4.Asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi tähemärgiga X ning mitte avaldada tema isikukoodi ega sünniaega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta pool riigilõivust XXXja teine pool Aktsiaseltsi XXX kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt XXX riigilõiv 225 eurot riigituludesse.
2-15-7038
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil XXX tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.09.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 11.05.2015 maakohtule hagi Aktsiaseltsi XXX (kostja) vastu aktsiaseltsis Krediidiinfo maksehäirete lehel andmete eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja nõuab mittevaralist kahju kohtu poolt määratud õiglase summa ulatuses. Hagiavalduse kohaselt olid pooled 07.04.2009 kuni 08.07.2011 lepingulistes suhetes. Kostja selgitas hagejale, et arve esitatakse teenuste eest järgmisel kuul, millest hageja järeldas, et arveid hakkab kostja esitama tarbitud teenuste eest peale teenuse tarbimist. 01.05.2009 esitas kostja hagejale arve nr A-12671118, mille kohaselt pidi hageja kostjale maksma mais 2009. a aprilli- ja maikuu teenuste eest kokku 43,24 eurot. Kuna hageja on pensionär, palus ta kostjat võimaldada tasuda teenuste eest igakuiselt järgmise kuu
5.kuupäeval, mil hagejale laekub pension. Kostja sellega ei nõustunud, väites, et arveid väljastab arvuti ja neid ei saa muuta. Hageja tasus tarbitud teenuse eest iga järgmise kuu 4. või 5. kuupäeval. Hagejale ei ole selgitatud, et arved tuleb jooksvalt maksta. 2011. a sügisel avastas hageja, et ta on märgitud kostja poolt aktsiaseltsi Krediidiinfo maksehäirete lehel võlgnevusega 32 eurot. Pärast seda ei soovi hagejaga ega temaga seotud firmadega ükski pank ega teenuse osutaja koostööd teha. Hageja leiab, et tema lõpetas kostjaga lepingu 08.07.2011 ning pärast 31.08.2011 on hageja viimast korda kostjale tasunud 4.50 eurot juulikuus tarbitud teenuse eest. Hageja leiab, et tema ei ole kostjale 2009. a maikuu eest võlgu jäänud, mida on näha ka hageja poolt esitatud panga väljavõtetest. Samuti ei ole hageja, lepingu kehtivuse ajal, saanud ühtegi kirjalikku võlanõuet ning teadet, et ta on kohustatud maksma võlahaldustasu. Väidetav hageja võlgnevus kostjale muutus sissenõutavaks hiljemalt 09.08.2011. Kui kohus tuvastab, et hageja ei võlgne kostjale sellist summat, mille alusel oleks saanud teda maksehäireregistrisse kanda, siis on tegemist vale andmete esitamisega, hageja eraelu puutumatuse rikkumisega, au ja väärikuse riivega ning hageja eneseteostuse piiramisega. Asjaolu, et hageja on alusetult maksehäireregistris võlglasena üleval, põhjustab hagejale (psüühikahäirega puudega isik) unetust ja stressi. Samuti on riivatud hageja eraelu puutumatus ja au. Ettevõtted käsitlevad hagejat kui võlglast. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
2-15-7038 Hageja sõlmis kostjaga 07.04.2009 kliendilepingu ja liitumis- ja teenuste osutamise lepingu. Samaaegselt sõlmiti ka seadme kasutamise leping. Üldtingimuste (kehtestatud 01.06.2010) p 6.3.4 kohaselt võib kostja hagejapoolse lepingu rikkumise korral avaldada isikuandmeid maksehäireregistris. Lepingu sõlmimisel selgitati kliendile, et arve seadmete paigalduse ja aprillikuus 2009. a kasutatud teenuste eest esitab kostja hagejale maikuus. 06.08.2010 vahetas klient paketti. Kostja arveldab püsiva kuutasuga telekommunikatsiooniteenuseid oma klientidele ette. Kostja esitas hagejale 01.05.2009 arve, milles sisaldusid nii kaabli paigaldusega seotud materjali- ja töökulu 3.83 eurot kui Kodu kolmikpaketi aprilli- ja maikuu 2009. a kuutasud kogusummas 43,24 eurot. Hageja tasus kostja poolt 01.05.2009 esitatud arve 23.05.2009 osaliselt summas 20,90 eurot, mis kattis osaliselt antud arvel toodud aprillikuu Kodu kolmikpaketi kuutasu summas 17,10 eurot ja tasu kaabli paigalduse eest 3,83 eurot. Seisuga 31.05.2009 jäi võlgnevuseks 22,34 eurot (sh maikuu kuutasu 22,31 eurot). Kostja esitas hagejale 01.06.2009 arve summas 44,60 eurot, mis sisaldas juunikuu Kodu kolmikpaketi kuutasu 22,31 eurot ja võlgnevust 22,34 eurot. Hageja tasus 05.06.2009 nimetatud arvest samuti üksnes juunikuu paketitasu summas 22,31 eurot. Seega endiselt jäi hageja kostjale võlgu 22,34 eurot. 