Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 17.03.2015, Tallinnas 2-14-5747 JF hagi AS-i STV vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
16 311,89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS STV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JF (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Riho Sillar Kostja AS STV (RK 10059388), lepinguline esindaja adv. Rando Maisvee
Kohtuistung
26.02.2015
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 18.11.2014 otsus jätta muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue JF töötas AS-s STV 01.09.2004 kirjalikult sõlmitud töölepingu alusel valvesüsteemide osakonna patrullteenistuse turvatöötajana alates 02.09.2004 kuni 31.07.2013. Lisaks ametijuhendist tulenevatele tööülesannetele täitis hageja täiendavaid tööülesandeid, mis seisnesid sularaha inkassatsiooni teostamises, Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr. 187 mõistes raha ja väärtpaberite veos. Hageja asus tööle täistööajaga 40 tundi nädalas, ametijuhendis puudus teave tööaja alguse ja lõpu ning lõunavaheaja kohta. Patrullteenistuse töö toimus faktiliselt 24-tunnistes (ööpäevastes) vahetustes vastavalt valveosakonna juhataja poolt koostatud vahetuste ajakavale.
2.Hageja pöördus kostja poole, et saada töötasu maksmise kohustuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks dokumente. Kostja 30.08.2013 vastusest nägi hageja, et vähemalt 2011 alates arvestas kostja süstemaatiliselt töötunde vähem, sh ületunde, pühadel tehtud töötunde ja öötunnid oli kostja jätnud sootuks arvestamata. Tegelikkusele ei vastanud ka kostja esitatud vahetuste ajakavades ja faktilise tööaja arvestuse tabelites märgitu. Õiged ei ole palgaarvestuse dokumendid. Ööpäevased vahetused (24 tundi) algasid kell 9.00 ja lõppesid järgmisel päeval kell 9.00. Täiendav turvatöötaja-kaassõitja vahetus (reedeti, laupäeviti ja mõnikord ka riiklikel pühadel) algas kell 20.00 ja lõppes järgmisel päeval kell 9.00 (13 tundi). Graafikud-arvestustabelid koostas valvesüsteemide osakonna juhataja MA ja need olid tehtud turvatöötajatele kättesaadavaks osakonna ruumides asunud teadetetahvlil. Arvestades turvatöötajate arvu (8-9) ei olnud võimalik mehitada kolm ööpäevaringset operatiivsõidukit turvatöötajatega selliselt, et ületunnid jääksid 10-15 tunni piiresse. Kostja koostatud töötundide arvestus ei vasta tegelikkusele ja ei vasta operatiivväljasõitude kohta koostatud väljasõiduaktidele. Arvestatud ei ole kõiki tegelikke töötunde, nt puhkepäeval on töötaja märgitud vahetuses olevaks ning puhkepäeval valveobjektilt saabunud häirele tööandja operatiivsõidukiga reageerimisel ei ole seda tööajaks märgitud.
3.27.11.2013 esitas JF Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töövaidluses AS-ga STV. Töötaja nõudis töövaidlusasjas nr 4.4-1/2758 perioodil 01.03.2012 – 31.07.2013 välja teenitud, kuid saamata jäänud, töötasu 9287,94 eurot; töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitist 298,72 eurot ning viiviseid rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest 33,32 eurot.
4.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt 08.01.2014 otsusega JF avalduse täiendava töötasu, täiendava puhkusekompensatsiooni ja viiviste saamiseks. Töövaidluskomisjon kohaldas aegumist tööaja arvestamise üle ajavahemikus märtsist 2012 kuni juunini 2013 ja jättis selle ajavahemiku eest välja mõistmata täiendava töötasu seoses aegumisega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava töötasu 2013 juulikuu eest 933,92 eurot ja viivised täiendava töötasu maksmisega viivitamise eest 30.12.2013 seisuga 33,06 eurot ning jättis rahuldamata hageja nõude saada täiendavat hüvitist kasutamata puhkuse eest ja viiviseid selle maksmisega viivitamise eest.
5.JF esitas 04.02.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäetud nõuete lahendamiseks, milles palus välja mõista AS-lt STV perioodi 01.03.2012 – 30.06.2013 eest saamata jäänud töötasu 8353,54 eurot, töölepingu
lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitis 298,72 eurot ja viivised põhinõuetelt (2013 juuli eest saamata jäänud töötasu 933,92 eurot + täiendav puhkusehüvitis 298,72 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete täitmiseni.
6.JF esitas 04.02.2014 Harju Maakohtule ka hagiavalduse AS STV vastu 01.01.201129.02.2012 perioodi eest töötasu 7940,75 euro saamiseks.
7.27.02.2014 määrusega liitis kohus asjad ühte menetlusse
8.Menetluse käigus hageja täpsustas nõudeid. Hageja taotles kostjalt välja mõista töötasu, mis koosneb töötasust ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest 01.03.2012 30.06.2013 8353,54 eurot, viivise 17,60 eurot perioodi 31.12.2013 - 18.03.2014 eest 2013 juulikuu töötasult (933,92 eurot), mille kostja maksis hagejale 18.03.2014 ja töötasu, mis koosneb töötasust ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest perioodil 01.01.2011 - 29.02.2012 7940,75 eurot. Puhkusehüvitise nõudest 01.07.2013-01.02.2014 ja sellelt arvestatud viivisenõudest hageja loobus.
