2-14-63252/25 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 31.12.2014 esitas Teehoolduse Grupp OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja kokku 114 683,51 eurot, sh viivis summas 17 679,06 eurot ja hagi esitamisest kuni otsuse kohase täitmiseni viivis põhinõudelt määras 0,025% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 27.05.2015 esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 109 909,37 eurot, sh põhinõudena 92 966,27 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 16 943,10 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0.025% päevas. Hagiavalduse kohaselt kuulutas kostja 2007. aastal välja riigihanke teede hoolduseks Tallinnas. Viiest kahes piirkonnas, s.o nn Ida ja Lõuna piirkonnas, võitis riigihanke AS Teho. 15.11.2007 sõlmisid kostja ja AS Teho Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (töövõtuleping I) ja töövõtulepingu Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks (töövõtuleping II). Mõlemad lepingud sõlmiti tähtajaga kuni 31.08.2014. Hageja (endise ärinimega OÜ Teho Grupp) on töövõtulepingutest tulenevate ja käesoleva hagiga esitatud nõuded omandanud nõude loovutamisega Teehoolduse OÜ-lt. Vastavalt töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punktile 7.1 kohustus kostja tasuma täitjale töövõtulepingutes kokkulepitud tasu. Töövõtulepingute järgi tasumisele kuuluv tasu suurus määrati kindlaks lähtudes teostatud tööde mahust ja töövõtulepingule lisatud ühikhindadest. Töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punkt 7.10 järgi leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (01.01-31.12) tarbijahinna indeksi muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009. aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 01.012008-31.12.2008. 15.01.2009 töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ Teho Eesti Teehooldus ja kostja kokku töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises ja sätestasid selle järgmises sõnastuses: „7.10 Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise ühikhindasid üks (1) kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (01. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010. aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009.“ Muudatuse eesmärgiks oli

lükata esmakordne ühikhindade korrigeerimine edasi ühe aasta võrra. Vaatamata eeltoodule keeldus kostja korrigeerimast 2011. aasta töövõtulepingu I ja II alusel tehtud tööde maksumust 2010. aasta tarbijahinna indeksi muutuse võrra. Tarbijahinnaindeksi (THI) muutus oli Statistikaameti kohaselt ajavahemikul 01.01-31.12.2010 3,0%. Hageja poolt kostjale osutatud teenuste akteeritud maksumus moodustas 2011.aastal kokku 2 782 492,77, kuid 2010. aasta THI muutusega korrigeeritud maksumus oleks pidanud moodustama kokku 2 865 967,55 eurot ehk 83 474,78 eurot rohkem. Täiendavalt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja THI rakendamise kohta 23.01.2012 lepingu KA 259 muudatuse nr 33 ja lepingu KA 256 muudatuse nr 20. Nende muudatustega fikseerisid pooled eelneva perioodi (01.01-31.12.2011) THI muutuseks ja pooltevahelisest kokkuleppest tulenevaks teenuse osutamise ühikhindade korrigeerimise määraks 4%. Kuigi kostja on tasunud hagejale töövõtulepingute alusel 2012. aastal osutatud teenuste eest summas, mille arvestamisel on arvesse võetud kokkuleppelist korrigeerimise määra 4% (2011 THI muutuse baasil), on kostja siiski tasunud hagejale 2012. aasta eest kokkulepitust vähem. Kokkulepitust vähem tasumine seisneb selles, et tasu suuruse arvestamisel on aluseks võetud algselt lepingus määratud ühikhind, mida korrigeeriti THI muutusest tingitud kokkuleppelise määraga 4%, kuid lepingu kohaselt oleks pidanud 2012. aastal