Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: Riho Sillar (Õigusbüroo Riho Sillar, Endla 4, 10142 Tallinn; [email protected]) Kostja: AS XXX (registrikood XXX, XXX) Kostja esindajad: vandeadvokaat Aleksandr Kostjukevitš ja vandeadvokaadi abi Lennart Oja ([email protected])
Asja läbivaatamine
02.-10.oktoobril 2014, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud Hageja XXXja tema esindaja Riho Sillar ning kostja esindajad vandeadvokaat Alkesandr Kostjukevitš ja vandeadvokaadi abi Lennart Oja Juures viibisid
Sekretär Ivika Lensment ja tõlk Ülle Kase
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi AS-i XXX vastu täiendava töötasu väljamõistmiseks ajavahemiku 01.03.2012 kuni 30.06.2013 eest 8353,54 euro suuruses ning ajavahemiku 01.01.201129.02.2012 eest 7940,75 euro suuruses ning viivise saamiseks 17,60 euro suuruses
2..
3.Välja mõista AS-ilt XXX töötasu 16 294,29 (kuusteist tuhat kakssada üheksakümmend neli eur ja 29 s) eurot XXX kasuks.
6.Jätta hageja XXX menetluskuludest kostja AS-i XXX kanda 98% ja hageja XXX kanda 2% ning kostja AS-i XXX menetluskuludest jätta kostja AS-i XXX enda kanda 98% ning hageja XXX kanda 2%.
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Varasem menetlus
1.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt XXX avalduse täiendava töötasu, täiendava puhkusekompensatsiooni ja viiviste saamiseks. Töövaidluskomisjon tegi 08.01.2014 otsuse, millega: 1) kohaldas aegumist tööaja arvestamise üle ajavahemikus märtsist 2012 kuni juunini 2013; 2) jättis ajavahemiku märts 2012 kuni juuni 2013 eest välja mõistmata täiendava töötasu seoses aegumisega; 3) mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava töötasu 2013 juulikuu eest 933,92 euro suuruses; 4) mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised täiendava töötasu maksmisega viivitamise eest 30.12.2013 seisuga 33,06 eurot; 5) jättis rahuldamata hageja nõude saada täiendavat hüvitist kasutamata puhkuse eest ja viiviseid selle maksmisega viivitamise eest.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.02.2014 hagiavalduse töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäetud nõuete lahendamiseks.
3.Samal päeval esitas hageja kohtule ka teise hagiavalduse 01.01.2011-29.02.2012 perioodi eest töötasu saamiseks 7940,75 euro suuruses. Seda nõuet hageja ei olnud töövaidluskomisjonile esitanud.
4.27.02.2014 määrusega liitis kohus asjad ühte menetlusse (II kd lk 163). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
5.Hagiavalduse, mille hageja esitas kohtule 04.02.2014, kohaselt nõudis hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses 01.03.2012-31.07.2013 perioodi eest töötasu 9287,94 eurot, kasutamata puhkuse hüvitist 298,72 eurot ja viiviseid 27.11.2013 seisuga 33,32 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni); kokku 9619,98 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas töötasu nõuded küll sisuliselt põhjendatuks, kuid aegumist kohaldades rahuldas avalduse vaid osaliselt. Komisjon kohaldas ekslikult 4-kuulist aegumistähtaega.
6.Hageja töötas kostja juures 01.09.2004 kirjalikult sõlmitud töölepingu alusel valvesüsteemide osakonna patrullteenistuse turvatöötajana alates 02.09.2004 kuni 31.07.2013. Lisaks ametijuhendist tulenevatele tööülesannetele täitis hageja täiendavaid tööülesandeid, mis seisnesid sularaha inkassatsiooni teostamises, Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 187 mõistes raha ja väärtpaberite veos. Hageja asus tööle täistööajaga 40 tundi nädalas, ametijuhendis puudus teave tööaja alguse ja lõpu ning lõunavaheaja kohta. Patrullteenistuse töö toimus faktiliselt 24tunnistes (ööpäevastes) vahetustes vastavalt valveosakonna juhataja poolt koostatud vahetuste ajakavale.