9.Poolte vahel oli töölepingust tulenev suhe. Töötajad allusid tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töö toimus vahetustes osakonnajuhataja poolt koostatud graafikute alusel. Töö tegemise aja, koha ja viisi määras tööandja. Tulenevalt turvaseaduse (TurvaS) § 21 lg. 1 punktist 3, §-st 211 ja § 23 lõikest 2 töötab turvatöötaja turvateenust osutava isiku juures töölepingu alusel. Kostja turvatöötajatel puuduvad individuaalsed tegevusload füüsilisest isikust ettevõtjatena turvateenuse osutamiseks.
10.Töövaidluskomisjon kohaldas ekslikult töötasu nõuete suhtes 4-kuulist aegumistähtaega. Hageja esitas selgelt rahalise nõude – töötasu nõude, millele kohaldub individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg. 3 järgi 3-aastane aegumistähtaeg. Kostja vastus hagile
11.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Poolte vahel puudus töösuhe, tegemist oli käsundussuhtega. Kuna poolte vahel oli käsundusleping, ei rakendu tööaja arvestus ja ületunnitöö ja nende tasustamist puututav töölepinguseaduse (TLS) regulatsioon. 01.09.2004 sõlmisid pooled töölepingu, hageja asus tööle turvatöötajana. Kostjal on eraldi tegevusüksus, mis tegeleb turvateenuse osutamisega. Hageja kuulus selle üksuse koosseisu. Kostja turvaäri näol on tegemist ettevõttega VÕS § 180 lg. 2 tähenduses. 02.07.2013 sõlmis kostja nimetatud ettevõtte müügiks lepingu AS-ga G4S Eesti. Lepingu eesmärgiks oli kogu turvaäri võõrandamine. Üle oleksid läinud ka klientide ja koostööpartneritega sõlmitud lepingud. G4S loobus ettevõtte omandamise tehingust, kuna suur osa kostja kliente esitas 2013 augustis avalduse turvateenuse lepingute lõpetamiseks. Turvateenuse osutajad valisid vahetuste aegu ja koostasid vahetuste graafikuid omavahel kooskõlastatuna. Hageja viited turvaseadusele on valed. Turvaseaduses ei ole sätestatud, et turvatöötaja töötab turvateenust osutava isiku juures töölepingulisel alusel.
12.Kogu tasu, mida hagejal oli õigus saada, on ta saanud. Isegi kui TLS rakendub, ei rikkunud kostja seadust. Tasu maksmisel lähtus kostja arvutustest, mida esitas turvateenuse osutamiseks palgatud inimeste nimel MA. Hageja poolt TVK-le esitatud graafikud on allakirjutamata, need ei ole kostjale siduvad. Graafikud ei ole usaldusväärsed – puuduvad allkirjad, on tehtud käsitsi muudatusi, tööga mitteseotud märkusi, need erinevad MA poolt koostatud ja kostjale esitatud graafikutest. Tõele ei vasta graafikutes sisalduvad andmed töötamise kohta. Graafikud koostas hageja kooskõlastatuna teiste turvateenuse osutamisega tegelenud isikutega. Tulenevalt sellest, et poolte vahel oli käsundusleping, ei rakendu tööaja arvestus ja ületunnitöö ning nende tasumist puudutav TLS regulatsioon. Kostja maksis hagejale õigesti 2,62 eurot (neto) tunni eest.
13.Sularaha veo eest maksti hagejale lisatasu 12,78 eurot (neto) iga veo eest. Puudus seos sularaha kogusega. Asjakohatud on hageja viited G4S teenustasudele ja väidetavale sularahaveo tingimuste rikkumisele.
14.Hageja nõuded on aegunud. Nõue on esitatud seoses tööaja arvestuse rikkumisega. Aegumise tähtaeg on 4 kuud (ITVS § 6 lg. 1). Hageja nõue põhineb väitel, et kostja ei arvestanud tema tegelikku tööaega. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline tööaja arvestus on õige. Tasumisele kuuluva töö- ja lisatasu muutus ei ole omaette nõudeks, vaid kõigest tagajärg juhuks, kui tunnistatakse, et kostja tööaja arvestus oli vale. Maakohtu otsuse põhjendused
15.Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks töötasu 16 294,29 eurot ja viivise 17,60 eurot. Kohus lõpetas menetluse puhkuse hüvitise väljamõistmise nõudes. Hageja menetluskuludest jäid kostja kanda 98% ja hageja kanda 2% ning kostja menetluskuludest kostja kanda 98% ning hageja kanda 2%.
16.Poolte vahel oli tegemist töölepinguga mitte käsunduslepinguga. Vaidluse olemasolu tõttu tuleb lepingut tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lõikele 1, mille kohaselt kuulub tuvastamisele lepingupoolte tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal. Kõigepealt tõendab poolte vahelist töölepingust tulenevat suhet tööleping ise. Lepingus on kostja nimetatud tööandjaks ja hageja töötajaks. Leping sisaldab kirjeid hageja tööle asumise aja kohta (01.02.2004) ja lepingu sõlmimise kohta määramata ajaks; töötaja tööülesandena objektide valvet; tööaja kestust (40 tundi nädalas) ja graafiku alusel töötamist; pideva tööstaaži arvutamise korda; kuus makstava põhipalga suurust (4500 krooni) ja selle maksmise korda; puhkusesse puutuvat ning töötaja kohustusi ja muid tingimusi. Lepingu punktis on muuhulgas kirjas, et töötaja kohustub täitma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid, alluma tööandja juhtimisele ning kontrollile. Lepingu punktis 7 on kokku lepitud, et lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivast tööseadusandlusest. Tööandjana on lepingule alla kirjutanud kostja juhatuse liige. Lepingu lisa kajastab hageja põhipalga suuruse muutmisi – alates 01.01.2005 5500 krooni ja alates 01.04.2005 8400 krooni. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, vastab leping TLSs sätestatud töölepingu mõistele ning sisaldab TLS §-des 5, 15, 22, 28 nimetatud andmeid; töötasu suurust on kahel korral muudetud poolte kokkuleppel (TLS § 12).
