Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5439
Tsiviilasi
OÜ Feldiga (likvideerimisel) kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 22. märtsi 2015 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/555
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Feldiga (likvideerimisel) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Feldiga (likvideerimisel) (rk: 10209867), likvideerija Ain Uiga Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei, asendaja Vladimir Kutšmei Vastustaja (sissenõudja): AS SEB Liising (rk: 10281767), esindaja Maire Saare
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Feldiga (likvideerimisel) kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
OÜ Feldiga (likvideerimisel) esitas 09.04.2015 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 17.02.2015 otsuse täitemenetluse läbiviimiseks, 17.02.2015 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmiseks (mõlemad täiteasjas nr 084/2015/555) ning 22.03.2015 otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta täiteasjades nr 084/2015/555 ja 084/2012/1713. Kaebuse kohaselt saatis kohtutäitur avaldajale 27.02.2015 elektronposti teel 17.02.2015 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 084/2015/555 selle kohta, et sissenõudja AS SEB Liising on esitanud täitmisavalduse. Nõude sisuks on menetluskulud 543,25 eurot, aluseks Tartu Maakohtu 05.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-18141. Avaldaja esitas 02.03.2015 kaebuse ning lisaks palus esitada täitmisavalduse kinnitatud koopia, kuid kohtutäitur keeldus sellest. Kohtutäitur kutsus avaldaja kaebuse arutelule, millest avaldajal ei olnud tervislikel põhjustel võimalik osa võtta. 31.03.2015 sai avaldaja kohtutäituri 22.03.2015 otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Menetlust on alustatud ja läbi viidud kaheldavatel alustel. Selgusetu on, kes on sissenõudja. Täitmisteates on sissenõudjaks AS SEB Liising, 22.03.2015 otsuses AS SEB Pank. Täitmisteates on ebaõigesti märgitud võlgnikuks OÜ Feldiga, mitte OÜ Feldiga (likvideerimisel). Avaldaja ei ole esitanud kaebust täiteasjas nr 084/2012/1713, kuid kohtutäitur viitab dokumentides ka sellele täiteasjale. AS SEB Liising nõue on kajastud avaldaja likvideerimisbilansis. Nõuded OÜ Feldiga vastu sai esitada likvideerijale ettenähtud aja jooksul, kohtutäitur ei ole nõuet esitanud. Avaldajale anti täitmisteatele reageerimiseks aega 1 tööpäev, mis ei ole piisav; hoiatus menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on praeguses kontekstis ähvardus ja kohtutäituri õiguste kuritarvitamine.
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri menetluses on tsiviilasjas nr 2-10-18141 Tartu Maakohtu 18.02.2011 otsusega avaldajalt AS SEB Liising kasuks välja mõistetud võlgnevus (täiteasi nr 084/2012/1713) ja 05.06.2012 määrusega välja mõistetud menetluskulud (täiteasi nr 084/2015/555). Kuna tavaposti teel ei olnud täiteasja nr 084/2015/555 dokumentide kättetoimetamine võimalik, saatis kohtutäitur täitmisteate, täitedokumendi ja kohtutäituri tasu otsuse elektronposti teel. Sissenõudjaks on AS SEB Liising, 22.03.2015 otsuses on sissenõudja nimes viga. Otsuses on viidatud mõlemale täitemenetlusele, kuna sundtäitmisel on sama sissenõudja nõue ühe tsiviilasja menetluses eri aegadel tehtud lahenditest tulenevalt. Kohtutäitur ei edastanud täitmisavaldust, kuna päring saadeti elektronposti teel ilma digiallkirjata ning täituril ei olnud võimalik saatjat tuvastada. Juriidilise isiku likvideerimismenetluse alustamine ei takista täitemenetluse läbiviimist.
3.Sissenõudja AS SEB Liising leidis, et avaldaja väited ei anna alust kaebust rahuldada.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 13. mai 2015 määrusega OÜ Feldiga (likvideerimisel) kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 22. märtsi 2015 otsuse peale rahuldamata ja OÜ Feldiga (likvideerimisel) kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 17. veebruari 2015 otsuste peale läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel OÜ Feldiga (likvideerimisel) kanda.
