Kohtulahend

Hageja esitas 25.06.2015 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud esimeses kohtuastmes olid 4972 eurot, teises kohtuastmes 1408 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suurus 6380 eurot. Arvestades asja keerukust (sh kostja poolt arvukalt tõstatatud keerulised õigusküsimused – aegumine, käsundussuhe, heale usule vastuväited) ja mahukust, toimunud istungite arvu (4 maakohtus, 1 ringkonnakohtus) on hageja esindaja kulu 6380 euro suuruses põhjendatud ja vajalik. Kostja käitumine on tinginud kohtumenetluse mahu ja ühes sellega hageja menetluskulude suurenemise. Kostja poolt kohtule esitatud ja hagejale esitatud tööaja ja töötasu arvestamise dokumendid on teineteist välistavad, vasturääkivad, mistõttu tõendamiseseme asjaoludes oli tavapärasest keerulisem selgusele jõuda ja hageja esindajal kulus oma positsiooni kujundamiseks rohkem aega. Kostja puudulik ettevalmistamine istungiks tingis kohtuistungi edasilükkamise. Menetluse venimisest tekkisid hagejal täiendavad kulud. Erinevates samaliigilistes asjades on maakohus teinud vastuokslikke otsuseid (2-14-5771), mis tõendab vaidluse keerukust. Hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Hagejat esindanud õigusbüroo ei ole käibemaksukohuslane. Esindaja tasud käibemaksu ei sisalda. Esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot, mis on tsiviilasjades juurdunud kohtupraktika kohaselt põhjendatud ja vajalik. 2013 aktsepteeris Riigikohus tunnihinda 120 eurot, 2015 juba 153 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 4872,56 eurot (98% hageja menetluskuludest 6280,56 eurot I astmes) ja 1408 eurot (100% II astme menetluskuludest) ning panna kostjale kohustuse tasuda viivist menetluskuludelt. Hageja palub menetluskulud kanda tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Esindaja tehtud toimingud, millede eest hageja menetluskulude väljamõistmist taotleb on kajastatud hageja taotluse lisas “Menetluskulude nimekiri“ (IV kd lk 82-84). Hageja menetluskulud maakohtus olid 4972 eurot ja ringkonnakohtus 1408 eurot, kokku 6380 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotlus Kostja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 25.06.2015. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 7349,19 eurot 105 tunni eest, koopia- ja kullerikulud 8,6 eurot, kautsjon 163 eurot, kokku 7520,79 eurot. Kuludele lisandub käibemaks (va kautsjonile), mille hüvitamist kostja ei taotle (TsMS § 174 lg 10). Esindaja tehtud toimingud ja kulud, millede eest kostja menetluskulude väljamõistmist taotleb on kajastatud kostja taotluse 2.-4.leheküljel (IV kd lk 92-94). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud selle menetlusega; toimingu selgitusse märgitud „1/6“ tähendab, et vastav töö oli vajalik lisaks 5-s teises kostja vastu algatatud kohtuasjas, kuivõrd asjaolud, nõuded ja poolte taotlused ning menetluse ajaline areng teatud ajani olid sarnased. Tähistuse puudumisel on kulu seotud vaid käesoleva menetlusega. Kostja taotleb TsMS § 177 lg-le 4 viidates viivise arvestamist menetluskuludelt. Menetluskulud palub kostja kanda oma esindaja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co arveldusarvele nr EE072200221013864232. Hageja seisukoht Hageja teatas kohtule, et tal puuduvad vastuväited kostja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes. Kostja kulud on küll 18% hageja omadest suuremad, kuid kulude suurusjärk (7520,79 eurot) on lähedane hageja menetluskuludele (6380 eurot). Seega saab mõlema poole kulud lugeda vajalikuks ja kulude rahalised suurused põhjendatuks. Kostja vastuväited

