2-14-63252/18 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 2007. aastal kuulutas Tallinna linn välja riigihanke teede hoolduseks Tallinnas. Viiest kahes piirkonnas, s.o nn Ida ja Lõuna piirkonnas, võitis riigihanke AS XXX (registrikood XXX). 15.11.2007.a sõlmisid Tallinna linn ja XXX AS Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (edaspidi nimetatud Töövõtuleping I) ja töövõtulepingu Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks (edaspidi nimetatud Töövõtuleping II). Mõlemad lepingud sõlmiti tähtajaga kuni 31.08.2014.a. Hagi esitanud isik, s.o XXXOÜ (endise ärinimega OÜ XXX ) on töövõtulepingutest tulenevate ja käesoleva hagiga esitatud nõuded omandanud nõude loovutamisega XXX OÜ-lt. Vastavalt Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punktile 7.1 kohustus Tallinna linn tasuma täitjale Töövõtulepingutes kokku lepitud tasu. Töövõtulepingute järgi tasumisele kuuluv tasu suurus määrati kindlaks lähtudes teostatud tööde mahust ja Töövõtulepingule lisatud ühikhindadest. Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punkt 7.10 järgi leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009. aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1. jaanuar 2008.a - 31. detsember 2008.a. 15.01.2009.a Töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja Töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ XXX ja Tallinna linn kokku Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises ja sätestasid selle järgmises sõnastuses: „7.10 Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise ühikhindasid üks (1) kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010. aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009.“ Muudatuse eesmärgiks oli lükata esmakordne ühikhindade korrigeerimine edasi ühe aasta võrra. Vaatamata eeltoodule keeldus Tallinna linn korrigeerimast 2011.aasta Töövõtulepingu I ja II alusel tehtud tööde maksumust 2010.aasta tarbijahinna indeksi muutuse võrra. Tarbijahinnaindeksi (edaspidi „THI“) muutus oli Statistikaameti kohaselt ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2010.aastal 3,0%. Hageja poolt kostjale osutatud teenuste akteeritud maksumus moodustas 2011.a kokku 2 782 492,77, kuid 2010.a THI muutusega korrigeeritud maksumus oleks pidanud moodustama kokku 2 865 967,55 eurot ehk 83 474,78 eurot rohkem. Täiendavalt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja THI rakendamise kohta 23.01.2012.a lepingu KA 259 muudatuse nr 33 ja lepingu KA 256 muudatuse nr 20. Nende muudatustega fikseerisid pooled eelneva perioodi (1. jaanuar- 31.detsember 2011.a) THI muutuseks ja pooltevahelisest kokkuleppest tulenevaks teenuse osutamise ühikhindade korrigeerimise määraks 4 %. Eelnevast lähtudes on kostja tasunud Töövõtulepingute alusel osutatud teenuste eest hagejale tasu lähtudes algselt lepingus kokkulepitud ühikhindade määrast, mida korrigeeriti THI muutusest tingitud kokkuleppelise määraga 4 %. Selle tulemusena tasus kostja hagejale kokku