17.Arvestades esitatud tõendeid ja poolte seisukohti puudub alus arvata, et lepingu sõlmimisel oli kostjal teistsugune tahe kui sõlmida hagejaga tööleping. TLS § 1 lg. 2 järgi eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Hageja tegi kostjale tööd tasu eest. Kostja on alles pärast hageja ja teiste turvatöötajate poolt tema vastu esitatud nõudeid asunud seisukohale, et tegemist oli käsundussuhtega mitte töölepingust tuleneva suhtega.
18.Puuduvad tõendid, millest võiks järeldada käsundussuhet poolte vahel. Kostja viidatud kriminaalasja algatamisest ei ole alust järeldada käsundussuhet. Isegi kui lähtuda VÕS § 29 lõikest 4 ja tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha), oleks lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistnud samadel asjaoludel poolte poolt 01.02.2004 sõlmitud lepingut töölepinguna.
19.Hageja esitas töötasu nõude ning hageja poolt töötatud aeg tuleb kindlaks teha nõude aluseks oleva asjaoluna. Nõude aegumise üle otsustamisel tuleb seega juhinduda ITVS § 6 lõikest 3, mis sätestab töötasu nõude esitamise tähtajaks 3 aastat. Seega ei olnud aegunud hageja nõue töötasu saamiseks perioodi märts 2012 - juuni 2012 eest, mille TVK jättis aegumise tõttu rahuldamata.
20.Töötasu nõude perioodi 01.01.2011 - 29.02.2012 eest esitas hageja kohtule 04.02.2014. Töölepingu p. 4.4 kohaselt oli kostjalt töötasu maksmise kohustus üks kord kuus järgneva
kuu 10-ndaks kuupäevaks. Seega pidi kostja hagejale jaanuari 2011 töötasu maksma 10ndaks veebruariks 2011. Arvestades nimetatut, hageja poolt hagi esitamise aega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, ei ole hageja töötasu nõue ka perioodi 01.01.2011 - 29.02.2012 eest aegunud.
21.Hageja rahaliste nõuete lahendamisel tuleb lähtuda töölepingus kokkulepitud töötasust 8400 krooni. Eurodes on pooled kokku leppinud töötasu suuruseks 537 eurot. TVK-le esitatud dokumendid, millest nähtuvad hagejale arvestatud põhipalk 537 eurot ja lisatasu (kuude kaupa erinev) ning tööötasult kinnipeetavad erinevad maksud, tõendavad, et kostja on hagejale maksnud ka lisatasu. Kostja selgituse kohaselt maksis ta lisatasu vaid rahaveo eest. Järelikult ei ole tegemist ei ületunnitöö, öötöö ega riiklikel pühadel töötatud aja eest tasumisega ning rahaveo eest makstud lisatasu vaidluse lahendamist ei mõjuta.
22.Poolte vahel sõlmitud tööleping ületunnitöö kokkulepet ei sisalda. Patrullteenistuse turvatöötaja ametijuhend sisaldab vastutamist graafikujärgse töö tagamise eest (jaotises „Töötulemused ja kvaliteet“ teine lõik). TLS § 44 lg. 7 paneb tööandjale kohustuse maksta ületunnitöö hüvitamisel rahas 1,5-kordset töötasu. Ületundide eest vaba aja andmine ei saa kõne alla tulla, sest hageja enam kostja juures ei tööta. Ületunnitöö arvestamisel tuleb lähtuda TLS §-st 46. TLS § 46 lg. 1 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. TLS § 46 lg. 3 järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. TLS § 46 lg. 5 kohaselt on tööandjal kohustus pidada sama lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust. Kostja arvestust ei pidanud, kokkulepet ületunnitöö tegemise kohta hageja arvates ei olnud.
23.Arvestades ülekuulatud tunnistajate (JA, AL, MA) ütlusi on tõendatud, et hageja kui turvatöötaja vahetuse kestuseks olid 24 tundi (tabelis tähistatud „X“ ja „K“) ja 13 tundi (tabelis tähistatud „Z“). Seega ei ole õige kostja väide, et vahetuse kestus oli 12 tundi ja mitte 24 tundi. Kuivõrd tunnistaja MA kinnitas vande all antud ütlustes, et kõiki koostatud graafikuid ta alla ei kirjutanud, puudub põhjus mitte lugeda alla kirjutamata graafikuid asjakohasteks tõenditeks. Ka on asjakohasteks tõenditeks seoses tööaja arvestusega graafikud, mille õigsuse kohta avaldas tunnistaja MA kahtlust põhjusel, et osa lahtreid olid kaetud; lahtrite katmist selgitas kostja sellega, et kattis graafikus isikute, kes kohtuvaidlust ei algatanud, nimed. MA ütluste kohaselt kandis ta graafikusse, mille raamatupidamisele töötasu arvestamiseks esitas, töötatud tunnid. Tunnistaja MS ütluste kohaselt korraldas turvaosakonna tööd MA, töötasu määramisel oli aluseks tööajatabel. Tunnistaja AL ütlused ei erine asjas tähtsust omavate asjaolude osas teiste ülekuulatud tunnistajate ütlustest. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust ei põhjusta ka kostja väidetu, et ütlused ei kattu dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja ütlused ei peagi kattuma dokumentaalsete tõenditega arvestades erinevate isikute mälu eripära ja individuaalsust ning asjaolu, et dokumentaalseteks tõenditeks käesoleval juhul on hulgaliselt tööaja graafikud mitmekümne kuu kohta.