Kostja peab hageja menetluskulusid ülepaisutatuks; hageja esindaja töötunni hinna osas kostjal vastuväiteid ei ole. Hageja menetluskulu õigusabile on põhjendamatult suur ja mittevajalik. Põhjendatud menetluskulu õigusabile on mahus 34,25 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja p-de 1.7-1.10, 1.12-1.13, 1.15, 1.19, 1.21-1.23, 1.25-1.27, 1.29-1.30, 1.33, 1.34, 1.37, 1.38 osas kostjal vastuväited puuduvad. Kostja vaidlustab järgmist: 1) Nimekirja p 1.1 - TVK otsuse analüüsimise kulu ei ole kantud käesolevas tsiviilasjas, selle hüvitamist ei saa kostjalt nõuda; 2) Nimekirja p 1.2 – põhjendatud maht 0,5 tundi, kuna eelnevalt oli vaidlus pikalt arutamisel TVK-s; 3) Nimekirja p 1.3 – maht 8,15 tundi ülepaisutatud, dokument on põhjendamatult mahukas ja sisult identne teiste sama esindaja poolt analoogsetes kohtuvaidlustes (2-14-5719, 214-5706, 2-13-52356, 2-14-5692, 2-14-5711) esitatud hagiavaldustega, põhjendatud kulu maksimaalselt 2 tunni eest; 4) Nimekirja p 1.4 – ülepaisutatud kulunud aeg. Dokument sisuliselt identne teistes analoogsetes asjades esitatuga. Põhjendatud ajakulu 1 tund; 5) Nimekirja p 1.5 - põhjendatud maksimaalselt 15 min ehk 0,25 t. Dokumendi sisuline maht on 1,5 lehte, millest enamuse moodustab seaduste, paragrahvide refereering ja väljavõtted kohtupraktikast, asjalik osas 5-s lauses toodud; 6) Nimekirja p 1.6 – arusaamatu hagide liitmise juurde täiendava selgituse koostamise vajadus. Kulu ei ole põhjendatud. 7) Nimekirja p 1.11 – kulu ülepaisutatud, kuna kostja esitas 17 lehel vastuse ka teistes ülalmärgitud tsiviilasjades, ei või sellega tutvumiseks olla põhjendatud aeg üle 30 minuti; 8) Nimekirja p 1.14 – kostja hagide liitmise taotlusega tutvumine peaks olema hõlmatud hageja nimekirja punktis 1.11 märgitud kuluga, kostja hagide liitmise taotlus sisaldus kostja 25.02.2014 vastuses (vt p 8); 9) Nimekirja p 1.16 – kostja 17.03.2014 vastuse sisuline osa 1-l lehel, tutvumiseks mõistlik ja põhjendatud aeg maksimaalselt 15 minutit, mitte 1 tund; 10) Nimekirja p 1.17 – seisukoha koostamise ajakulu 1,5 tundi ülepaisutatud, põhjendatud ajakulu oleks 1 tund; 11) Nimekirja p 1.18 – 27.03.2014 määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu kõige enam 5 minutit; 12) Nimekirja p 1.20 – kõrvalnõuete täpsustamise avalduse koostamise ajakulu põhjendatud maksimaalselt 0,75 tunni ulatuses (mitte 1,5 tundi) arvestades dokumendi sisu ja mahtu ning seda, et analoogne esitatud juba 22.02.2014 avalduses; 13) Nimekirja p 1.24 – 29.05.2014 korraldava istungi protokolliga (sisuline osa 3-l lehel) tutvumiseks põhjendatud ajakulu 15 minutit, mitte 0,5 tundi; 14) Nimekirja p 1.28 – kostja 08.09.2014 menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud kulu minutit, mitte 0,25 tundi arvestades poolelehelist sisulist osa; 15) Nimekirja p-d 1.31, 1.32 – ajakulu 3,1 tundi ei ole põhjendatud, hageja esindaja käis toimikuga tutvumas 27.09.2014, mistõttu pole täiendav kulu 02.10.2014 kohtuistungiks valmistumiseks mahus 1,25 tundi põhjendatud. Põhjendatud kulu maksimaalselt 0,5

tundi. Menetlus kestnud juba üle poole aasta, hagejal oleks pidanud olema piisav ülevaade toimikus sisalduvatest dokumentidest, põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund, kokku p-de 1.31 ja 1.32 puhul põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; 16) Nimekirja p-d 1.35, 1.39 - tutvumiseks protokollitud ütlustega ning 02.10., 03.10 ja 10.10.2014 kohtuistungite protokollidega põhjendatud maksimaalselt mahus 1,5 tundi, kuna protokollide maht ainult 13 lehte; 17) Nimekirja p 1.36 – kuna tegemist hageja lühikokkuvõttega varasematest seisukohtadest, põhjendatud maht 1 tund. Kulu 10.10.2014 istungiks valmistumiseks arvestades, et vahetult 02.10 ja 03.10.2014 toimusid samuti istungid ning tsiviilasi pidi hageja esindajale olema selge, pole põhjendatud; 18) Nimekirja p-d 1.40, 1.41 - Harju Maakohtu 18.11.2014 kohtuotsusega tutvumiseks ja otsuse kliendile tutvustamiseks põhjendatud maksimaalselt mahus 1 tund, kuna kohtuotsuse sisuline osa on 8-l lehel, millest põhjendused 5-l lehel, millega tutvumisele objektiivselt võib kuluda 0,75 tundi