7.Hageja pöördus kostja poole, et saada töötasu maksmise kohustuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks dokumente. Kostja 30.08.2013 vastusest nägi hageja, et vähemalt 2011 alates
arvestas kostja süstemaatiliselt töötunde vähem, sh ületunde, pühadel tehtud töötunde ja öötunnid oli kostja jätnud sootuks arvestamata. Tegelikkusele ei vasta ka kostja poolt esitatud vahetuste ajakavades ja faktilise tööaja arvestuse tabelites märgitu. Õiged ei ole palgaarvestuse dokumendid. Ööpäevased vahetused (24 h) algasid kell 9.00 ja lõppesid järgmisel päeval kell 9.00. Täiendav turvatöötaja-kaassõitja vahetus (reedeti, laupäeviti ja mõnikord ka riiklikel pühadel) algas kell 20.00 ja lõppes järgmisel päeval kell 9.00 (13 h). Graafikud-arvestustabelid, mille koostas valvesüsteemide osakonna juhataja XXX ja mis olid tehtud turvatöötajatele kättesaadavaks osakonna ruumides asunud teadetetahvlile panemise kaudu, esitas hageja töövaidluskomisjonile (hagiavalduse p 1.7 - TVK t lk 45-53). Arvestades turvatöötajate arvu (8-9) ei olnud võimalik mehitada kolm ööpäevaringset operatiivsõidukit turvatöötajatega selliselt, et ületunnid jääksid 10-15 tunni piiresse. Kostja koostatud töötundide arvestus ei vasta tegelikkusele ja ei vasta operatiivväljasõitude kohta koostatud väljasõiduakatidele. Arvestatud ei ole kõiki tegelikke töötunde, nt puhkepäeval on töötaja märgitud vahetuses olevaks ning puhkepäeval valveobjektilt saabunud häirele tööandja operatiivsõidukiga reageerimisel ei ole seda tööajaks märgitud. 04.02.2014 esitatud hagiavalduses esitas täiendava nõude töötasu väljamõistmiseks 7940,75 euro suuruses perioodi 01.01.2011-29.02.2012 eest.
8.Menetluse käigus hageja täpsustas nõudeid. Hageja taotleb kostjalt välja mõista: 1) töötasu, mis koosneb töötasust ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest 1. märtsist 2012 kuni 30. juunini 2013 8353,54 euro suuruses ja mille TVK jättis aegumise tõttu rahuldamata; 2) viivise 17.60 eurot perioodi 31.12.201318.03.2014 eest 2013.aasta juulikuu töötasult (933,92 eurot), mille kostja maksis hagejale 18.03.2014; 3) töötasu, mis koosneb töötasust ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest perioodil 01.01.2011-29.02.2012 7940,75 euro suuruses.
9.Puhkusehüvitise nõudest 01.07.2013-01.02.2014 ja sellelt arvestatud viivisenõudest hageja loobus.
10.Poolte vahel oli töölepingust tulenev suhe. Töötajad allusid tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töö toimus vahetustes osakonnajuhataja poolt koostatud graafikute alusel. Töö tegemise aja, koha ja viisi määras tööandja. Tulenevalt turvaseaduse § 21 lg 1 p 3, § 211, § 23 lg 2 töötab turvatöötaja turvateenust osutava isiku juures töölepingu alusel. Kostja turvatöötajatel puuduvad individuaalsed tegevusload füüsilisest isikust ettevõtjatena turvateenuse osutamiseks.
11.Töövaidluskomisjon kohaldas ekslikult töötasu nõuete suhtes 4-kuulist aegumistähtaega. Hageja esitas selgelt rahalise nõude – töötasu nõude, millele kohaldub ITVS § 6 lg 3 järgi 3aastane aegumistähtaeg.
12.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista.
14.Poolte vahel puudus töösuhe, tegemist oli käsundussuhtega. Kuna poolte vahel oli käsundusleping, ei rakendu tööaja arvestus ja ületunnitöö ja nende tasustamist puututav TLS regulatsioon. 01.09.2004 sõlmisid pooled töölepingu, hageja asus tööle turvatöötajana. Kostjal on eraldi tegevusüksus, mis tegeleb turvateenuse osutamisega. Hageja kuulus selle üksuse koosseisu. Kostja turvaäri näol on tegemist ettevõttega VÕS § 180 lg 2 tähenduses. 02.07.2013 sõlmis kostja nimetatud ettevõtte müügiks lepingu AS-ga XXX. Lepingu eesmärgiks oli kogu turvaäri võõrandamine. Üle oleksid läinud ka klientide ja
koostööpartneritega sõlmitud lepingud. XXX loobus ettevõtte omandamise tehingust kuna suur osa kostja kliente esitas 2013 augustis avalduse turvateenuse lepingute lõpetamiseks. Turvateenuse osutajad valisid vahetuste aegu ja koostasid vahetuste graafikuid omavahel kooskõlastatuna. Hageja viited turvaseadusele on valed. Turvaseaduses ei ole sätestatud, et turvatöötaja töötab turvateenust osutava isiku juures töölepingulisel alusel.