tasumisele kuuluva summa määramiseks võtma aluseks selle 2011. aasta hinna, mida on juba eelnevalt korrigeeritud 2010. aasta THI muutuse võrra (3%) ja alles sellele hinnale lisama 2012. aastal kokkuleppeliselt kohaldamisele kuuluva THI muutuse määra (4%). Seega on 2012. aasta tasu suuruse korrigeerimisel võetud aluseks ebaõige määr ning arvesse on jäetud võtmata asjaolu, et 2011. aasta tasu suurus kuulus samuti eelnevalt korrigeerimisele 2010. aasta THI muutuse ehk 3% võrra. Seetõttu on kostja tasunud hagejale 2012. aastal osutatud teenuste eest 3,12% vähem. Eelnevast tulenevalt oleks kostja pidanud tasuma 2012. aasta eest hagejale rohkem 3,12% ehk 3 109 116,93 eurot x 3,12 % = 97 004,45 eurot. Hageja leidis, et kostjal puudub nii alus keelduda ühikuhindade korrigeerimisest vastavalt töövõtulepingute punktidele 7.10 kui ka keelduda täiendava tasu maksmisest, mis on tingitud ühikuhindade muutumisest THI muutuse tõttu. Kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju, mis on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Juhul, kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud – hageja oleks saanud THI muutuse võrra suuremat tasu. Samuti on sellise kahju tekkimine hagejale kostja jaoks ettenähtav. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingutest I ja II tuleneva rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg 1 või alternatiivselt samas summas kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitas, et 2012. aasta ühikhindade korrigeerimine toimus vastavuses töövõtulepingute p-dega 7.10 ja 10.2, s.t kehtiva ühikhinna korrigeerimine toimus jaanuaris, lähtuti eelneva perioodi (01.0131.12.2011) tarbijahinna indeksi muutusest ning poolte kokkuleppest. Lepingupooled leppisid kokku, et 23.01.2012 kokkuleppega korrigeeritud ühikhinnad on lõplikud, st hinnale ei lisandu täiendavaid, sh varasematel aastatel THI muudatuste rakendamata jätmisega, seonduvaid komponente. OÜ Teho Eesti Teehooldus esindaja allkirjastas lepingu muudatuse ja alates 01.01.2012 kehtivate ühikhindade tabelid. Kostja tasus 2012. aasta eest töövõtulepingute I ja II alusel tehtud tööde eest hagejale kokku 2 979 688,18 eurot, mis sisaldas kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%. Hageja on oma 27.05.2015 nõuete vähendamise kirjas kinnitanud, et 2012. aasta eest tasuti töövõtulepingute KA256 ja KA259 alusel Teehoolduse OÜ-le kokku 2 979 688,18 eurot, mis sisaldas kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub (vt hageja 27.05.2015 kirja p 13).

Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kuigi kostja on tasunud hagejale töövõtulepingute alusel 2012 osutatud teenuste eest summas, mille arvestamisel on arvesse võetud kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%, on kostja siiski tasunud hagejale 2012. aasta eest kokkulepitust vähem. Kostja on 2012. aastal hagejale töövõtulepingute I ja II alusel tehtud tööde eest tasunud vastavalt OÜ-ga Teho Eesti Teehooldus kokkulepitud korrigeeritud ühikuhindadele, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2012. Hagejal puudub alus nõuda 2012. aastal tehtud tööde eest tasumisel kõrgemate ühikhindade kohaldamist kui lepingupooled 23.01.2012 kokku leppisid. Kuigi hageja väidab, et kostja on 2012. aastal tehtud tööde eest jätnud tasumata 92 966,27 eurot, ei ole hageja kostjale nimetatud summa ulatuses arveid esitanud. Töövõtulepingute I ja II p-de 7.4 ja 7.6 kohaselt toimus tehtud tööde eest tasumine tehtud tööde aktide ja nende alusel esitatud arvete alusel. Tehtud tööde akteerimisel ja arvete esitamisel lähtuti lepingupoolte vahel 23.01.2012 sõlmitud kokkuleppest, millega kehtestati 2012. aasta ühikhinnad. Kostja on kõik nõuetekohaselt tehtud tööde eest esitatud arved tasunud. Maakohtu otsus 08.06.