2-14-63252 2012.a eest 3 109 116,93 eurot, mis sisaldab endas juba kokkuleppelist korrigeerimise määra 4 %. Kuigi kostja on tasunud hagejale Töövõtulepingute alusel 2012.a osutatud teenuste eest summas, mille arvestamisel on arvesse võetud kokkuleppelist korrigeerimise määra 4 % (2011.a THI muutuse baasil), on kostja siiski tasunud hagejale 2012.a. eest kokkulepitust vähem. Kokkulepitust vähem tasumine seisneb selles, et tasu suuruse arvestamisel on aluseks võetud algselt lepingus määratud ühikhind, mida korrigeeriti THI muutusest tingitud kokkuleppelise määraga 4 %, kuid lepingu kohaselt oleks pidanud 2012.a. tasumisele kuuluva summa määramiseks võtma aluseks selle 2011.a hinna, mida on juba eelnevalt korrigeeritud 2010.a THI muutuse võrra (3%) ja alles sellele hinnale lisama 2012.a. kokkuleppeliselt kohaldamisele kuuluva THI muutuse määra (4 %). Seega on 2012.a tasu suuruse korrigeerimisel võetud aluseks ebaõige määr ning arvesse on jäetud võtmata asjaolu, et 2011.a. tasu suurus kuulus samuti eelnevalt korrigeerimisele 2010.a. THI muutuse ehk 3 % võrra. Seetõttu on kostja tasunud hagejale 2012.a. osutatud teenuste eest 3,12 % vähem. (Arvutuskäik: 2011.a. jättis kostja THI 3% rakendamata. 2012.a.tasus kostja 100% tööde mahtu + 4% kokkuleppelise THI. Kokku seega 104 ühikut. Tegelikult oleks kostja pidanud 2011.a. tasuma 100 X 3%THI, mis moodustab kokku 103 ühikut. Lisades 2012 aasta THI saame 103 X 4% = 107,12 ühikut. Vahe tegelikult makstud summaga 107,12 -104= 3,12. Seega vahe tegelikult makstud summaga 3,12%.) Eelnevast tulenevalt oleks kostja pidanud tasuma 2012.a eest hagejale rohkem 3,12 % ehk 3 109 116,93 eurot x 3,12 % = 97 004,45 eurot. Kuna kostja on eeltoodud asjaoludel tasunud hagejale nimetatud summa võrra vähem, siis nõuab hageja käesolevaga kostjalt põhinõudena 2012.a Töövõtulepingute alusel tasumisele kuuluva ning kostja poolt tasumata summana 97 004,45 eurot. Vastavalt Töövõtulepingute punktidele 7.10 kohaselt korrigeeritakse Töövõtulepingutele lisatud Teenuse ühikhindasid üks kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtudes eelneva perioodi (s.o 01. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. See tähendab, et iga aasta jaanuarikuus toimub jooksva aasta hindade korrigeerimine selliselt, et eelmisel aastal kehtinud hinnale lisatakse eelmise aasta THI muutuse määr. Pooled on eraldiseisva kokkuleppega kokku leppinud, et 2012.a. korrigeerimise määraks on 4 % ning nimetatud määra võrra tuleb korrigeerida viimati (s.o. 2011.a) kehtinud hinda. 2011.a. kehtis hind, mille suuruseks oli Töövõtulepingute ja 2010.a. toimunud THI muutuse (3 %) alusel korrigeeritud hind. Hageja leiab, et kostjal puudub nii alus keelduda ühikuhindade korrigeerimisest vastavalt Töövõtulepingute punktidele 7.10 kui ka keelduda täiendava tasu maksmisest, mis on tingitud ühikuhindade muutumisest THI muutuse tõttu. Tulenevalt Töövõtulepingutes kokkulepitud hinna korrigeerimise mudelile, ei ole võimalik kostjal selle muutmisest keelduda ehk iga aasta jaanuaris saabus Töövõtulepingute punktides 7.10 märgitud tagajärg. THI muutuse arvestamise eesmärgiks on võimaldada teisel lepingupoolel pikaaegse lepingu täitmise tõttu tekkiva elukalliduse kasvust tingitud täiendavaid kulusid kompenseerida. Hageja hinnangul tuleneb selline kostja kohustus hindasid korrigeerida Töövõtulepingutest endast (s.o punkt 7.10) kui ka vastavate lepingute olemusest. Kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju summas 97 004,45 eurot, mis on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Juhul, kui kostja ei ole oma kohustust rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud – hageja oleks saanud THI muutuse võrra suuremat tasu. Samuti on sellise kahju tekkimine hagejale kostja jaoks ettenähtav. Kokkuvõtlikult toob hageja välja, et nõuab käesolevaga kostjalt Töövõtulepingutest I ja II tuleneva rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg 1 või alternatiivselt samas summas kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