24.Öötöö ja riiklikel pühadel tehtava töö hüvitamist reguleerib TLS § 45, mille lg 1 järgi peab tööandja makma 1,25-kordset töötasu, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. TLS § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale.
25.Kuivõrd tööaja arvestust peab TLS kohaselt pidama tööandja, kuid kostja tööandjana seda ei teinud arvestades isegi vahetuse kestuse vääralt (24 tunni asemel 12 tundi), tuleb lähtda hageja esitatud tööaja arvestusest, arvestades, et töölepingus leppisid pooled kokku tööaja kestuseks 40 tundi nädalas ja töö graafiku alusel. Puudub alus teha järeldust, et hagejale makstud töötasu sisaldaks tasu öötöö eest. Selline kokkulepe peaks olema töölepingus
selgelt ja arusaadavalt fikseeritud. Seega tuleb arvestada aeg, mil hageja töötas üle 40 tunni nädalas e üle 8 tunni päevas, ületunnitööks, öötööks või riiklikel pühadel töötatud ajaks (kui töötamine langes riiklikele pühadele).
26.Tunnistajate AL ning MA ütluste alusel on tõendatud töövahetuse kestuse 24 tundi (tabelis X) ja 13 tundi (tabelis Z). Ka tunnistajana ülekuulatud JA väitis, et patrullteenistuse vahetus kestis 24 tundi (ööpäevane vahetus) ja tema arust oli ka 15 tunnine vahetus. Tunnistaja MS turvaosakonna tööaja arvestusest ei teadnud (oma ametikoha tõttu ta ei pidanudki seda teadma).
27.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada hageja esitatud suuruses. Teistsuguse otsuse tegemiseks alus puudub: kostja ei ole hageja väiteid ega tõendeid ümber lükanud, kostja on lähtunud töötasu arvestamisel ebaõigest vahetuse pikkusest (24 tunni asemel 12), ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötatud aja eest töötasu maksmist ei ole kostja tõendanud (kord on ta väitnud, et ei pidanudki seda tegema kuna tegemist oli käsundussuhtega ja kõik tööajast tulenevad tasud on ta väljamaksnud, kohtuistungil aga, et on osaliselt maksnud); kostja ei ole tõendanud oma väidet ka selle kohta, et hageja ei saanud MT asendada, sest MT käis tööl ja teda ei olnud vaja asendada, samas möönis kostja, et asendamise võimalikkus sõltub MT ütlustest ning juhul kui selgub, et ta mingil ajal, kui oli töölolijaks märgitud, tööl ei olnud ja sai töötasu tööl käimata oli asendamine võimalik. MT tunnistajana kohtuistungile ei tulnud ja kostja loobus tema ülekuulamisest. Seega ei ole kostja tõendanud (loobus tõendist) ka oma vastuväidet selle kohta, et hageja ei saanud MT asendada. Kostja on esitanud vastukäivaid selgitusi ja ei ole oma väiteid tõendanud, hageja esitatule on vastu vaielnud üldsõnaliselt ja tõendeid esitamata, mistõttu ei saa lugeda neid usaldusväärseteks. Hageja esitatud tööaja tabelid ei ole ebausaldusväärsed seetõttu, et kostja esindaja ei ole neid alla kirjutanud. Ka kostja koostatud tööajatabelid ei ole kõik alla kirjutatud.
28.Esitatud arvestuse kohaselt on hagejal saamata töötasu 01.01.2011 - 29.02.2012 perioodi eest 7940,75 eurot ning 01.03.2012 - 30.06.2013 perioodi eest 8353,54 eurot, kokku 16 294,29 eurot.
29.Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue 17,60 eurot 2013 juulikuu töötasult 933,92 eurot, mille kostja maksis hagejale 18.03.2014. Apellatsioonkaebus
30.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
31.Kohtuotsuse resolutsioon on ebaselge ja mitmetimõistetav. Otsuse resolutsiooni punktiga 1 rahuldati hagi täiendava töötasu väljamõistmiseks ajavahemiku 01.03.2012 - 30.06.2013 eest 8353,54 euro suuruses ning ajavahemiku 01.01.2011 - 29.02.2012 eest 7940,75 euro suuruses ning viivise saamiseks 17,60 euro suuruses. Resolutsiooni punktiga 3 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 16 294,29 eurot. Sellise resolutsiooniga kohtuotsus võimaldab jõustumisel hagejal rikastuda kostja arvel enam kui hagis, arvestades selle alust, nõutud. Täitemenetluses saaks kohtutäitur, juhindudes tema tegevuse formaliseeritusest, vähendada hageja vara maakohtu otsuse alusel kokku 32 623,78 euro võrra. Selline summa moodustub, liites otsuse resolutsiooni punktides 1, 3 ja 4 rahuldatud nõuded.