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 109 909,37 eurot sealhulgas põhinõue 92 966,27 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16 943,10 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 92 966,27 eurot alates hagi esitamisest 31.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni 0.025% päevas. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja õigusabikulu 2520 eurot ja riigilõivu 1500 eurot. Otsuses juhindus kohus VÕS § 76 lg-st 1 ja § 108 lg-st 1 ning märkis, et kohus tuvastas, et kostjal on täitmata kohustus hageja ees. Asjaoludena, milles poolte vahel vaidlus puudub, tõi kohus esile järgmised. Kostja ja Teho AS sõlmisid 15.11.2007 Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (töövõtuleping I) ja töövõtulepingu Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks (töövõtuleping II). Lepingud sõlmiti tähtjaga kuni 31.08.2014. Hageja, endise ärinimega OÜ Teho Grupp, on töövõtulepingutest tulenevate ja käesoleva hagiga esitatud nõuded omandanud nõude loovutamisega Teehoolduse OÜ-lt. Töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punktides 7.10 leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar-31. detsember) tarbijahinna indeksi (THI) muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009. aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 01.01.2008-31.12.2008. 15.01.2009 töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ Teho Eesti Teehooldus ja kostja kokku töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises alljärgnevalt: 7.10 Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise ühikhindasid üks (1) kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar-31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010. aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2009. Kohus oli seisukohal, et kostja on tasunud hagejale kokkulepitust vähem. Kostja tasus hagejale ühikhinna, mida korrigeeriti 2011. aasta THI muutusest tuleneva kokkuleppelise määraga 4 %, alusel. Lepingu p 7.10 kohaselt oleks kostja pidanud aga tasuma 2011. aasta hinna alusel, mida juba korrigeeriti 2010. aasta THI muutuse 3% võrra ning seejärel arvutama saadud summa läbi 2011. aasta THI muutuse määra 4% alusel. Lepingu KA 256 muudatus nr

20 ja KA 259 muudatus nr 33 23.01.2012 näevad ette, et teenuse osutamise ühikhindu korrigeeritakse lähtuvalt eelneva perioodi (1.jaanuar-31.detsember 2011) tarbijahinna indeksi muutusest ja pooltevahelisest kokkuleppest 4%. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et nimetatud kokkuleppes kooskõlastatud hinnale ei või lisanduda enam kõrgem korrigeerimismäär, kokkuleppe tekst ei välista 2010. aasta THI rakendamist. Kohus tuvastas, et igasugused kokkulepped selles, et 2010 aasta THI alusel ühikhindu ei korrigeerita, puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on küll kostja väitnud õigesti, et tasus summaliselt täpselt hageja esitatud arvete alusel, kuid kostja ei ole tasunud hagejale lähtuvalt lepingute p 7.10 tulenevast määrast. Iga aasta jaanuaris korrigeeritakse ühikhinda selliselt, et eelmisel aastal kehtinud hinnale lisatakse eelmise aasta THI muutuse määr. Kostja on hagejale tasunud 2 979 688,18 eurot, mis juba sisaldab 2011. aasta korrigeerimismäära 4%, kuid ei sisalda pooltevahelisest lepingust tulenevat 2010. aasta korrigeerimismäära 3%. Hageja nõue tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 92 966,27 eurot. Hageja viivisenõude osas tugines kohus VÕS § 113 lg 1 kuni 15.04.2013 kehtinud redaktsioonile, mille kohaselt, kui isik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas. Kui lepingus on ettenähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingute I ja II punktide 7.9 kohaselt juhul, kui Tellija alusetult viivitab Teenuse eest tasumisega, on täitjal õigus nõuda Tellijalt viivise tasumist 0.025% viivitatud summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise nõude 16 943,1 eurot. