvestus on samuti alusetu. Hageja üritas täita lepingut nii kaua, kuni olukord muutus tema jaoks kriitiliseks ja kontsernisisesed maksed lõppesid.
81.Kostja leidis, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on lõppenud kostja kohtueelse tasaarvestuse avalduse tõttu. Kostjal on hageja vastu kahju nõue tulevalt sellest, et ta pidi ülesütlemise tõttu sõlmima elektrienergia saamiseks uue lepingu Eesti Energia AS-ga ning tasuma selle lepingu alusel oluliselt kõrgemat hinda. Kostja kahju seisneb hinnavahes, mida ta pidi tasuma 2021. aasta novembri ja detsembri eest. Leping ega elektrituruseadus ei võimaldanud hagejal esitada sellist ülesütlemise avaldust nagu hageja esitas. Kui hagejal oleks olnud õigus tugineda VÕS § 196 lõikele 1, puudus hagejal mõjuv põhjus. Fikseeritud hinnaga lepingu eesmärgiks oli panna börsihinna tõusust tulenev risk müüja kanda. Vastutasuks selle eest sai hageja kasu nendel perioodidel, mil börsihind oli kokku lepitud hinnast madalam. Hageja ülesütlemisõiguse jaatamine läheks vastuollu lepingu olemuse ja
eesmärgiga. Lepingu alusel tarnete lõpetamine on hageja rikkumine.
82.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kohus selgitas 13.01.2023 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 90-91) hagejale vajadust oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et seadusest ei tulene, et üks pool võiks tähtajalise lepingu enne tähtaja saabumist üles öelda põhjusel, et selle edasine täitmine ei ole enam majanduslikult kasulik. Kohus leidis, et majandusolukorrast tulenevaid riske ei peaks jätma üksnes klientide kanda. Kohus juhtis hageja tähelepanu selle, et nimelt elektrihinna muutumisest tuleneva riski maandamiseks sõlmisid pooled lepingu.
83.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2019 elektrienergia müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 5-19), mille osaks olid muuhulgas lepingu üldtingimused (toimiku lk 11-12). Leping oli sõlmitud ajavahemikuks alates 01.07.2019 kuni 31.12.2021 fikseeritud hinnaga 41,81 eurot ühe MWh kohta. Üldtingimuste punkt 4.1 nägi ette, et kui kohaldatakse fikseeritud hinnaga toodet, müüb tarnija elektrienergiat eriosas toodud hinnaga.
84.Lepingu sõlmimisele eelnevalt oli hageja esitanud kostjale 24.05.2019 hinnapakkumise (toimiku 2. kd, lk 14), mille kohaselt oli hind kostjale seda soodsam, mida pikemaks ajaks oleks kostja lepingu sõlminud. Hinnapakkumises sisaldub lause: „Kindla hinnapakkumise saab teha ainult otsuse vastuvõtmise ajal, kuna elektrihinnad turul on suurtes muutustes.“ Kohus osundab, et kuigi lepingule kohaldusid ka tüüptingimused, mida pooled läbi ei rääkinud, rääkisid nad läbi ja leppisid kokku lepingus märgitud hinna. Kohus nõustub, et kokkulepe lepingu hinna osas näitab lepingu eesmärki ehk seda, et leping oli sõlmitud kostja kaitsmiseks tulevikus toimuvate börsihinna muutumiste eest. Vastutasuks sellise kaitse eest pidi kostja tasuma hagejale kokku lepitud hinda, mis võis olla ning teatud ajaperioodil ka oli börsihinnast kõrgem. Hageja on ise kostjale lepingueelselt avaldanud, et elektri hinda ootavad ees suured muutused ning nende muutuste eest kaitsmiseks pakub hageja kostjale fikseeritud hinda.
85.VÕS § 24 lg 3 p 1 näeb ette, et kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinda puudutavas osas lepingut tõlgendada ning hinnata hageja õigust lepingut üles öelda nimelt lepingu olemust ja eesmärki arvestades.