01.07.2009 esitas kostja hagejale kolmanda arve kogusummas 44,87 eurot, mis sisaldas juulikuu Kodu kolmikpaketi kuutasu 22,31 eurot, võlgnevust varasemast perioodist summas 22,34 eurot ning viivist perioodi eest 01.06-30.06.2009 0,22 eurot. Tulenevalt kostja üldtingimuste p-le 10.1 võivad pooled nõuda üksteiselt rahalise maksega viivitamise korral tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,02% kalendripäeva kohta. 08.07.2011 teavitas hageja kostjat soovist poolte vahel sõlmitud lepingud lõpetada ning tagastas samal päeval ka seadmete kasutuse lepingu alusel tema valduses olnud kostja seadmed. Seisuga 31.07.2011 oli hageja võlgnevuseks kujunenud 39,64 eurot, viiviste arvestus kostja poolt jätkus. Tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 12.4 kohustub klient maksma lepingu ülesütlemisel tasu XXXi poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni ja tagastama kõik kliendi valduses olevad XXXile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. 01.08.2011 esitas kostja hagejale arve kogusummas 24,58 eurot, mis kajastas kreeditarvet -15,41 eurot hagejale 23 päeva ulatuses tagasiarvestatud summat juulikuu Kodu kolmikpaketi kuutasult, sest leping lõpetati 08.07.2011. Lisaks kajastus antud arvel võlgnevus 30.06.2011 seisuga 39,64 eurot ning viivis perioodi eest 01.07-31.07.2011 summas 0,35 eurot. Nimetatud arvest tasus hageja kostjale 31.08.2011 4,50 eurot. Seega moodustas hageja võlgnevus kostja ees seisuga 31.08.2011 20,08 eurot. 01.09.2011 esitas kostja hagejale arve kogusummas 25,46 eurot, mis sisaldas võlgnevust seisuga 31.08.2011 summas 20,08 eurot, viivist perioodi 01.08-31.08.2011 eest summas 0,38 eurot ning võlahaldustasu augustikuu 2011. a eest summas 5 eurot. Tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 5.2.1 kohustub klient tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, sealhulgas tasuma muuhulgas tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest. Võlahaldustasu tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot sisaldus kostja hinnakirjas. 01.10.2011 esitas kostja hagejale arve kogusummas 30,76 eurot, mis sisaldas võlgnevust seisuga 30.09.2011 summas 25,46 eurot, viivist perioodi 01.09-30.09.2011 eest summas 0,30 eurot ning võlahaldustasu septembrikuu 2011. a eest summas 5 eurot. Perioodil 01.11.2011-17.02.2012 jätkas kostja hageja võlgnevuselt viivise arvestust oktoobrikuu 2011. a eest 0,39 eurot, novembrikuu 2011. a eest 0,46 eurot, detsembrikuu 2011. a eest 0,47 eurot, jaanuarikuu 2012. a eest 0,47 eurot ning veebruarikuu 2012. a eest 0,25 eurot. Seega kujunes hageja koguvõlgnevuseks seisuga 17.02.2012 32,80 eurot.
2-15-7038 27.12.2011 avaldas kostja hageja võlgnevust puudutavad andmed aktsiaseltsi Krediidiinfo poolt hallatavas maksehäireregistris. Käesolevaks hetkeks on hageja nõude suuruseks koos sissenõudmiskuludega 56,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud aktsiaseltsile Krediidiinfo õigeid andmeid ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled olid lepingulistes suhetes (tl 109-111). Poolte lepingulisi suhteid reguleerivad üldtingimused (tl 145-153, 154-167). 27.12.2011 avaldas kostja aktsiaseltsi Krediidiinfo maksehäirete lehel, et hagejal on alates 31.07.2011 kostja ees võlgnevus 32 eurot (tl 13). Hageja leiab, et tal ei ole võlgnevust kostja ees, mistõttu on kostja tema suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Hageja on kostja vastu esitanud hoidumisnõude, millega kohustab kostjat esitama aktsiaseltsile Krediidiinfo taotluse ebaõigete andmete, et hagejal on kostja ees võlgnevus, avaldamise lõpetamiseks. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt mittevaralist kahju. Kahju tekitamise alusena näeb hageja asjaolu, et maksehäireregistris on teda kujutatud kostja võlgnikuna. Kostja leiab, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud, sest hageja on kostjale võlgu ning võla avalikustamine maksehäireregistris on õiguspärane.