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutnud viivis 16 943,1 eurot. Edasi tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 31.12.2014 kuni kohustuse täitmiseni 0,025% päevas. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskuluse rahalise suuruse kindlaksmääramisel tugines kohus TsMS § 174 lg-le 1, § 175 lg-le 1 ja § 138 lg-tele 1 ja 2. Kohus märkis, et hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt on hageja menetluskulud õigusabikulud 2520 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 1500 eurot. Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisel viivise väljamõistmist VÕS §-s 113 sätestatud määras. Kohus leidis, et hageja menetluskulud 21 töötunni ulatuses summas 2520 eurot on käesolevas vaidluses mõistlikud. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 2520 eurot ja riigilõiv 1500 eurot. TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes märkis kohus lahendisse, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus 10.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 08.06.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, hageja menetluskulud hageja kanda ja mõista kostja menetluskulud välja hagejalt. Alusetu on kohtu seisukoht, et kostjal on täitmata kohustus hageja ees ning et kostja on tasunud hagejale kokkulepitust vähem. Kohus on asunud väärale seisukohale nagu prevaleeriks lepingute punktis 7.10 sätestatud tingimus poolte 23.01.2012 allkirjastatud kokkuleppeid, käitumist ning lepingupoolte tava. Kostja on seisukohal, et kostja on tasunud hagejale vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Töövõtulepingute punktides 7.3 ja 7.6 sätestatud teenuse eest tasumise regulatsioonile viidates märgib kostja, et seega juhinduti tasu maksmisel fikseeritud ühikhindadest. Kuigi töövõtulepingute punkti 7.10 alusel

korrigeeritakse ühikhindasid üks kord aastas iga aasta jaanuarist lähtuvalt THI muutusest, saab seda praktikas ellu viia vaid hageja ning hageja ei ole seda igal aastal rakendanud. Lepingute punkt 7.10 ei ole imperatiivne säte ehk kohustus, mille täitmises ei saa pooled teisiti kokku leppida. Veelgi enam, töövõtulepingute punkt 10.1 näeb ette võimaluse muuta lepingut poolte kirjalikul kokkuleppel. Sellest tulenevalt sõlmisid lepingupooled 23.01.2012 töövõtulepingu I muudatuse nr 20 ja töövõtulepingu II muudatuse nr 33 (st erikokkulepped). Kohus ei ole asunud erikokkuleppeid analüüsima, vaid on asunud väärale seisukohale nagu oleksid 23.01.2012 sõlmitud erikokkulepped olnud pelgalt lepingute punktist 7.10 tuleneva THI muutuse nentimine 2012. aasta kohta. Kostja vaidleb sellele seisukohale vastu. Kohus tõlgendab lepingute punkti 7.10 rakendamist selliselt, et selle rakendamiseks ei pea pooled mitte midagi tegema, see on kui asi iseenesest. Kohtu loogikat järgides ei oleks pooltel kohustust allkirjastada ühtegi dokumenti nentimaks, et eelmise aasta THI muutusest tulenevalt on käesoleva aasta ühikhinna suurus teatud protsent erinev. Pooled aga allkirjastasid eraldiseisvad kokkulepped, et fikseerida eraldi kohaldatavad ühikhinnad kuni 2012. aasta seisuga (sh hagiavalduses nõutava 2011. aasta ühikhinna suurus). Pooltevaheline kokkuleppimine teatud kindlas ühikhinna määras oli tingitud sellest, et lepingute punktist 7.10 tuleneva THI muutumist ei olnud pooled iga aasta üldse rakendanudki (nt 2010. aasta). Samuti rõhutab kostja, et ka 2011. aastal THI-ist tulenevat ühikhindade muutumist ei toimunud, sest hageja ei