32.Maakohus kohaldas ebaõigesti aegumise sätteid ja hageja hilines nõude esitamisega. Aegumistähtaja, samuti menetlustähtaja pikkust reguleerivat normi tuleb kohaldada vastavalt hagi esemele ehk hageja nõudele. Hageja rõhutas 27.11.2013 avalduses, et vaidlusküsimus ei ole selles, kas hüvitada ületunnitöö rahas või vaba aja andmisega, vaid vaidluse all on tehtud ületundide arv. Hagi eseme sõnastus viitab töötasu nõudele summaliselt, kuid esmalt perioodiliselt. Selliselt on kujunenud ka maakohtu otsuse resolutsiooni p. 1 ja selliselt jääb hagi eseme piiridesse esmalt töötasu nõude aluseks oleva
aja tuvastamine. Kui tööaja tuvastamine jääks väljapoole hagi eset, oleks kohtul keelatud otsuse resolutsioonis tööaja tuvastamine.
33.Samas on hageja mõistnud tööaja tuvastamist oma esmase nõudena, esitades erinevate perioodide kohta nõuded erinevatel aegadel erinevate hagidena ja taotledes 04.02.2014 hagide liitmist. Kui hageja esmaseks nõudeks oleks olnud vaid saamata jäänud töötasu nõue, piisanuks hagejal erinevate hagide esitamise asemel nõude suurendamisest. Käesoleval juhul on aga mõlema liidetud hagi iseseisvaks esemeks erinevate tööaegade tuvastamise nõue. Kui hageja nõudnuks vaid töötasu, piisanuks kohtulahendi jõustumise tagajärgi arvestades nõudest sõltuva aja määratlemisest hagi aluses ja sellise hagi rahuldamise korral kohtuotsuse põhjendavas osas. See tähendab, et põhivaidlus on tööajaarvestuse üle ja töötasunõue on vaid sellega kaasnev.
34.ITVS § 6 lg. 1 sätestab selgelt tähtaja kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks ega kasuta aegumise mõistet. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Alternatiivselt näeb viidatud säte ette erandina üldreeglist tööõiguses tuvastusnõuete esitamiseks aegumistähtaja. Hageja esmase nõude osas kohaldus ITVS § 6 lõikes 1 sätestatud tähtaeg ja hageja hilines nõude esitamisega perioodide osas, mis esinesid enam kui neli kuud enne nõude esitamist. Kuivõrd kõik tuvastatavad tööajad jäävad nõuete esitamisest varasemasse aega kui neli kuud, on hagid kogu ulatuses hilinemisega esitatud. Maakohus eksis ITVS § 6 lg. 3 kohaldamisega, sest arvestades hagi eset, olnuks õigem juhinduda ITVS § 6 lõikest 1 ja lugeda hilinenult esitatuks nõuded tööaja tuvastamiseks ning sellest sõltuva töötasu maksmiseks. Vastavas küsimuses oli töövaidluskomisjoni otsus õige.
35.Juhul, mil kohus peaks siiski leidma, et hageja nõuete esitamise tähtaja osas kohaldus ITVS § 6 lõikes 3 sätestatud tähtaeg, kohaldas maakohus siiski ebaõigesti TsÜS aegumistähtaegu. ITVS §-s 6 sätestatud tähtajad on menetluslikud, mitte materiaalsed. TsÜS sätestatud aegumistähtajad on aga materiaalsed. ITVS § 6 lõikes 3 sätestatud tähtaja menetluslikule iseloomule viitab selle sõnastus. Arvestada tuleb ka ITVS § 6 lõigete 2 ja 3 eriseaduse ning hilisema seaduse põhimõttega, võrreldes TsÜS §-dega 146 ja 154. Ka Riigikohus on lahendis 3-3-1-66-11 leidnud, küll avaliku teenistuse vaidluses, et ITVS § 6 sätestatud tähtajad on menetluslikud, mitte aegumistähtajad. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS § 154. Seda põhjusel, et TsÜS § 154 kohaldub aegumistähtaja suhtes, kuid ITVS § 6 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on olemuslikult muu. Sellisel juhul hilines hageja vastavalt töötasu nõuete esitamisega vähemalt perioodide osas, millised eelnesid enam kui kolm aastat enne hagi esitamist.
36.Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg. 2 alusel tulnuks jätta hagi rahuldamata, sest hageja ja tema kolleegid olid aastaid väldanud töökorraldusega rahul. Senine töökorraldus võimaldas hagejal ise määrata, millal turvamehena töötada ja millal töötada OÜ E taksojuhina. Tunnistaja MA ütlustest selgub, et turvatöötajad suhtusid oma töökorraldusse normaalselt ning puudusid pretensioonid töötatud tundide ja vahetuste kestuse kohta. Maakohus avaldas seisukoha vaid seoses kriminaalmenetlusega ja seda töösuhte tuvastamise küsimuses, mitte nõude heausklikkuse küsimuses. Selliselt jättis maakohus kostja vastuväitega nõustumise või mittenõustumise osas seisukoha avaldamata.