Määruse kohaselt ei saa kohus tühistada kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid. Kui kohus leiab, et 22.03.2015 otsus tuleb tühistada, vaatab kohtutäitur kaebuse 17.02.2015 otsustele uuesti läbi. Seega tuleb avaldaja taotlus 17.02.2015 otsuste tühistamiseks jätta läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 05.06.2012 määrusega mõisteti OÜ-lt Feldiga (likvideerimisel) ja Ain Uigalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja menetluskulud. OÜ Feldiga on likvideerimisel, lõpetamiskanne tehti äriregistrisse 07.05.2012. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 209 lg-st 5 tuleb likvideerimismenetluses lisada osaühingu nimele märkus „likvideerimisel“. Samas ei tulene seadusest, et märkus muudaks osaühingu ärinime. Kuigi täitmisteates ja tasu otsuses on osaühingu nime kasutatud ilma märketa, pidi osaühingu likvideerijale olema arusaadav, kelle suhtes on täitemenetlus algatatud. Lisaks ärinimele on isiku tuvastamiseks nime taha lisatud registrikood. Märkuse „likvideerimisel“ lisamine on likvideerija kohustus ja selle eesmärgiks on teabe andmine äriühinguga tehinguid tegevatele isikutele. Märkuse eesmärgiks ei ole teabe andmine likvideerijale ning sellele viitamata jätmine ei ole oluline rikkumine. Täitmisteates ja tasu otsuses on sissenõudjaks AS SEB Liising. 22.03.2015 otsuses on sissenõudjaks ebaõigesti nimetatud AS SEB Pank, kuid võlgnik pidi varasematest dokumentidest aru saama, kelle ja mis alusel tekkinud nõuet täidetakse. Kohtutäitur lahendas 22.03.2015 otsusega avaldaja kaebust varasematele otsustele ning eksimine selles otsuses ei mõjuta varasemate otsuste sisu. Samuti on kohtutäitur ebaõigesti viidanud täiteasja numbrile 084/2012/1713, kuna selles asjas ei ole kaebust esitatud. Kohus leidis, et nende eksimustega on kohtutäitur esitanud võlgnikule ebaõigeid andmeid, kuid see ei muuda 22.03.2015 otsuse sisu ebaõigeks. Kaebuse aluseks olevates 17.02.2015 otsuses ja täitmisteates on õiged andmed. Avaldaja sai 01.03.2015 meili teel kätte muuhulgas ka täitmisteate. Kohtutäitur on õigesti viidanud, et tulenevalt justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-test 1, 2 ja 4 saab kohtutäiturilt selgitusi nõuda juhul, kui taotlus või avaldus on muuhulgas allkirjastatud digitaalselt. A. Uiga saatis taotluse täitmisteate kinnitatud koopia saamiseks elektronposti teel ennast kuidagi identifitseerimata. Järelikult oli kohtutäituril õigus keelduda dokumendi edastamisest. A. Uigal oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 35 lg 1 kohaselt õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri juures. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et tal oli kaebuse esitamiseks aega üks päev dokumentide kättesaamisest. 27.02.2015 elektronkirjast nähtuvalt pidi ta hiljemalt 02.03.2015 kinnitama ainult dokumentide kättesaamise fakti, selleks ei tulnud dokumentide sisust aru saada. Kaebuse esitamiseks oli tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 aega 10 päeva. Kohtutäitur saatis kaebuse arutelu toimumise aja 12.03.2015 kohta võlgnikule teate 03.03.2015. Võlgnik teavitas, et tal ei ole võimalik arutelul osaleda. Täitemenetluse seadustik (§ 217 lg-d 3, 4) ei näe ette, et kohtutäitur lükkaks kaebuse läbivaatamise edasi kaebuse esitaja haiguse tõttu. Osaühingu likvideerimisel nõuete esitamist reguleerib ÄS § 213. Nimetatud sätte kohaselt ei mõjuta nõudest õigeaegne teatamata jätmine nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Ühestki seadusest ei tulene, et likvideerimise algatamisega lõpeb võlausaldaja õigus algatada võla kättesaamiseks täitemenetlus. Vastupidi, TMS § 61 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul võimalik võlgniku vanne võtta ka likvideerijalt. Kui võlausaldaja oma nõuet likvideerimismenetluses piisavalt varakult ei esita, võib selle tagajärjeks olla lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine ning võlausaldaja nõude rahuldamine ei ole pärast seda tagatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Feldiga (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kohtutäitur Oksana Kutšmei otsused tühistatakse ja menetluskulud jäetakse vastustajate kanda.