esitanud lepingust tulenevalt jaanuaris ega ka 2011. aasta ülejäänud kuudel arvet lepingute punkti 7.10 rakendamiseks. Kui hageja oleks soovinud rakendada lepingute punktist 7.10 tuleneva THI muutumist ühikhindades, oleks hageja pidanud esitama korrigeeritud ühikhindadega arved. Kostja leiab, et praktikas on õige hinna kajastamine arvel arve esitaja mõjusfääris. Maakohus ei ole lepingu tõlgendamisel kohaldanud VÕS §-i 29. Lisaks ei ole kohus põhjendanud, kuidas kohus jõuab järeldusele, et erikokkulepete tekst ei välista 2010. aasta THI rakendamist. Kohus on jätnud tuvastamata poolte ühise tahte 23.01.2012 kokkuleppe sõlmimisel ning on ühelegi tõendile viitamata jõudnud järeldusele, et igasugused kokkulepped sellest, et 2010. aasta THI alusel ühikhindu ei korrigeerita, puuduvad. Kostja on ka esimese astme menetluses viidanud sellele, milline oli poolte ühine tahe 23.01.2012 lepingumuudatuste (töövõtulepingu II muudatuse nr 20 ja töövõtulepingu II muudatuse nr 33) sõlmimisel. Kostja on seisukohal, et nimetatud kokkulepetega taheti eelkõige korrigeerida Teenuse osutamise ühikhindasid ehk määrata uued lepingu tasu aluseks olevad ühikhinnad. Uute ühikhindade määramisel on aluseks võetud THI, kuid see ei tähenda, et tegu ei oleks uute hinnakokkulepetega. Kohus on vääralt leidnud, et see kokkulepe ei välista varasema perioodi indekseerimist. Vastupidiselt, poolte tahe oli alates 2012. aastast eraldi kokkuleppega fikseerida uued ühikhinnad, mida varasemate perioodide THI-ga uuesti enam ei korrigeerita. See kokkulepe on lepingu punkti 7.10 suhtes erisätteks. Kuivõrd hageja esitas 2012. aasta jooksul teenuste eest arveid, mis tuginesid 23.01.2012 kokkulepitud hinnale, oli hageja teadlik mainitud kokkulepe sisust ning lähtus poolte ühisest tahtest. Seega on kohtu väide, et „igasugused kokkulepped sellest, et 2010. aasta THI alusel ühikhindu ei korrigeerita, puuduvad“, põhjendamata ja asjakohatu, sest just selline kokkulepe 23.01.2012 lepingumuudatustega poolte vahel sõlmitigi. Kostja sai hagejale tasuda ainult arvete alusel. Kostja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on iseseisev eelarve ning kohustus juhinduda eelarve täitmisel seadusandlusest, st teostama väljamakseid vaid õigusliku aluse ehk arve olemasolul. Vastavalt käibemaksuseadusele (KMS) oli teenuse osutaja kohustatud esitama arve, kus on näidatud teenuse hind ja käibemaks, sest teenuse osutamine on käive KMS § 1 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 tähenduses. Hagejal oli käibemaksuseadusest tulenev kohustus maksustada käibemaksuga oma osutatavad

teenused ja müüdavad kaubad ning tasuda riigile ettevõtluse käigus kogutud käibemaks (KMS § 3 lg 3). Selleks oli hagejal seadusest tulenev kohustus väljastada teenuse eest tellijale arve (KMS § 37 lg 1). 2012. aastal tehtud tööde eest esitas hageja arved vastavalt tegelikult tehtud tööde mahtudele ja 23.01.2012 lepingupoolte poolt kokkulepitud ühikhindadele. Hagiavalduses esitatud väidetava võlgnevuse summas hageja arveid esitanud ei ole. Samuti leiab kostja, et hageja on kohtusse pöördumisel tegutsenud pahas usus. Olukorras, kus hageja oli isikuks, kes sai rakendada lepingute punktis 7.10 sätestatud THI-st tulenevat hindade muutmist ning esitada korrigeeritud arveid ning ta seda ei teinud, on aastaid hiljem kohtusse pöördumine imekspandav. Sisuliselt on hageja tegevus käsitletav vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 tähenduses ning olukorras, kus hageja on ise tekitanud sellise olukorra, kus ta 2012. aastal kostjale võimalust ei andnud väidetavad suuremad arved ära maksta, on kostjal õigus VÕS § 113 lg 4 alusel vähemalt viivise maksmise kohustusest keelduda otseselt hageja vastuvõtuviivituse tõttu. Kostja