86.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 7.1 nägi ette, et leping kehtib allkirjastamise kuupäevast ning lõpeb eriosas märgitud kuupäeval, kuid mitte enne kui kõik lepingus sätestatud kohustused on täidetud. Lepingu üldtingimuste punkt 7.3 loetles juhtumid, mil võis lepingu enne lõpptähtaega üles öelda. Muuhulgas võis lepingu üles öelda poolte kokkuleppel või siis, kui klient lepingut rikkus, jättes muuhulgas arve tasumata või olles selle tasumisega viivituses. Lepingu võis üles öelda ka teiste kliendi rikkumiste korral. Üldtingimuste punkt 7.4 nägi ette, et lepingu lõppemine ei vabastanud lepingu pooli kohustusest täita rahalised kohustused või hüvitada mõistlik otsene varaline kahju. Seega iseenesest on õige kostja väide, et tüüptingimused võimaldasid hagejal lepingut üles öelda vaid piiratud juhtudel, eeskätt kostja rikkumise korral. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lepingut ei rikkunud.
87.Elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg 3 sätestab, et liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule ja agregeerimislepingule kohaldatakse antud seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust. Elektrilepingute ülesütlemise osas nägi ELTS § 92 lg 1 ette juhud, mil müüjal on õigus elektrileping üles öelda. Need juhtumid on seotud tarbija rikkumistega, mitte muudel põhjustel lepingu
ülesütlemisega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tulenevalt elektrituruseadusest ei ole elektrienergia müügilepingute puhul lepingu ülesütlemine VÕS § 196 alusel üldse võimalik. Sellist selgelt välistust ei tulene ei eelviidatud seaduse sätetest ega poolte vahel sõlmitud tüüptingimustest.
88.VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks saab kohtu hinnangul lugeda olukorda, kus ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Selline mõjuv põhjus peab olema objektiivne. Kui aga põhjus tuleneb poolest endast, võib seda pidada lepingu rikkumiseks ja poolel tuleb seetõttu hüvitada kahju.
89.Riigikohus on korduvalt osundanud, et VÕS § 196 lg 1 võimaldab lepingut üles öelda ka sellisel erakorralisel põhjusel, mis tuleneb ülesütlevast poolest endast, kuid sellest võib üles öelnud poolele tekkida kahju hüvitamise kohustus (RK TKo 2-15-505, p 21.1.1.1, 3-2-1-114-07, p 11). Kahju hüvitamise kohustus võib järgneda ülesütlemisele siis, kui lepingu ülesütlemist põhjustav asjaolu ise on käsitatav lepingurikkumisena (RK TKo 3-2-1-37-09, p 21, 3-2-1-47-04, p 16).
90.30.09.2021 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate (toimiku 1. kd, lk 20) ning teatas, et tulenevalt turuolukorrast ja erakordselt kõrgetest elektri hindadest hulgimüügiturul ei saa hageja täita oma kohustusi lepingu alusel ning peab elektri müügi äritegevuse lõpetama. Seetõttu teatas hageja kostjale, et lõpetab sõlmitud lepingu ja tulevased tarned alates 01.11.2021. Hageja viitas VÕS § 196 lõikele 1 ja ütles lepingu üles alates 31.10.2021. Hageja soovitas kostjal valida teine elektrimüüja.
91.Täiendavalt esitas hageja kohtule Reutersi elektrimüügi hindade ülevaate aastatel 2018 kuni 2023 (toimiku 2. kd, lk 100) ja Nord Pooli elektrihindade ülevaate 2010. aasta aprillist kuni 2022. a märtsini (toimiku 2. kd, lk 101-102). Mõlemast tõendist nähtub, et elektrienergia hinnad hakkasid varasemaga võrreldes oluliselt tõusma 2021. aasta lõpu, kuid suurem tõus saabus alles 2022. aasta jooksul. Samuti võib järeldada, et kuigi elektrienergia hind tõusis märkimisväärselt oktoobris 2021, järgnes sellele mõningane langus kuni 2021. aasta lõpuni. Elektrienergia börsihind ületas kostjaga sõlmitud lepingus kokku lepitud hinna stabiilselt alates maist 2021, kuid varasemalt oli kokku lepitud hind börsihinnast kõrgem. Järelikult on põhjendatud kostja väide, et varasematel perioodidel oli leping hagejale kasumlik.