15.Kogu tasu, mida hagejal oli õigus saada, on ta saanud. Isegi kui TLS rakendub, ei rikkunud kostja seadust. Tasu maksmisel lähtus kostja arvutustest, mida esitas turvateenuse osutamiseks palgatud inimest nimel XXX(TVK 20.12.2013 vastuse lisa 2, TVK t lk 195-280). Hageja poolt TVK-le esitatud graafikud on allakirjutamata, need ei ole kostjale siduvad. Graafikud ei ole usaldusväärsed – puuduvad allkirjad, on tehtud käsitsi muudatusi, tööga mitteseotud märkusi, need erinevad XXX poolt koostatud ja kostjale esitatud graafikutest. Tõele ei vasta graafikutes sisalduvad andmed töötamise kohta. Näited toodud XXX (mitte hageja) kohta. Graafikud koostas hageja kooskõlastatuna teiste turvateenuse osutamisega tegelenud isikutega. Tulenevalt sellest, et poolte vahel oli käsundusleping, ei rakendu tööaja arvestus ja ületunnitöö ning nende tasumist puudutav TLS regulatsioon. XXX maksis hagejale õigesti 2,62 eurot (neto) tunni eest.
16.Kui tegemist on töösuhtega, koostas kostja esindajana graafikud XXX, lähtuda tuleks tema poolt allakirjutatud graafikutest. Hageja vahetuseks oli 12 tundi (töövaidluskomisjonile esitatud 20.12.2013 vastuse lisa 7). Kui kohus ei pea seda usaldusväärseks, siis tuleb lähtuda TVK 20.12.2013 vastuse lisast 2 ja hagiavalduse vastuse lisast A.
17.Tulemustasu kohta väidetu on vale. Kostja määras tulemustasu sidudes selle töö kestusega. Hageja viited kostja käskkirjadele on eksitavad. Töötulemuste all on käskkirjades silmas peetud töötatud aega. Kostjal puudus alus maksta hagejale tulemustasu arvestades majandustulemusi. Lisatasule ainsaks õiguslikuks aluseks on ületunnitöö, öötöö, riiklikel pühadel ja puhkepäevadel töötamine.
18.Sularaha veo eest maksti hagejale lisatasu 12,78 eurot (neto) iga veo eest. Puudus seos sularaha kogusega. Asjakohatud on hageja viited XXX teenustasudele ja väidetavale sularahaveo tingimuste rikkumisele. Hageja viited enne 1.07.2009 kehtinud palgaseadusele on ekslikud ja ka viidatud kohtuasjadele. Hageja järeldused ei põhine kohtuasjade tegelikul sisul.
19.Hageja nõuded on aegunud. Nõue on esitatud seoses tööaja arvestuse rikkumisega. Aegumine tähtaeg on 4 kuud (ITVS § 6 lg 1). Hageja nõue põhineb väitel, et kostja ei arvestanud tema tegelikku tööaega. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline tööaja arvestus on õige. Tasumisele kuuluva töö- ja lisatasu muutus ei ole omaette nõudeks, vaid kõigest tagajärg juhuks, kui tunnistatakse, et kostja tööaja arvestus oli vale.
20.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuväidetega, esitatud tõenditega, ülekuulanud tunnistajad kohtuistungil leiab, et hagi töötasu väljamõistmiseks tuleb rahuldada, rahuldamisele kuulub viivisenõue ning menetlus tuleb lõpetada puhkuse tasu saamise ja sellelt viivise saamise nõuetes nõuetest loobumise tõttu.