hinnangul on maakohut otsus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes kohus oma järeldused tegi. Kohus on kostja seisukohad jätnud tähelepanuta ning piirdunud hageja poolt esitatud väidete kordamisega ega ole sidunud oma järeldusi asjas esitatud tõenditega. Kohus ei ole täitnud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, et otsustada, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesoleval juhul on kohus jätnud kohaldamata VÕS § 29 reeglid lepingu tõlgendamise kohta ning seetõttu teinud otsuse, mis ei tugine seadusel. Tõendite hindamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei nähtu otsuse põhjendustest, kuidas jõudis kohus väidetava põhinõude (92 966,7 eurot) ning viivise (16 943,1 eurot) summani. Otsus ei kajasta vähemalgi määral, mis arvutuskäik või algandmed on aluseks võetud. Samuti on ebaõige otsuse põhjendustes sisalduv väide, mille kohaselt ei ole kostja hageja viivisarvestusele vastu vaielnud. Kostja taotles hagiavalduse vastuses hagiavalduse rahuldamata jätmist täies ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Samuti palub hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt on maakohus asunud väärale seisukohale, nagu prevaleeriks lepingute punktis 7.10 sätestatud tingimus

poolte 23.01.2012 allkirjastatud kokkuleppeid, käitumist ning lepingupoolte tava. Töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punktides 7.10 leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar-31. detsember) tarbijahinna indeksi (THI) muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009. aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 01.01.2008-31.12.2008. 15.01.2009 töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ Teho Eesti Teehooldus ja kostja kokku töövõtulepingu I ja töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises alljärgnevalt: 7.10 Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise ühikhindasid üks (1) kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar-31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010. aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2009. Lepingu KA 256 muudatus nr 20 ja KA 259 muudatus nr 33 23.01.2012 näevad ette, et teenuse osutamise ühikhindu korrigeeritakse lähtuvalt eelneva perioodi (1.jaanuar31.detsember 2011) tarbijahinna indeksi muutusest ja pooltevahelisest kokkuleppest 4%. Maakohus põhjendatult ei nõustunud kostja väitega, et nimetatud kokkuleppes kooskõlastatud hinnale ei või lisanduda enam kõrgem korrigeerimismäär, kokkuleppe tekst ei välista 2010. aasta THI rakendamist. Maakohus tuvastas põhjendatult, et igasugused kokkulepped selles, et 2010 aasta THI alusel ühikhindu ei korrigeerita, puuduvad. 23.01.2012 kokkulepped ei ole uued kokkulepped, nagu väidab apellant. Selle kokkuleppega on vähendatud THI kokkuleppeliselt 1% võrra (t.l.39). Tsiviilasjas nr 2-13-61805 jõustunud kohtuotsusega on vaidluses sama lepingu tõlgendamise üle tuvastatud, et THI tõusu rakendamiseks ei ole vaja erikokkuleppeid sõlmida. Ringkonnakohus tõendite ümberhindamiseks alust ei näe. Maakohus hindas TsMS § 232 lg 1 kohaselt seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt menetlusosaliste väidete tõendatuse üle. Samuti on kohus kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud. Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab kohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja Teehoolduse Grupp OÜ esitas 14.09.2015 ringkonnakohtule menetlusdokumendi, mille kohaselt on hageja apellatsiooniastme menetluskulud 625 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud taotluses nimetatud ulatuses. Kostja poolt esitatud menetluskulude suuruseks on 1500 eurot, mis tuleb jätta kostja enda kanda.