37.Kohtuotsus on põhjendamata. Maakohus võttis vaidlust lahendades aluseks hageja esitatud tööaja arvestuse põhjendusel, et kostja arvestus on väär. Korrektsete tõendite puudumine ei anna alust teistele ebakorrektsetele tõenditele tuginemiseks. Asjaolu, et maakohtu hinnangul puudus tööandjal korrektne tööaja graafik ei tähenda seda, et hageja esitatud graafik ning hageja koostatud arvestused oleksid tõesed. Hageja väitel ja tema tõendite kohaselt töötas ta 2011 augustis katkematult 16, 17 ja 18 kuupäevadel, seega katkematult 72 tundi; 2011 septembris 10, 11 ja 12 kuupäevadel, seega katkematult 72 tundi. Hagejal puudusid samas töösuhte kestel tööandjale pretensioonid ja nagu hageja ise esile tõi, selgus talle väidetav tööandja rikkumine alles pärast töösuhte lõppu. Vastav kirjalik tõend, millele maakohtu otsus rajati, on ebausaldusväärne. Samuti on ebausaldusväärne vastavat
kirjalikku tõendit toetavad tunnistajate ütlused, millistest maakohus otsust langetades juhindus.
38.Kuna kostja töötajad tegid tööd enda määratud graafikute alusel, siis oli töötajatel võimalus töötada ka mujal. Kostjale teadaolevalt töötas hageja reedeti OÜ E taksojuhina. Hageja arvestuste kohaselt töötas ta kostja juures muuhulgas järgmistel kuupäevadel: 7.01.2011, 28.01.2011, 18.02.2011, 4.03.2011, 1.04.2011, 22.04.2011, 29.04.2011, 3.06.2011, 15.07.2011, 5.08.2011, 26.08.2011, 2.09.2011, 16.09.2011, 7.10.2011, 28.10.2011, 18.11.2011, 9.12.2011, 10.02.2012, 2.03.2012, 23.03.2012, 13.04.2012, 4.05.2012, 25.05.2012, 15.06.2012, 6.07.2012, 27.07.2012, 17.08.2012, 7.09.2012, 19.10.2012, 9.11.2012, 30.11.2012, 21.12.2012, 11.01.2013, 1.02.2013, 22.02.2013, 15.03.2013, 5.04.2013, 26.04.2013, 17.05.2013, 7.06.2013, 28.06.2013, 19.07.2013. Kuna kõik eelnevalt mainitud kuupäevad on reeded, siis tekib vastuolu. Hageja ei saanud korraga olla kahes kohas tööl.
39.Kostja vastuväidete kohaselt tasuti sularaha veo eest hagejale lisatasu 12,78 eurot (neto) iga veo eest. Maakohus järeldas kostja väitest, et lisatasu maksti vaid rahaveo eest. See, et kostja on öelnud, et ta maksis lisatasu sularaha veo eest, ei tähenda, et ta poleks muudel asjaoludel lisatasu maksnud. Näiteks 2012 jaanuaris oli hageja lisatasu 443,08 eurot, mis on suur summa, arvestades, et iga sularaha veo eest maksti hagejale 12,78 eurot. Tunnistajana üle kuulatud AL ütluste kohaselt maksti sularaha veo eest kuni 200 eurot kuus. Tõenditest nähtub ka, et hagejale maksti lisaks põhipalgale veel preemiat iga aasta märtsis 41,65 eurot. Kõiki lepingus kokkulepitud fikseeritud töötasu ületavaid summasid tuleb käsitleda ületunnitöö, öötöö ning riiklikel pühadel ja puhkepäevadel töötamise eest makstud lisatasudena.
40.Eelkirjeldatud vigade tõttu on välistatud kohtuotsuse sisuline õigsus, kuivõrd see ei põhine tõenditel.
41.Kostja palub tunnistajana üle kuulata AL. Tunnistaja korduv ülekuulamine on selle vaidluse eripära arvestades äärmiselt oluline, sest tunnistajate ütlused, millistega justkui kinnitatakse hageja graafiku õigsust, on graafikute sisulist võimatust arvestades ilmselt ebatäpsed. Tunnistajate ütluste õigsuse korral töötanuks turvamehed, nagu hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, kohati katkematult 96 tundi. AL näol on tegemist vaidluse üksikasjadega enim kursis oleva tunnistajaga. Tunnistaja ülekuulamine on seda enam oluline põhjusel, et tunnistaja tõeste ütlusteta on võimatu käsundussuhte tuvastamine. Kuivõrd kõigile turvameestele suurt vabadust võimaldav töökorraldus oli nende huvides, võimaldades ilmselt suuremate töövõimaluste tõttu suuremat sissetulekut, oleks hagi rahuldamine äärmiselt ebaõiglane. Tunnistaja korduva ülekuulamisega oleks võimalik tuvastada käsundussuhe läbi hageja poolt iseseisvalt tööaja määratlemise fakti. Seda hoolimata vastupidisele viitavast dokumentatsioonist või poolte ebaõigest väljendusviisist. Käsundussuhte tuvastamisest sõltuvad otseselt kõik tööõigusnormidel põhinevad hageja nõuded, s.h nõuded raha saamiseks töötamise eest riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal ning üle kokkulepitud tööaja. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Protokolli parandamise taotluste lahendamine
43.02.03.2015 ja 03.03.2015 esitasid pooled taotlused 26.02.2015 a protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi.
45.Apellatsioonkaebuses väitab kostja, et kohtuotsuse resolutsioon on ebaselge ja mitmeti mõistetav. Kostja väidete kohaselt võimaldab maakohtu resolutsioon jõustumisel hagejal rikastuda kostja arvel, kuna kostjalt on resolutsioonis välja mõistetud kahekordne hagis nõutud summa. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 otsustas maakohus hagi rahuldamise ja p-des 2 ja 3 kostjalt väljamõistmisele kuuluvad summad. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetav osa on seega märgitud p-des 2 ja 3. Seega ei ole maakohtu otsuse resolutsioon ebaselge ega mitmeti mõistetav.