92.Hageja esitas kohtule oma 2021. aasta kulude kokkuvõtte (toimiku 2. kd, lk 103). Kuna tegemist on tabeliga, mille on hageja ise koostanud, hindab kohus dokumenti hageja seletuse, mitte tõendina. Selles tabelis on hageja eraldi välja toonud grupisisesed maksed, mida alates 2021. aasta septembrist enam kajastatud ei ole. Samas on klientide makstud tasud jäänud samale tasemele. Hageja esitatud pangakonto väljavõte (toimiku 2. kd, lk 104) tõendab kuni septembrini Imlitex Energy Trading ApS tehtud makseid, kuid tõendist ei saa järeldada, millisel alusel on need maksed tehtud ning miks tehti viimane makse septembris 2021. Maksete summad ei ole kooskõlas hageja koostatud tabeliga grupisiseste maksete kohta, kus 2021. aasta septembris tehtud makset summas 476 779,86 eurot kajastatud ei ole ning ka teiste maksete summad on märgitud erinevalt.
93.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et alates 2021. aasta septembrist vähenesid hageja tulud ning sellest lähtuvalt ei pruukinud talle olla kostjaga sõlmitud lepingu täitmine enam majanduslikult kasulik ega võimalik. Kuigi elektrienergia börsihinnad hakkasid selleks ajaks võrreldes varasemaga oluliselt suuremas ulatuses tõusma, oli hinnatõus sõltumata selle ulatusest nimelt see risk, mida hageja lepinguga enda kanda võttis. Hageja hindas riski suurust ebaõigesti ning hageja võimekust
lepingut edasi täita takistasid kontsernisisesed otsused lõpetada talle toetuste maksmine. Seega on kokkuvõttes tegemist olukorraga, kus hageja ütles lepingu üles põhjustel, mis tulenesid temast endast.
94.Hageja on teinud Riigikohtu lahendist asjas 3-2-1-84-10 ebaõige järelduse, et kui elektrihindade hüppeline tõus on majanduse tsüklilise arenguga võrreldes anomaalne olukord, on igal juhul tegemist sellise lepingu ülesütlemisega, mis välistab kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Nimelt sellise riski maandamiseks ehk elektrihindade tõusust tulenevate riskide maandamiseks sõlmisid pooled lepingu.
95.VÕS § 196 lg 1 järgi tuleb hinnata kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi. Hageja on jätnud tähelepanuta kostja huvi jätkata veel paari kuu jooksul lepingu täitmist sõltumata börsihindadest ning sellise huvi oleks pidanud tagama talle leping, mille alusel maksis kostja varasematel perioodidel hagejale börsihinnast kõrgemat tasu. VÕS § 196 lg 1 mõtteks ei ole vabastada lepingu poolt lepingu täitmise kohustusest koheselt, kui leping osutub ühele poolele mõnest asjaolust tulenevalt majanduslikult kahjulikuks, kuigi lepingu sõlmimise eesmärgiks oli teise poole kaitse nimelt sama asjaolu osas. Kokkuvõttes leiab kohus, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine oli lepingu rikkumine, millest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale tekkinud kahju.
96.Hageja esitas kostjale tarnitud elektrienergia eest 30.09.2021 arve summas 49 201,02 eurot (toimiku 1. kd, lk 21) ja 31.10.2021 arve summas 51 023,77 eurot (toimiku 1. kd, lk 22). Pooled ei vaidle selle üle, et kuni lepingu lõppemiseni pidi kostja tasuma hagejale tarnitud elektrienergia eest ning tasumisele kuuluvaks summaks oli 51 023,77 eurot.
97.Kostja esitas hagejale 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 30-82), milles tasaarvestas hageja lepingust tuleneva tasunõude oma kahju nõudega summas 51 023,77 eurot. Kostja osundas, et pärast tasaarvestust on tal endiselt hageja vastu kahju nõue 43 510,97 eurot. Kuigi pooled kohtuvälist kokkulepet ei saavutanud (kirjavahetus, toimiku 1. kd, lk 23-29 ja lk 83-136), ei oma see tähendust, sest tasaarvestuse avaldus on ühepoolne kujundusõigus, mis ei eelda teise poole nõusolekut.
98.Kostja esitas kohtule AS-ga Eesti Energia sõlmitud elektrienergia müügilepingu (toimiku 2. kd, lk 7-13), mille kohaselt tuli kostjal tasuda uue lepingu alusel börsihinda, millele lisandus marginaal 0,80 eurot MWh kohta. Kostja esitas ka AS Eesti Energia arve 31.12.2021 summas 267 536,89 eurot (toimiku 2. kd, lk 16-59). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja hinnavahe arvutusele ega sellele, millised summad tuli kostjal AS-le Eesti Energia uue lepingu alusel tasuda.