ja kliendile selgitamisele 0,15 tundi; 19) Apellatsioonimenetluses on põhjendatud hageja kulud arvestades ajakulu 2,4 tundi (nimekirja p-d 2.1, 2.5, 2.6, 2.9, 2.10, 2.11, 2.12); 20) Nimekirja p 2.2 – põhjendatud ajakulu 1 tund, mitte 2,25 tundi. Apellatsioonkaebus on 7-l lehel, sisuline osa 6-l lehel, põhineb kostja varesematel seisukohtadel; 21) Nimekirja p 2.3 – vastuses kostja apellatsioonkaebusele ei esitanud hageja uusi seisukohti, vaid tugines maakohtu poolt tehtud järeldustele, mistõttu põhjendatud ajakulu on kõige enam 2,5 tundi; 22) Nimekirja p 2.4 – ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kulunud 1 tund on ülepaisutatud, kuna hageja esindaja oli põhjalikult tegelenud asja menetlusega maakohtus, ei saanud mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks olla pikem kui 0,5 tundi; 23) Nimekirja p 2.7 – kuna 26.02.2015 kohtuistungi protokoll on 4-l lehel, millest sisuline osa 3 lehte, reavahe 1,5, on põhjendatud kulu tutvumiseks mitte üle 0,25 tunni. Seega 0,5 tundi on ülepaisutatud ajakulu; 24) Nimekirja p 2.8 – hageja ajakulu 26.02.2015 protokolli parandamiseks mahus 0,65 tundi on ülepaisutatud arvestades dokumendi sisulist osa (1-l lehel), sisaldades vähemalt pooles ulatuses väljavõtteid istungi protokollist. Põhjendatuid ajakulu maksimaalselt 1 tund. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulud Hageja taotleb õigusabikulude kokku summas 6380 euro väljamõistmist. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 04.02.2014, hagiavaldus sisaldab ka taotlust vaheotsuse tegemiseks. Avalduse pikkus on 36 lehekülge, mis on ilmselgelt mittevajalik, et kirja panna TsMS §-s 363 märgitud hagiavalduses esitamisele kuuluvaid komponente. Peale selle on hageja taotlus vaheotsuse tegemiseks (aegumise kohaldamata jätmiseks seadusele mittevastav). Vaheotsuse tegemist saab seaduse kohaselt nõuda aegumise kohaldamiseks (TsMS § 449 lg 3), mitte selle kohaldamata jätmiseks. Teises (liidetud asjas) on hagiavaldus 8 lehekülge pikk. Hagiavaldused on laialivalguvad ja mittevajalikult paljusõnalised. 17.02.2014 määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks I hagiavalduses. Vaatamata sellele, et määrus sisaldas konkreetseid viiteid puudustele, mis tuleb kõrvaldada, esitas hageja 7-leheküljelise tihedas kirjas avalduse 22.02.2014. Hageja tegevus menetluses on olnud vastuoluline. Nii näiteks taotles hageja 04.02.2014 ise hagide liitmist, kuid kostja liitmise taotlusele vaidles hageja vastu. Tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud kohustusest kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ning arvestades kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik hagiavalduse koostamisele (sh täpsustamine) kulunud aeg on kokku 12 h. Hagiavalduse koostamine on menetluse eelduslikult kõige mahukam toiming, kuivõrd hõlmab asjaolude ja materjalidega ning õiguskirjanduse ja kohtupraktikaga tutvumist, menetlusosalisega suhtlemist, menetlusliku positsiooni väljatöötamist, hagiavalduse kirjutamist ja täiendamist ning lisade komplekteerimist ja kohtule edastamist. Hagiavalduse koostamine oli käesoleval juhul kohtu arvates hageja jaoks keskmisest mõnevõrra keerukam seetõttu, et hageja pidi esitama tööaja arvestuse andmed, sest kostjal andmeid, mille alusel oleks saanud vaidluse lahendada, ei olnud. Seega on hageja menetluskuluks seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega 1320 eurot (12 h x 110 eur). Asjas toimus maakohtus kaks istungit (4-l korral – 29.05.2014 ja 2.10., 3.10.2014 ja 10.10.2014) kokku kestusega 9,15 h. Istungiteks ettevalmistamiseks oli põhjendatud kulutada 1,5 h, kuivõrd selleks ajaks olid hagejale teada kostja seisukohad ning neile ka kirjalikult vastatud. Seega on õigusabi osutamine seoses kohtuistungitega põhjendatud 10,65 h , mille eest tasu suurus on kokku 1171,50 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kohtukõnele on põhjendatud lugeda kulunud ajaks 1 tund, mille eest tasu on 110 eurot. Selleks ajaks, kui hageja esindaja kohtukõne teksti kohtule esitas, pidi talle olema positsioon selge. Selle kirjapanemiseks (esitas teesid) vajalikuks ajaks pole põhjust lugeda rohkem kui 1 tund. Kohtuistungite protokollidega, maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendile selgitamiseks põhjendatud ajakulu kokku on 2,5 h, tasuga 275 eurot. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja menetluskulu maakohtu menetluses 2876,50 eurot, millest 2% peab kandma hageja ise vastavalt kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, oli seadusest tulenevalt hagejal õigus ja vajadus sellele vastata. Ülemäärane on apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele (nimekirja p-d 2.1- 2.3) kulunud aeg 7,15 h. Arvestades, et vastus apellatsioonkaebusele (vastuse lk 1, 2) sisaldab maakohtu otsuse refereeringut (mittevajalik)

ning apellatsioonkaebuse refereeringut (mittevajalik), on apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud 5 h vältel, mille eest tasu on 550 eurot. Ringkonnakohtu istungiks valmistumise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 1,5 t, tasu 165 eurot. Kohus vähendab ajakulu vastavalt kostja vastuväitele, hageja oli asjaga kursis ja ei vajanud istungiks valmistumiseks rohkem kui 0,5 h. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks

h hageja toimingutele seoses kompromissiläbirääkimistega seonduvaga, protokolli parandamise taotlusega, ringkonnakohtu otsuse tutvumisega ja selle kliendile tutvustamisega ja tasuks 220 eurot. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 825 eurot. Kokku on hageja menetluskuluks käesolevas asjas 3701,50 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 3643,97 (2818,97+825) eurot.

Kostja menetluskulud Kuivõrd maakohus jättis kostja menetluskuludest hageja kanda 2%, tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulude suurus. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid apellatsiooniastme ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda, kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel apellatsiooniastme ja kassatsiooniastme menetluskulusid ei käsitle. Maakohtus olid kostja menetluskulud vastavalt esitatud taotlusele, mida kostja vaatamata kohtu nõudmisele menetlusastmete järgi ei täpsustanud 1815,77 eurot. Kohus loeb kostja menetluskuludeks maakohtus asja menetlemisega seonduvalt kulud toimingute eest perioodil 10.02.2014-10.10.2014 (k a). Tulenevalt asja menetlemise ajal kehtinud menetluskulude regulatsioonist oli kostjal võimalik nõuda maakohtu menetluskulusid kuni kohtuotsuse tegemise toiminguni. Kuigi hageja ei ole kostja menetluskulude suurust vaidlustanud, peab kohus TsMS § 175 lg-st 11 ja kohtupraktikast tulenevalt kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades ajaperioodi, mille ulatuses kuuluvad arvestamisele kostja menetluskulud maakohtus, on kohtu arvets menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud põhjendatud ja vajalikud. Menetlusosalise esindaja kulu on vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuväline kulu. 03.02.2014 teostatud toimingute eest kostja poolt kantud kulutusi hageja hüvitama ei pea, kulu tekkis enne kohtumenetlust ja seda ei hõlma TsMS § 144 p 8. Perioodil 10.02.2014-10.10.2014 tehtud esindaja poolt tehtud toimingute eest on kostja menetluskulu 1807,17 eurot, millele lisandub koopia- ja kullerikulu 8,60 eurot, mis on TsMS § 144 p-s 2 nimetatud kohtuväline kulu. Kokku on kostja menetluskulu maakohtus 1815,77 eurot, millest hageja peab hüvitama 2% ehk 36,32 eurot. Poolte menetluskulusid tasaarvestades, peab kostja maksma hagejale 3607,65 (3643,97-36,32) eurot. Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2 tasuda menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.