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole määruses motiveeritud, miks kohus ei saa tühistada kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid; 2) on oluline vahe, kas nõudedokumendid edastada OÜ-le Feldiga, mis tähendab kõike enne likvideerimisprotsessi algust, või OÜ-le Feldiga (likvideerimisel). See määrab dokumendi sisu, vormi ja käsitlusviisi. Kirjavahetus sissenõudja (AS SEB Liising) või sissenõudja volitatud esindaja (AS SEB Pank) ja avaldaja vahel on toimunud eranditult OÜ Feldiga (likvideerimisel) vormis, mistõttu oli avaldajal õigustatud kahtlus dokumentides kajastatud andmete õigsuses; 3) on viide kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p-le 1 kohtutäituri poolt otsitud põhjus, et täitmisavalduse esitamisest keelduda (kohus on määruse p-s 5 ekslikult märkinud, et avaldaja taotles täitmisteate kinnitatud koopiat). Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 2 järgi kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohased dokumendid või andmed. Avaldaja päringutele olid lisatud asjakohased andmed viisil, et kohtutäituril oli üheselt arusaadav, et ta suhtleb avaldaja esindajaga. Kohtutäitur võttis samas vormis vastu avaldusi/kaebusi ning menetles neid. Küsitud dokument oli olulise tähtsusega. Avaldaja esindajal puudus isiklikel põhjustel võimalus tutvuda täitetoimikutega kohtutäituri juures; 4) on kohus jätnud tegemata vajalikud toimingud. Kohtutäitur ja sissenõudja esitasid 03.05.2015 ja 06.05.2015 kohtule vastused. Avaldajale said vastused kättesaadavaks 15.05.2015, s.o pärast kohtumääruse tegemist. Vastustes ei ole esitatud dokumenti, mis põhistaksid vastustajate viiteid AS SEB Liising 26.01.2015 täitmisavaldusele. Ka kohtutoimikust ei järeldu, et vastustajatelt oleks nõutud nimetatud dokumendi esitamist; 5) jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ebaõigete andmete esitamine kohtutäituri 22.03.2015 otsuses ei muuda otsuse sisu ebaõigeks. Otsus, kus on andmetega eksitatud ja sisu moonutatud, ei saa olla tõene. Ei saa olla juhus, et eksitakse nii sissenõudja nime kui registrikoodiga ning otsusele lisatakse materjalid, millel puudub asjaga seos; 6) nõustub avaldaja, et kohtutäitur palus kinnitada elektronkirja ja sellele manustatud dokumentide kättesaamist ning et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine on seadusega ettenähtud dokumentide kättetoimetamise viis. Küll aga muutub õigus õiguse kuritarvitamiseks, kui menetlusosalist hakatakse survestama ebaproportsionaalselt lühikese teatamiskohustusega; 7) leiab avaldaja, et kuigi seadus ei keela likvideerimisprotsessis täitemenetluse algatamist, ei tähenda, et see oleks õigustatud ja proportsionaalne meede. Asjaolusid ning võlaõigusseaduse §-des 6 ja 7 sätestatut arvestades ei ole sissenõudja täitmisavaldust esitades käitunud heas usus; 8) märgib kohus, et osaühingu likvideerimisel nõuete esitamist reguleerib ÄS § 213. Nimetatud paragrahvi esimene lause ütleb, et võlausaldajad peavad teatama likvideerijale nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kohtukulud OÜ Feldiga (likvideerimisel) kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning kohtutäitur jääb kõigi maakohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde.