22.Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, kas poolte vahel on töölepingust tulenev suhe nagu väidab hageja või käsundussuhe nagu väidab kostja. Kohus leiab, et poolte vahel oli tegemist töölepinguga mitte käsunduslepinguga. Vaidluse olemasolu tõttu tuleb lepingut tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lõikele 1, mille kohaselt kuulub tuvastamisele lepingupoolte tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal. Hageja on alates lepingu sõlmimisest olnud seisukohal, et ta oli kostja töötaja TLS mõttes ning, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja on seisukohal, et käsundussuhte olemasolule viitab 1) kriminaalasja algatamine hageja ja tema kolleegide tegevuse uurimiseks KarS § 400 tunnustel, mis eeldab ettevõtjate, mitte töötajate tegevust; 2) VÕS § 29 lg 2 lepingu tõlgendamise regulatsioon, mille järgi tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet; 3) arvestada tuleb töötaja iseseisvusmäära tööülesannete täitmisel. Kostja järeldab käsundussuhet tegevuse ja turvaüksuse toimimise põhjal. Kõigepealt tõendab poolte vahelist töölepingust tulenevat suhet tööleping ise, mille hageja esitas tõendina töövaidluskomisjonile (TVK t lk 32-33). Lepingus on kostja nimetatud tööandjaks ja hageja töötajaks. Leping sisaldab kirjeid hageja tööle asumise aja kohta (01.02.2004) ja lepingu sõlmimise kohta määramata ajaks; töötaja tööülesandena objektide valvet; tööaja kestust (40 tundi nädalas) ja graafiku alusel töötamist; pideva tööstaaži arvutamise korda; kuus makstava põhipalga suurust (4500 krooni) ja selle maksmise korda; puhkusesse puutuvat ning töötaja kohustusi ja muid tingimusi. Lepingu p-s 6 töötaja kohustused on muuhulgas kirjas, et töötaja kohustub täitma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid, alluma tööandja juhtimisele ning kontrollile. Lepingu p-s 7 muud tingimused on kokkulepitud, et lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivast tööseadusandlusest. Tööandjana on lepingule alla kirjutanud kostja juhatuse liige. Lepingu lisa (TVK t lk 33 pöördel) kajastab hageja põhipalga suuruse muutmisi – alates 01.01.2005 5500 ja alates 01.04.2005 8400. Kooskõlas töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-ga 1 teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest töötasu. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, vastab leping TLS-s sätestatud töölepingu mõistele ning sisaldab TLS §-des 5, 15, 22, 28 nimetatud andmeid; töötasu suurust on kahel korral muudetud poolte kokkuleppel (TLS § 12). Arvestades esitatud tõendeid ja poolte seisukohti puudub alus arvata, et lepingu sõlmimisel oli kostjal teistsugune tahe kui sõlmida hagejaga tööleping. TLS § 1 lg 2 järgi eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selle, et hageja tegi kostjale tööd tasu eest. Kohtu arvates on kostja alles pärast hageja ja teiste turvatöötajate poolt tema vastu esitatud nõudeid asunud seisukohale, et tegemist oli käsundussuhtega mitte töölepingust tuleneva suhtega. Töölepingust tulenevale suhtele viitab ka asjas esitatud helisalvestis, millest tuleneb, et kostja seaduslik esindaja XXXsaades analoogse vaidluse hagejalt XXX (käesolevas asjas tunnistaja) töölepingu ülesütlemisavalduse, ütleb, et ülesütlemise avaldust võib kinni pidada 30 päeva. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada käsundussuhet poolte vahel. Kostja poolt viidatud kriminaalasja algatamisest ei ole alust järeldada käsundussuhet. Isegi kui lähtuda VÕS § 29 lg-st 4 ja tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha), on kohus veendunud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks mõistnud samadel asjaoludel poolte poolt 01.02.2004 sõlmitud lepingut töölepinguna.
23.Järgmisena lahendab kohus poolte vahelise vaidluse hagi aegumise üle. Kostja arvates on aegunud hageja nõuded töötasu väljamõistmiseks ajavahemiku märts 2012 kuni juuni 2012 ning 01.01.2011-29.02.2012 eest vastavalt ITVS § 6 lõikele 1. Hageja esitas tööaja arvestamise nõude. Töötasu nõue on sekundaarne ja põhineb tuvastusnõudel. Kui hageja praegu väidab, et kolme aasta jooksul tegi palju ületunde, on sellise nõude esitamine ülekohtune. Viivisenõue ei ole aegunud.