99.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kahju nõue ja tasaarvestuse avaldus on alusetud, sest puudus põhjuslik seos. Kuna hageja rikkus lepingut ega täitnud seda tähtaja lõpuni, tekkis kostjal vajadus sõlmida uus leping, kuid uue lepingu alusel tuli kostjal tasuda oluliselt enam kui hagejaga sõlmitud lepingu alusel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul pidi kõrgema hinnaga lepingust tulenev kahju olema hagejale ettenähtav, sest nimelt sellise kahju vältimiseks sõlmisid pooled lepingu.
100.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja hagi nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja tasunõue 51 023,77 eurot on lõppenud kostja 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse tõttu. Kuna hageja põhinõue on lõppenud ega kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
101.Kuivõrd kostja kahju nõue on põhjendatud ning tõendatud, kuulub vastuhagi rahuldamisele. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 17.02.2022 täiendava nõude (toimiku 2. kd, lk 6062), milles palus 256 569,60 eurot tasuda hiljemalt 25.02.2022. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kohtuväliselt kostja nõuet ei rahuldanud. Lisaks hinnavahest tulenevale kahju nõudele esitas kostja VÕS § 128 lg 3 alusel õigusabikuludest tuleneva kahju nõude. Kostja esitas kohtule ka õigusabi osutamise eest koostatud arved (toimiku lk 112-113) ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (toimiku lk 114). Hageja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid õigusabikulude nõude põhjendatusele ega tõendatusele. Kuna kostja vastuhagi nõue on põhjendatud, tuleb hagejalt kostja kasuks vastuhagi alusel välja mõista 258 898,35 eurot, millest 256 569,60 eurot tulenes hinnavahest uue tarnijaga sõlmitud lepingu alusel ning 2328,75 eurot on õigusabikulude hüvitis.
102.Kuna kohus rahuldas kostja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka kostja viivisenõue. Kostja palus vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 21 804,90 eurot ja alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ei esitanud kostja viivisenõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 21 804,90 eurot ning alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast 02.02.2023 tuleb hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
103.Täiendavalt osundab kohus, et hageja menetluse kestel tehtud viited VÕS §-le 97 ei ole kohased. Vaidlus puudub selle üle, et antud sättele ei tuginenud hageja ülesütlemisavalduse esitamisel. Lisaks näeb VÕS § 97 lg 1 ette, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Hageja ei teinud kostjale avaldust lepingu muutmiseks, vaid ütles lepingu koheselt üles. Seega on viited VÕS §-le 97 sisuliselt asjakohatud.
104.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
105.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 10 053,75 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Vastuhagilt tasutud riigilõiv on 3780 eurot ja lepingulise esindaja tasu oli 6273,75 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kahe advokaadi kasutamine ei olnud vajalik ning esindaja tunnihind on üle paisutatud. Kostja esindajate ajakulu on üle paisutatud.
106.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik määras 135 eurot. Vaidluse keerukust arvestades ei ole mõistlik tunnitasu suuremas ulatuses. Samuti ei olnud vaidluses vajalik kahe esindaja õigusabi osutamine. Ebavajalik on kahe esindaja ajakulu kokku 8,25 tundi menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks, sest taotlus jäi rahuldamata. 107 Kostja vastuse koostamise mõistlik ajakulu ühe esindaja osas oleks kohtu hinnangul olnud 8 tundi, mitte taotluses märgitud 10 tundi. Vastuhagi koostamise ajakulu 11,25 h on selgelt ebamõistlik, sest vastuhagina esitatud menetlusdokument kordas suures osas sõna-sõnaliselt varasemaid kostja sisulisi
väiteid. Kohus loeb mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 4 tundi. Muus osas on kostja esindajate ajakulu mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga.
108.Kogumis loeb kohus kostja esindajate ajakulu põhjendatuks 25,75 tunni ja õigusabikulu põhjendatuks 3476,25 euro ulatuses. Koos kuluga riigilõivule 3780 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 7256,25 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 7256,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.