Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Tallinna linn esitasid kohtule avalduse XXX(isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Tallinna kohtutäitur Priit Petter poolt 03.06.2015 koostatud pärandvara inventuuri kohaselt on pärandvara väärtus kokku on 0 eurot. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt omas võlgnik kohustusi avalduse esitamise seisuga summas 4236,93 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustused krediidiasutuste ees summas 823,73. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast saadud informatsiooni kohaselt on pärandvara inventuuris märgitud täitemenetlused nr 025/2013/3605 ja nr. 025/2014997 lõpetatud ning seetõttu väheneb kohustuste summa 1194,07 euro võrra (547,64+646,43). Maksuvõlad puuduvad. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 3000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul konto Swedbankis: konto nr. 1108497323, konto jääk 01.09.2015 summas 1,92 eurot. Teistes pankades võlgnikul kontod puudusid. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Kokku on võlgniku vara suuruseks pangakontol olev rahaliste vahendite jääk summas 1,92 eurot. Vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia puudub. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu vara puudub on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või lg 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht ca 300 eurot ja vara 1,92 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 375 eurot + käibemaks ja kulude hüvitiseks 20 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 470 eurot (375 eurot + käibemaks 20% + 20) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.