Hageja vaidleb aegumisele vastu. Hagi esemeks on töötasu nõue, millele kohaldub ITVS § 6 lg 3 järgi 3-aastane aegumistähtaeg. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Hageja ei esitanud tuvastusnõuet, vaid töötasu nõude. Hageja ei ole esitanud tööaja arvestamise nõuet. Hageja poolt töötatud aeg tuleb kindlaks teha hageja poolt esitatud töötasu nõude aluseks oleva asjaoluna, iseseisvat nõuet nimetatu tuvastamiseks ei ole hageja esitanud ja tal ei olnud vajagi seda teha. Nõude aegumise üle otsustamisel tuleb seega juhinduda ITVS § 6 lõikest 3. TLS § 114 sätestab, et töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse TLS-s ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) sätestatud tingimustel ja korras. TLS aegumise sätteid ei sisalda. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud, v.a § 6 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud juhul (töölepingu ülesütlemise vaidlustamine ja töötasu nõude esitamine). ITVS § 6 lg 3 sätestab töötasu nõude esitamise tähtajaks 3 aastat. Ülalmärgitust tulenevalt ei olnud aegunud hageja nõue töötasu saamiseks perioodi märts 2012 kuni juuni 2012 eest, mille TVK jättis aegumise tõttu rahuldamata. Töötasu nõude perioodi 01.01.2011-29.02.2012 eest esitas hageja kohtule 04.02.2014. Töölepingu p 4.4 kohaselt oli kostjalt töötasu maksmise kohustus üks kord kuus järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Seega pidi kostja hagejale jaanuari 2011 töötasu maksma 10-ndaks veebruariks 2011. Arvestades nimetatut ja hageja poolt hagi esitamise aega (04.02.2014) ja TsÜS § 154, ei ole hageja töötasu nõue ka perioodi 01.01.2011-29.02.2012 eest aegunud. Kostja etteheide hagejale nõude ülekohtuse esitamise kohta, ei mõjuta aegumise küsimuse lahendamist. Hageja esitas nõude seaduses sätestatud 3 aastase tähtaja jooksul.
24.Järgmisena lahendab kohus hageja rahalised nõuded. TLS § 28, mis sätestab tööandja kohustused, lg 1 p 4 järgi on tööandja kohustuseks tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Tööaja arvestuse suhtes on pooled erinevatel seisukohtadel. Hageja nõuab täiendavat tasu ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest perioodidel 01.03.2012-30.06.2013 (8353,54 eurot) ja 01.01.2011-29.02.2012 (7940,75 eurot). TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Poolte vahel sõlmitud töölepingus (p 3.1) lepiti kokku tööaja kestuseks 40 tundi nädalas (töö graafiku alusel). Hageja rahaliste nõuete lahendamisel lähtub kohus töölepingus kokkulepitud töötasust 8400 krooni. Eurodes on pooled kokku leppinud töötasu suuruseks 537 eurot, mis nähtub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest (TVK t lk 36-40, 41-44). Kuu töötasu suuruse üle (537 eurot) pooled ei vaidle. TVK-le esitatud dokumendid (TVK t lk 36-40), millest nähtuvad hagejale arvestatud põhipalk 537.00 ja lisatasu (kuude kaupa erinev) ning tööötasult kinnipeetavad erinevad maksud, tõendavad, et kostja on hagejale maksnud ka lisatasu. Kostja selgituse kohaselt maksis ta lisatasu vaid rahaveo eest. Järelikult ei ole tegemist ei ületunnitöö, öötöö ega riiklikel pühadel töötatud aja eest tasumisega ning rahaveo eest makstud lisatasu vaidluse lahendamist ei mõjuta. Ületunnitöös, mida reguleerib TLS § 44, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida (lg 1). Poolte vahel sõlmitud tööleping ületunnitöö kokkulepet ei sisalda. Patrullteenistuse turvatöötaja ametijuhend (TVK t lk 34-35) sisaldab vastutamist graafikujärgse töö tagamise eest (jaotises „Töötulemused ja kvaliteet“ teine lõik). TLS § 44 lg 7 paneb tööandjale kohustuse maksta ületunnitöö hüvitamisel rahas 1,5-kordset töötasu. Käesoleval juhul ei saa ületundide eest vaba aja andmine kõne alla tulla, sest hageja enam kostja juures ei tööta. Ületunnitöö arvestamisel tuleb lähtuda TLS §-st 46. TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. TLS § 46 lg 3 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku
leppida § 46 lg-s 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. § 46 lg 5 kohaselt on tööandjal kohustus pidada sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust. Kostja arvestust ei pidanud, kokkulepet ületunnitöö tegemise kohta ei olnud hageja arvates. Arvestades ülekuulatud tunnistajate (XXX, XXX, XXX) ütlusi loeb kohus tõendatuks, et hageja kui turvatöötaja vahetuse kestuseks olid 24 tundi (tabelis tähistatud „X“ ja „K“) ja 13 tundi (tabelis tähistatud „Z“). Seega ei loe kohus õigeks kostja poolt väidetut, et vahetuse kestus oli 12 tundi ja mitte 24 tundi. Kuivõrd tunnistaja XXXkinnitas vande all antud ütlustes, et kõiki koostatud graafikuid ta alla ei kirjutanud, puudub kohtu arvates põhjus mitte lugeda alla kirjutamata graafikuid asjakohasteks tõenditeks. Ka loeb kohus asjakohasteks tõenditeks seoses tööaja arvestusega graafikud, mille õigsuse kohta avaldas tunnistaja XXX kahtlust põhjusel, et osa lahtreid olid kaetud; lahtrite katmist selgitas kostja sellega, et kattis graafikus isikute, kes kohtuvaidlust ei algatanud, nimed. XXX ütluste kohaselt kandis ta graafikusse, mille raamatupidamisele töötasu arvestamiseks esitas, töötatud tunnid. Tunnistajana ülekuulatud XXX ütluste kohaselt korraldas turvaosakonna tööd XXX, töötasu määramisel oli aluseks tööajatabel (TVK t lk 65). Kohus ei nõustu kostjast arvamusega tunnistaja XXX ütluste mitteusaldusväärsuse kohta, kuna tal on hagejaga sama huvi. Tunnistaja XXX ütlused ei erine asjas tähtsust omavate asjaolude osas teiste ülekuulatud tunnistajate ütlustest. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust ei põhjusta ka kostja väidetu, et ütlused ei kattu dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja ütlused ei peagi kattuma dokumentaalsete tõenditega arvestades erinevate isikute mälu eripära ja individuaalsust ning asjaolu, et dokumentaalseteks tõenditeks käesoleval juhul on hulgaliselt tööaja graafikud mitmekümne kuu kohta. Öötöö ja riiklikel pühadel tehtava töö hüvitamist reguleerib TLS § 45, mille lg 1 järgi peab tööandja makma 1,25-kordset töötasu, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. TLS § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale. Hageja tugineb tööaja arvutustes enda poolt koostatud tööajatabelitele. Hageja arvestuste kohaselt töötas ta 01.01.2011-29.02.2012 (II kd lk 37-42): jaanuaris 2011 normtunde 152 (puhkus 23.12.2010-04.01.2011), kokku töötatud 244, ületunde 92, öötöö 82 tundi; veebruaris 2011 normtunde 149, kokku töötatud 275, ületunde 126, öötöö 102, riiklikel pühadel 15; märtsis 2011 normtunde 184, kokku töötatud 301, ületunde 117, öötöö 104; aprillis 2011 normtunde 160, kokku töötatud 288, ületunde 128, öötöö 96, riiklikel pühadel 15; mais 2011 normtunde 176, kokku töötatud 279, ületunde 103, öötöö 90, riiklikel pühadel 15; juunis 2011 normtunde 24 (puhkus 06.06.-06.07.2011), kokku töötatud 57, ületunde 33, öötöö 22; juulis 2011 normtunde 136 (puhkus 06.06.