7.AS SEB Liising palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt edastas AS SEB Liising 26.01.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ning palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 23 alusel täitmisele kuuluv jõustunud Tartu
Maakohtu 05.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-18141. Määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13.05.2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Maakohtule esitatud kaebuses palus OÜ Feldiga (likvideerimisel) tühistada kohtutäitur O. Kutšmei 17.02.2015 otsused täitemenetluse läbiviimiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täiteasjas nr 084/2015/555 ning kohtutäituri 22.03.2015 otsus OÜ Feldiga (likvideerimisel) kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus ei ole piisavalt motiveerinud, miks kohus ei saa tühistada kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid, selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et kohtu seisukoht põhineb TMS § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 sätestatul, millest tulenevalt tuleb täitemenetluse osalisel kõigepealt esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebus kohtutäiturile ning maakohus vaatab läbi kaebuse kohtutäituri poolt eelnimetatud kaebuse lahendamisel tehtud otsuse (antud juhul kohtutäituri 22.03.2015 otsuse) peale. Seega on maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et kohus ei saa ise kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid tühistada, vaid juhul, kui kohus tühistab kohtutäituri 22.03.2015 otsuse, vaatab kohtutäitur kaebuse 17.02.2015 otsustele ise uuesti läbi. Kuivõrd maakohus võlgniku kaebuses kohtutäituri 17.02.2015 otsustele sisulist lahendit teha ei saanud, tuli maakohtul jätta kaebus kohtutäituri 17.02.2015 otsustele lähtudes TsMS § 423 lg 2 ps-t 2 ja § 477 lg-st 1 läbi vaatamata.
9.2.Kaebuse põhjendustest tulenevalt on võlgnik sisuliselt seisukohal, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 084/2015/555 ebaõigesti. Ringkonnakohus võlgniku arvamusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et oluliseks rikkumiseks ei ole asjaolud, et kohtutäitur on 17.02.2015 täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses jätnud võlgniku ärinimest välja sõna „likvideerimisel“ ning nimetanud 22.03.2015 otsuses sissenõudjaks ebaõigesti AS SEB Pank ja viidanud lisaks vaidlusalusele täiteasjale nr 084/2015/555 ka täiteasjale nr 084/2012/1713. Mõlemas 17.02.2015 dokumendis (tl 7, 10) on ära toodud ka võlgniku registrikood. Seega ei saanud avaldajal tekkida kahtlust võlgniku isikus. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et märkuse „likvideerimisel“ eesmärgiks on teabe andmine äriühinguga tehinguid tegevatele isikutele, mitte likvideerijale, kelle teadlikkus likvideerimismenetluse toimumisest ei saa olla kahtluse all. Sissenõudjaks on nii täitmisteates kui kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses nimetatud õigesti AS SEB Liising. Kohtutäituri 22.03.2015 otsuses räägitakse sissenõudjana ebaõigesti AS-st SEB Pank ja eksitav on otsuses ka viide täiteasjale nr 084/2015/1713, kuna selles täiteasjas ei ole kaebust esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kirjeldatud eksimustega on kohtutäitur küll esitanud võlgnikule eksitavaid andmeid, kuid see ei muuda 22.03.2015 otsuse sisu ebaõigeks. Otsuse aluseks olevates varasemates dokumentides (17.02.2015 täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus) on toodud õiged andmed sissenõudja ja täitedokumendi, s.o Tartu Maakohtu 05.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-18141, kohta ning võlgnikule on edastatud ka nimetatud täitedokument. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtutäitur lahendas 22.03.2015 otsusega võlgniku kaebust varasematele,
s.o 17.02.2015 dokumentidele, ning eksimine 22.03.2015 otsuses ei mõjuta varasemate dokumentide sisu. Nimetatud vead ei ole ka takistanud võlgnikul realiseerida oma õigusi täitemenetluses – võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri 22.03.2015 otsuse maakohtus, tuues maakohtule esitatud kaebuses ära oma kõikvõimalikud etteheited kohtutäituri tegevuse suhtes seoses täiteasjaga nr 084/2015/555.