2-14-63252 muudatuste rakendamata jätmisega, seonduvaid komponente. OÜ XXX esindaja allkirjastas lepingu muudatuse ja alates 1. jaanuarist 2012.a kehtivate ühikhindade tabelid. Kostja tasus 2012. aasta eest töövõtulepingute I ja II alusel tehtud tööde eest hagejale kokku 2 979 688,18 eurot, mis sisaldas kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%. Hageja on oma 27.05.2015 nõuete vähendamise kirjas kinnitanud, et 2012.a eest tasuti töövõtulepingute KA256 ja KA259 alusel XXX OÜ-le kokku 2 979 688,18 eurot, mis sisaldas kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub (vt hageja 27.05.2015 kirja p 13). Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuigi kostja on tasunud hagejale töövõtulepingute alusel 2012.a osutatud teenuste eest summas, mille arvestamisel on arvesse võetud kokkuleppelist korrigeerimise määra 4%, on kostja siiski tasunud hagejale 2012.aasta eest kokkulepitust vähem. Hageja hinnangu kohaselt oleks pidanud 2012.aastal ühikhindade korrigeerimisel võtma aluseks selle 2011. aasta hinna, mida on juba eelnevalt korrigeeritud 2010. aasta THI muutuse võrra (3%) ja alles sellele hinnale lisama 2012.a kokkuleppeliselt kohaldamisele kuuluva THI muutuse määra (4%). Hageja nõue on alusetu. Kostja on 2012.aastal hagejale töövõtulepingute I ja II alusel tehtud tööde eest tasunud vastavalt OÜ-ga XXX kokkulepitud korrigeeritud ühikuhindadele, mis hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2012.a. Hagejal puudub alus nõuda 2012. aastal tehtud tööde eest tasumisel kõrgemate ühikhindade kohaldamist kui lepingupooled 23. jaanuaril 2012.a kokku leppisid. Kostja rõhutab veel kord, et Kostja ja OÜ XXX XXX OÜ, avaldades oma vaba tahet, sõlmisid 23.01.2012.a kokkuleppe, millega korrigeeriti teenuse osutamise ühikhindu tarbijahinna indeksi muutusest lähtuvalt 4% ja kehtestati 2012. aastaks uued ühikhinnad. 2012. aasta ühikhindade kehtestamine toimus vastavuses poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute I ja II punktidele 7.10, 10.1 ja 10.2. Kuigi hageja väidab, et kostja on 2012.aastal tehtud tööde eest jätnud tasumata 92 966,27 eurot, ei ole hageja kostjale nimetatud summa ulatuses arveid esitanud. Töövõtulepingute I ja II p-de 7.4 ja 7.6 kohaselt toimus tehtud tööde eest tasumine tehtud tööde aktide ja nende alusel esitatud arvete alusel. Tehtud tööde akteerimisel ja arvete esitamisel lähtuti lepingupoolte vahel 23.01.2012.a sõlmitud kokkuleppest, millega kehtestati 2012.aasta ühikhinnad. Kostja on kõik nõuetekohaselt tehtud tööde eest esitatud arved tasunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tuvastas, et Tallinna linnal on täitmata kohuitus hageja ees. Asjaolud, milles poolte vahel vaidlus puudub: Tallinna linn ja XXX AS sõlmisid 15.11.2007.a Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks töövõtulepingu (edaspidi nimetatud Töövõtuleping I) ja töövõtulepingu Tallinna ida piirkonna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldamiseks (edaspidi nimetatud Töövõtuleping II). Lepingud sõlmiti tähtjaga kuni 31.08.2014.a. Hageja XXXOÜ, endise ärinimega OÜ XXX , on töövõtulepingutest tulenevate ja käesoleva hagiga esitatud nõuded omandanud nõude loovutamisega XXX OÜ-lt. Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punktides 7.10 leppisid pooled kokku, et teenuse osutamise perioodil korrigeeritakse teenuse osutamise ühikhindasid 1 kord aastas iga aasta