-06.07.2011), kokku töötatud 288, ületunde 152, öötöö 96; augustis 2011 normtunde 184, kokku töötatud 327, ületunde 143, öötöö 106, riiklikel pühadel 15; septembris 2011 normtunde 176, kokku töötatud 369, ületunde 193, öötöö 126; oktoobris 2011 normtunde 168, kokku töötatud 279, ületunde 111, öötöö 90; novembris 2011 normtunde 176, kokku töötatud 288, ületunde 112, öötöö 96; detsembris 2011 normtunde 165, kokku töötatud 273, ületunde 108, öötöö 94, riiklikel pühadel 15; jaanuaris 2012 normtunde 176, kokku töötatud 264, ületunde 88, öötöö 88; veebruaris 2012 normtunde 157, kokku töötatud 240, ületunde 83, öötöö 80 ning 01.03.2012-30.06.2013 perioodil(I kd lk 47-52): märtsis 2012 kokku 240 h, sellest normtunde oli 176 h, ületunde 64, öötunde 80;
aprillis 2012 kokku 240 h, sh normtunde 160, 80 ületundi, 80 öötundi, ja 9 riiklikul pühal töötatud tundi; mais 2012 kokku 279 h, sh normtunde 176, ületunde 103, öötunde 90 ja riiklikul pühal töötatud tunde 15; juunis 2012 kokku 288 h, sh normtunde 165, ületunde 123, öötunde 96 ja riiklikul pühal töötatud tunde 15; juulis 2012 kokku 345 h, sh normtunde 176, ületunde 169, öötunde 118; augustis 2012 kokku 312 h, sh normtunde 176, ületunde 136, öötunde 104 ja riiklikul pühal töötatud tunde 15; septembris 2012 kokku 120 h, sh normtunde 40 (puhkus 10.09-07.10.), ületunde 80, öötunde 40; oktoobris 2012 kokku 183,sh normtunde 144 (puhkus 10.09-07.10.), ületunde 39, öötunde 58; novembris 2012 kokku 240 h, sh normtunde 176, ületunde 64, öötunde 80; detsembris 2012 kokku 273 h, sh normtunde 141, ületunde 132, öötunde 94 ja riiklikul pühal töötatud tunde 24; jaanuaris 2013 kokku 265 h, sh normtunde 176, ületunde 88, öötunde 88; veebruaris 2013 kokku 279 h, sh normtunde 157, ületunde 122, öötunde 90; märtsis 2013 kokku 297 h, sh normtunde 160, ületunde 137, öötunde 102 ja riiklikul pühal töötatud tunde 9; aprillis 2013 kokku 264 h, sh normtunde 176, ületunde 88, öötunde 88; mais 2013 kokku 288 h, sh normtunde 176, ületunde 112, öötunde 96 ja riiklikul pühal töötatud tunde 9; juunis 2013 kokku 288 h, sh normtunde 149, ületunde 139, öötunde 96 ja riiklikul pühal töötatud tunde 9. Kostja tugineb aga XXX poolt esitatud arvestustel (II kd lk 63), mille kostja esitas töövaidluskomisjonile, hageja poolt esitatud arvestuste kohta on kostja märkinud, et töötamise ajal hageja neid kostjale ei esitanud, kostja ei ole neid allkirjastanud. Kohtuistungil selgitas kostja, et juhul kui poolte vahel on tegemist töölepingust tuleneva suhtega tõendab kostja poolt tehtud töötasuarvestust ületundide, öötöö ja riiklikel pühade eest 28.04.2014 menetlusdokumendi lisa 3 (III kd lk 67-68). Kuivõrd tööaja arvestust peab TLS kohaselt pidama tööandja, kuid kostja tööandjana seda ei teinud arvestades isegi vahetuse kestuse vääralt (24 tunni asemel 12 tundi), lähtub kohus hageja poolt esitatud tööaja arvestusest, arvestades, et töölepingus leppisid pooled kokku tööaja kestuseks 40 tundi nädalas ja töö graafiku alusel. Puudub alus teha järeldust, et hagejale makstud töötasu sisaldaks tasu öötöö eest. Selline kokkulepe peaks olema töölepingus selgelt ja arusaadavalt fikseeritud (Töölepingu seadus, kommenteeritud väljaanne, H. Siigur, kirjastus Ilo, 2009, lk 102). Seega arvestab kohus aja, mil hageja töötas üle 40 tunni nädalas e üle 8 tunni päevas, ületunnitööks, öötööks või riiklikel pühadel töötatud ajaks (kui töötamine langes riiklikele pühadele). Kostja seisukoha kohaselt oli vahetuse pikkuseks 12 tundi. Hageja seisukoha kohaselt kestsid vahetused tööaja graafikutes X-ga ja K-ga märgitu puhul 24-tundi (kl 9:00-9:00) ning Z-ga märgitu puhul 13 tundi (kl 20:00-9:00). Tunnistajate XXX ning XXX, ütluste