9.3.Võlgnik on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et talle 27.02.2015 elektronkirjaga edastatud dokumentide kättesaamise kinnitamiseks antud tähtaeg oli ebaproportsionaalselt lühike. 27.02.2015 elektronkirjas (tl 22) on öeldud, et dokumentide kättesaamise kinnitamata jätmisel hiljemalt 02.03.2015 avaldatakse andmed avalikus registris Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud tähtaeg dokumentide kättesaamise kinnitamiseks on piisav, arvestades, et dokumendid edastati võlgniku äriregistris märgitud elektronposti aadressil ning selleks, et kinnitada dokumentide kättesaamist, ei ole eelnevalt vaja võtta seisukohta kättesaadud dokumentide sisu osas. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine on üks seadusega ettenähtud dokumentide kättetoimetamise viisidest. Täitemenetluses tuleb lisaks võlgniku huvidele arvestada ka sissenõudja huvi viia täitemenetlus läbi mõistliku aja jooksul.
9.4.Asjakohane on ka maakohtu viide ÄS §-le 213, mille järgi võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Seega likvideerimismenetlus ei piira kuidagi osaühingu võlausaldajatel likvideerimisel olevalt osaühingult võla kättesaamiseks täitemenetluste algatamist ning tähtsust ei oma seejuures asjaolu, kas võlausaldaja oli nõudest likvideerijale teatanud või mitte.
9.5.Võlgnik heidab kohtutäiturile ette ka seda, et talle ei väljastatud tema nõudel kinnitatud koopiat sissenõudja esitatud täitmisavaldusest. Tulenevalt TMS § 10 lg-st 1 peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Ka TMS § 24 lg 1 järgi peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate. Seega puudus kohtutäituril seadusest tulenevalt kohustus saata täitemenetluse alustamisel võlgnikule täitmisavalduse kinnitatud koopia. Vaidlust ei ole selles, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Täitmisteates on nimetatud, millise täitedokumendi alusel täitemenetlust on alustatud ning sissenõudja on nii vastuses võlgniku maakohtule esitatud kaebusele (tl 55) kui ka vastuses määruskaebusele (tl 89) kinnitanud, et esitas kohtutäiturile 26.01.2015 täitmisavalduse. Seega on sellise täitmisavalduse esitamine sissenõudja poolt asjas tuvastatud, ehkki seda avaldust ei ole kohtule esitatud. Ringkonnakohus märgib, et lähtudes määruskaebuses esitatud väidetest (tl 67–68) on ka määruskaebuse esitaja tegelikult aru saanud, et täitmisavaldus on olemas ja milline on selle sisu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega osas, et nii kohtutäitur kui ka maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohtutäituril oli õigus keelduda avaldajale 03.03.2015 elektronkirjas nõutud täitmisavalduse saatmisest tuginedes kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p-le 1. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p 1 kohaselt võib kohtutäitur menetlusosalise avaldustele ja selgitustaotlustele vastamisest loobuda, kui isikut ei ole võimalik tuvastada.
Antud juhul oli taotlus täitmisavalduse kinnitatud koopa saamiseks saadetud kohtutäiturile võlgniku elektronposti aadressilt [email protected], millisel aadressil oli kohtutäitur juba varasemalt võlgnikuga kirjavahetust pidanud, sh edastanud nii täitmisteate kui ka teate kaebuse arutelu kohta ja saanud samalt elektronposti aadressilt 02.03.2015 ka võlgniku kaebuse täiteasjas nr 084/2015/555 (tl 22, 52, 18). Seega oli kohtutäiturilt täitmisavalduse edastamist nõudnud isik tuvastatav ka ilma tema poolt taotlust digiallkirjastamata ning kohtutäituri 03.03.2015 elektronkirjades (tl 49, 50) esitatud nõue ja vastav selgitus ei ole põhjendatud. Samas ei anna eeltoodu alust avaldaja kaebuse rahuldamiseks, kuna täitmisavalduse võlgnikule edastamata jätmine ei muuda täitemenetlust ebaõigeks. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud TMS § 35 lg-le 1, mille kohaselt täitemenetluse osaline võib täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. TMS § 35 lg 2 järgi ärakirjade ja õiendite eest võetav tasu nähakse ette kohtutäituri seaduses.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.