2-14-63252 jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Töövõtulepingute viidatud punktide alusel pidi esmakordne ühikhindade korrigeerimine toimuma 2009. aasta jaanuaris, lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1. jaanuar 2008- 31. detsember 2008.a. 15.01.2009.a Töövõtulepingu I muudatusega nr 5 ja Töövõtulepingu II muudatusega nr 8 leppisid OÜ XXX ja Tallinna linn kokku Töövõtulepingu I ja Töövõtulepingu II punkti 7.10 muutmises alljärgnevalt: 7.10 Lepingu kehtivuse vältel korrigeeritakse Teenuse osutamise ühikhindasid üks (1) kord aastas iga aasta jaanuaris, lähtuvalt eelneva perioodi (1. jaanuar – 31. detsember) tarbijahinna indeksi muutusest. Esmakordselt korrigeeritakse ühikhindasid 2010. aasta jaanuaris lähtudes tarbijahinna indeksi muutumisest ajavahemikul 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009. Kostja väitel on kostja tasunud kõik nõuded hageja esitatud arvete alusel, muudes summades arveid hageja esitanud ei ole ning hageja muud nõuded tulenevalt 15.11.2007.a sõlmitud töövõtulepingutest ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht on, et kostja on tasunud hagejale kokkulepitust vähem. Kostja tasus hagejale ühikhinna, mida korrigeeriti 2011.a THI muutusest tuleneva kokkuleppelise määraga 4 %, alusel. Lepingu p 7.10 kohaselt oleks kostja pidanud aga tasuma 2011.a hinna alusel, mida juba korrigeeriti 2010.a THI muutuse 3% võrra ning seejärel arvutama saadud summa läbi 2011.a THI muutuse määra 4% alusel. Lepingu KA 256 muudatus nr 20 ja KA 259 muudatus nr 33 23.01.2012.a näevad ette, et teenuse osutamise ühikhindu korrigeeritakse lähtuvalt eelneva perioodi (1.jaanuar – 31.detsember 2011.a) tarbijahinna indeksi muutusest ja pooltevahelisest kokkuleppest 4%. Kohus ei nõustu kostja väitega, et nimetatud kokkuleppes kooskõlastatud hinnale ei või lisanduda enam kõrgem korrigeerimismäär, kokkuleppe tekst ei välista 2010.a THI rakendamist. Kohus tuvastas, et igasugused kokkulepped selles, et 2010.a THI alusel ühikhindu ei korrigeerita, puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on küll kostja väitnud õigesti, et tasus summaliselt täpselt hageja esitatud arvete alusel. Kuid kostja ei ole tasunud hagejale lähtuvalt lepingute p 7.10 tulenevast määrast. Iga aasta jaanuaris korrigeeritakse ühikhinda selliselt, et eelmisel aastal kehtinud hinnale lisatakse eelmise aasta THI muutuse määr. Kostja on hagejale tasunud 2979688.18 eurot, mis juba sisaldab 2011.a korrigeerimismäära 4%, kuid ei sisalda pooltevahelisest lepingust tulenevat 2010.a korrigeerimismäära 3%. Hageja nõue tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 92966.27 eurot. VÕS § 113 lg 1 kuni 15.04.2013.a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui isik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepingus on ettenähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingute I ja II punktide 7.9 kohaselt juhul, kui Tellija alusetult viivitab Teenuse eest tasumisega, on täitjal õigus nõuda Tellijalt viivise tasumist 0.025% viivitatud summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.. Hageja on esitanud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise nõude 16943.1 eurot. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutnud viivis 16943.1 eurot. Edasi tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 31.12.2014.a kuni kohustuse täitmiseni 0,025 % päevas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1