alusel loeb kohus tõendatuks töövahetuse kestuse vastavalt hageja poolt esitatule, so 24 tundi (tabelis X) ja 13 tundi (tabelis Z). Ka tunnistajana ülekuulatud XXX väitis, et patrullteenistuse vahetus kestis 24 tundi (ööpäevane vahetus) ja tema arust oli ka 15 tunnine vahetus. Tunnistaja XXX turvaosakonna tööaja arvestusest ei teadnud (oma ametikoha tõttu ta ei pidanudki seda teadma). Hageja nõudeks töötasu osas on tasu saamine ületundide, öötöö ja riiklikel pühadel töötamise eest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esitatud suuruses. Teistsuguse otsuse tegemiseks alus puudub: kostja ei ole hageja väiteid ega tõendeid ümber lükanud, kostja on lähtunud töötasu arvestamisel ebaõigest vahetuse pikkusest (24 tunni asemel 12), ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest töötasu maksmist ei ole kostja tõendanud (kord on ta
väitnud, et ei pidanudki seda tegema kuna tegemist oli käsundussuhtega ja kõik tööajast tulenevad tasud on ta väljamaksnud, kohtuistungil aga, et on osaliselt maksnud); kostja ei ole tõendanud oma väidet ka selle kohta, et hageja ei saanud XXX asendada, sest XXX käis tööl ja teda ei olnud vaja asendada, samas möönis kostja, et asendamise võimalikkus sõltub XXX ütlustest ning juhul kui selgub, et ta mingil ajal, kui oli töölolijaks märgitud, tööl ei olnud ja sai töötasu tööl käimata oli asendamine võimalik. XXX tunnistajana kohtuistungile ei tulnud ja kostja loobus tema ülekuulamisest. Seega ei ole kostja tõendanud (loobus tõendist) ka oma vastuväidet selle kohta, et hageja ei saanud XXX asendada. Kostja on esitanud vastukäivaid selgitusi ja ei ole oma väiteid tõendanud, hageja esitatule on vastu vaielnud üldsõnaliselt ja tõendeid esitamata, mistõttu kohus ei saa lugeda neid usaldusväärseteks. Hageja esitatud tööaja tabelid ei ole kohtu arvates ebausaldusväärsed seetõttu, et kostja esindaja ei ole neid alla kirjutanud. Ka kostja koostatud tööajatabelid ei ole kõik alla kirjutatud. Esitatud arvestuse kohaselt on kokku on hagejal saamata töötasu 01.01.1011.29.02.2012 perioodi eest 7940,75 eurot ning 01.03.2012-30.06.2013 perioodi eest 8353,54 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16 294,29 eurot.
25.Kohus ei arvesta hageja poolt hagiavalduses märgituga, mis puutub teistesse turvatöötajatesse, mitte hagejasse endasse.
26.Rahuldamisele kuulub hageja viivisenõue 17,60 euro suuruses. Viivist nõuab hageja kostjalt töötasult (2013 juulikuu töötasu) 933,92 eurot, mille kostja maksis hagejale 18.03.2014. Viivist nõuab hageja maksmisega viivitamise eest alates 31.12.2013 kuni 18.03.2014 (20.04.2014 viiviste täpsustamise avalduse resolutsiooni p 4.1, III kd lk 10-12).
27.Puhkusehüvitise nõudest ja sellelt viivise saamise nõudest hageja loobus (29.05.2014 avaldus, III kd lk 72). Nimetatud nõuetes tuleb menetlus lõpetada. Nõuetest loobumise tagajärjed selgitas kohus hagejale korraldaval istungil (III kd lk 78).
28.TsMS § 124 alusel on hagihind 16 722,01 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel töötasu nõudelt riigilõivu ei tasuta.
29.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 määrab kohus seoses hagi rahuldamisega osaliselt menetluskulud ulatuse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud jätab kohus kostja kanda 98% ulatuses ning hageja enda kanda 2% ulatuses. Kostja menetluskuludest jätab kohus kostja kanda 98% tema menetluskuludest ning hageja kanda 2% kostja menetluskuludest. Kooskõlas § 174 lg 1 on pooltel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.