46.Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja sõnaselgelt maakohtu poolt tuvastatut, et poolte vahel oli töölepingust tulenev suhe. Apellandi nimetatud asjaolu vaidlustamise tahe tuleneb sellest, et ta esitas apellatsioonimenetluses taotluse üle kuulata tunnistaja, soovides tõendada pooltevahelist käsundussuhet. Kolleegium on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmiti tööleping, mitte käsundusleping. Maakohus tuvastas poolte vahel sõlmitud lepingus fikseeritud lepingupoolte põhiliste kohustuste kaudu töölepingu spetsiifilised tunnused. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata maakohtu poolt otsuses käsitletud tõendeid erinevalt maakohtust. Kostja seisukohad, et hageja oli oma kohustuste täitmisel iseseisev ja seega puudus alluvussuhe, ei ole kooskõlas asja materjalidele lisatud tõenditega, sh töölepinguga. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (TVK toimik, lk 32-33) p 2.3 kohaselt on töötaja tööülesanneteks objektide valve (valvesüsteemide osakonna ametijuhendis), p.2.4. järgi tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult osakonna juhataja. Kostja on pooltevahelist lepingut täites käitunud kui tööandja TLS mõttes ja käsitlenud hagejat kui töötajat. Nimetatu nähtub mh töötasu arvestamise dokumentidest, milles on hagejale makstud tasult arvestatud tulu-, kohustusliku pensionisotsiaal-ja töötuskindlustusmakseid (TVK toimik, lk 36-40).
47.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja esitas töötasu nõude. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja esitas tuvastusnõude(d). Töötasu nõude aegumist reguleerib ITVS § 6 lg 3. Viidatud sätte kohaselt aegub töötasu nõue kolme aasta jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja perioodi 01.01.2011-29.02.2012 eest töötasu nõudega hagi kohtusse 04.02.2014.a (II kd, tlk 5). Poolte vahel sõlmitud töölepingu p. 4.4 kohaselt kohustus kostja e tööandja maksma töötajale palka üks kord kuus, kusjuures palk tuli välja maksta järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega tuli kostjal 2011 jaanuari töötasu maksta 10.veebruariks 2011. Kuna töölepingu alusel töötasu igakuise maksmise kohustuse näol on tegemist korduva
kohustusega, siis kohaldub aegumise arvestusele TsÜS § 154. TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt algas 2011.aasta jooksul sissenõutavaks muutunud töötasu nõuete aegumine 01.01.2012 ja lõpeb 31.12.2015.a. Arvestades hagi esitamise aega ei ole hageja töötasu nõue aegunud.
48.Apellatsioonkaebuse käsitlus selle kohta, et ITVS § 6 lg 3 ei ole aegumistähtaeg, vaid õigustlõpetav tähtaeg, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Kostja argumentatsioon selle kohta, et kuna ITVS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav, siis on õigustlõpetav ka ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Näiteks on riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-11 p-s 20 asunud seisukohale, et ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg. Tsiviilasja nr 3-2-1-43-11 lahendi p-s 15 on riigikohus viidanud, et ITVS § 6 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtajad on aegumistähtajad.
49.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis kostja vastuväite hagile, seoses nõude vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, tähelepanuta, ei vasta kolleegiumi arvates maakohtu otsusele. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et kostja etteheide hagejale nõude ülekohtuse esitamise kohta ei mõjuta aegumise küsimuse lahendamist. Seega esitas maakohus seisukoha kostja väidetele seoses hea usu põhimõttega. Kolleegium osutab, et Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-109-08 ja 3-2-1-17-09 on riigikohus selgitanud, et üldjuhul ei saa seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul võib hageja oma õiguste kaitseks hagi esitada, seda saab teha vaid erandlikel asjaoludel. Kolleegiumi arvates ei ole käesolevas asjas kostja selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud. Kostja käsitlus sellest, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja lahkus töölt ja seetõttu ei saanud kostja oma kliente teenindada ning ka need lahkusid kostja juurest, ei ole kolleegiumi arvates kehtivast õigusest tulenevalt arusaadav, arvestades asjaolu, et töötajal on õigus ka ühepoolselt tööleping lõpetada.
50.Kostja väide, et kõik lepingus kokkulepitud fikseeritud töötasu ületavad summad on ületunnitöö, öötöö ning riiklikel pühadel töötamise eest makstud lisatasud, ei ole ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja materjalidele lisatud tõenditega. Asja materjalidele on lisatud kostja 2011.a, 2012.a. ja 2013.a kuni juulini igakuised käskkirjad (TVK toimik, lk 74-89) pealkirjaga: „Töötajatele lisatasu määramine kuu töötulemuste põhjal“ ning nendes sisaldub otsustus, et lähtudes töötulemustest maksta välja hagejale lisatasu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.2. leppisid pooled kokku, et sõltuvalt töötaja töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Esiteks on pooled kokku leppinud, et lisatasu makstakse töötulemuste põhjal, mis on kooskõlas ka töölepingu sõlmimise ajal kehtinud palgaseaduse § 2 lg-ga 4, mis sätestas, et lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Teiseks sätestab ka alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5, et töötasu arvutamise viis peab olema kirjas töölepingus. Seega ei saa kolleegiumi arvates töölepingus kokkulepitud lisatasu töötulemuste eest olla töölepinguseaduse § 44 lg-s 1 ja § 45 lg-s 1 sätestatud tasu ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel töötamise eest. Kolmandaks nähtub kostja poolt esitatud töötajate töötamise igakuistest tööaja arvestustest/graafikutest 2011.a (TVK toimik, lk 58-63), 2012.a ja 2013 kuni juulini (II kd, tlk 117-135), et kostja on arvestanud mõnel kuul seda, et hageja töötas riigipühadel ja tegi ületunde, kuid arvestuse aluseks on 12-tunnised töögraafikud. Öötundidel töötamise kohta arvestus puudub. Seega ei ole kolleegiumi arvates tõendatud, et kostja arvestas öisel ajal töötamise eest tasu lisatasu hulka. Kuna tööaja arvestustes/graafikutes on konkreetselt tundidena märgitud, kui palju
töötas hageja kostja arvates riiklikel pühadel ja tegi ületunde, siis ei ole kolleegiumi arvates tõendatud ka see, et nimetatud tundide eest makstav tasu arvestati lisatasu hulka.
51.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asjaolu, et maakohtu hinnangul puudus tööandjal korrektne tööaja graafik, ei tähenda seda, et hageja poolt esitatud graafik ning hageja koostatud arvestused oleksid tõesed. Kolleegium leiab, et kostja viited sellele, nagu oleks maakohus hageja tööaja väljaselgitamisel tuginenud üksnes hageja poolt esitatud graafikutele, on ekslikud. Lisaks erinevatele dokumentaalsetele tõenditele kuulati asjas ära ka tunnistajad. Tunnistajate ütlusest nähtub, et turvaosakonna tööd korraldas MA, kes koostas ka vaidlusalused graafikud. Kostja on ka ise kinnitanud, et MA teostas tööaja arvestust (TVK toimik, lk 200). MA seadis oma ütluses kostja poolt esitatud tööajatabelid kahtluse alla. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja kui turvatöötaja vahetuse kestuseks oli 24 tundi. Kuna tunnistaja MS`i ütluste kohaselt olid töötasu määramise aluseks tööajatabelid, milles oli hageja tööajaks märgitud 12 tunnised vahetused, siis ei saanud kostja arvestatud ja hagejale makstud töötasu olla õiges suuruses, sh ületundide ja riiklikel pühadel töötatud tundide osas. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja graafikus kirjeldatud mahus töötamine on inimese füüsilisi võimeid arvestades võimatu. Kolleegium leiab, et veenev on hageja selgitus, mille kohaselt oli töötamine mitmes järjestikuses 24 tunnises vahetuses võimalik, kuna hageja ei pidanud tööajal kogu aeg patrullautoga ringi sõitma, vaid ootas kostja poolt turvatöötajate jaoks sisustatud korteris väljakutset. Asja materjalidele lisatud väljasõiduaktidest nähtuvalt oli turvatöötajatel töövahetusi, mille jooksul väljasõite vajavaid häireid ei laekunudki (TVK toimik, lk 99-145). Asjaolu, et hageja pidigi ületunde tegema on kooskõlas asjaoluga, et kostjal oli vähem töötajaid kui tema töökorralduseks (3 ühe töötajaga patrullautot ööpäevas ja 2 töötajaga 3 patrullautot osaliselt nädalavahetusel) normtöötingimuste korral oleks vajalik olnud (TVK toimik, tlk 97).
52.Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus lähtus otsuse tegemisel vaid hageja arvestusest, neid kontrollimata. Apellatsioonkaebuses on esitatud väide selle kohta, et maakohtu otsuses on jäetud märkimata 2012.a veebruaris riiklikel pühadel töötatud tunnid, kuigi hageja on oma arvestustes märkinud töötamise 2012.a veebruaris riiklikul pühal 24 tundi. 24 tunnistest tööaja graafikutest nähtub, et hageja 24.02.2012 ei töötanud (TVK toimik, lk 54 pöördel). Töötasu nõude arvestamisel ei lähtunud hageja sellest, et ta veebruaris 2012 riiklikul pühal töötas. Kuna maakohus ei arvestanud hageja nõuet rahuldades 2012.a veebruaris riiklikul pühal töötamise aega, siis on maakohtu otsus õige. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses on jaanuari 2013 hageja töötundideks märgitud 265 tundi, kuigi pidanuks olema 264 tundi. Kostja poolt arvestamata ja tasustamata töötundide eest väljamõistetud tasu aluseks on siiski võetud 264 töötundi, mistõttu ei toonud numbriviga otsuses kaasa vale summa väljamõistmist kostjalt.
53.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmitud lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et lepingus kokkulepitud töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kuna kostja arvestas vahetuse kestuseks 12 tundi aga asjas leidis tõendamist, et vahetuse kestus oli 24 tundi, siis maksis kostja hagejale öösel, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest töötasu vähem. Seega on maakohus õigesti välja mõistnud tehtud töö eest täiendava tasu.
54.Apellatsioonkaebuse väide, et hageja graafikud on valed, kuna hageja töötas reedeti OÜ-s E, on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses. Seda asjaolu ei saa kohus kooskõlas TsMS § 652 lg-4 arvesse võtta, kuna kostja ei põhjendanud, miks ta seda asjaolu maakohtus ei esitanud.
55.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.