5.Esmalt tuleb kohtul analüüsida, kas hageja isikuandmete töötlemiseks aktsiaseltsi Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris on õiguslik alus ning kas see kahjustab ülemääraselt hageja õigustatud huve. Hageja suhtes andmete avaldamine tulenes pooltevahelisest võlasuhtest. Kostja üldtingimuste (kehtestatud 01.06.2010) p 6.3.4 kohaselt klient nõustub tema poolt lepingu rikkumise korral lepingu täitmisega seotud isikuandmete avaldamisega maksehäireregistris või avaldamisega kolmandatele isikutele õiguskaitsevahendite rakendamiseks, sealhulgas krediidiinformatsiooni või võlanõudeid käsitlevatele isikutele ning nõudeõiguse loovutamise puhul uuele võlausaldajale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kuigi eeltoodud tingimuse näol on tegemist tüüptingimusega, ei leia kohus, et see on tühine. Selle tingimusega ei kalduta kõrvale isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatust. IKS § 10 lg 1 järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Andmed isiku võlgnevuse kohta ei ole delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 mõttes, mille töötlemisele kehtivad IKS-ist tulenevad lisapiirangud. Seega IKS § 11 lg-d 6 ja 7 ei eelda krediidivõimekuse või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamisel andmesubjekti nõusolekut. Isikuandmete töötlemist aktsiaseltsi Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris on Riigikohus analüüsinud 12.12.2011 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-70-11. Kohus tugineb eeltoodud lahendis antud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätetele antud tõlgendusele.
2-15-7038
6.Kostja isikuandmete töötlejana on isikuandmete töötlemisel kohustatud IKS § 24 p 2 järgi tagama, et isiku andmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus. Seega omab vaidluse lahendamisel tähtsust, kas hagejal on võlgnevus kostja ees. Kohtu hinnangul on hagejal kostja ees võlgnevus. Tulenevalt pooltevahelisest lepingulisest suhtest kohustus hageja kostjale tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest (üldtingimuste p 5.2.1). Kostja poolt esitatud andmetest lähtuvalt on hageja jätnud tasumata osaliselt 01.05.2009 esitatud arve nr 23.05.2009, jättes tasumata maikuu Kodu kolmikpaketi kuutasu summas 22,31 eurot ja 0,03 eurot aprillikuu Kodu kolmikpaketi kuutasust (tl 143-144). Seega on vaidluse all, kas kostjal oli õigus nõuda arve nr A-12671118 alusel hagejalt 43,24 eurot. Eeltoodud summa koosneb: kaabel 1,0 tuppa 3,38 eurot, KODU kolmikpakett aprillikuu 2009. a 17,10 eurot, KODU kolmikpakett maikuu 2009. a 22,31 eurot (tl 112). Sellest arvest jäi hagejal võlgnevus 22,34 eurot ja edasi maksis hageja kostjale üksnes ühe kuu paketi kuutasu. Kostjal on arve tasumise kuupäevaks kuu viimane päev ning teenuste eest tuleb maksta kuutasu ette. Puudub vaidlus, et hageja on maikuus 2009. a kostja teenust tarbinud. Kohtu hinnangul ei vabasta hageja selgitused teda kohustuse täitmisest. Kostjalt teenust tellides nõustus hageja kostja arvelduste korraga (üldtingimuste p 9.6) ning poolte vahel puudub maksetähtaegades eraldi kokkulepe. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist ning kohtu hinnangul on viivisearvestus õiguspärane. Kostjal on õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,02% kalendripäevas. Teenustasude hinnakirja kohaselt on võlahaldustasu 5 eurot. Võlahaldustasu tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste p-st 5.2.1. Tegemist on VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimusega. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tegemist tühise tüüptingimusega. Seega nõustub kohus kostja arvutuskäiguga, mille kohaselt seisuga 01.10.2011 võlgnes hageja kostjale 30,76 eurot.
7.Ametlikku maksehäireregistrisse sisestatakse maksehäire, mis: on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast; on koos intresside ja viivistega summas vähemalt 30 eurot. Kohus on tuvastanud, et andmete avaldamise ajal oli hagejal võlgnevus kostja ees vähemalt summas 30 eurot. Kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõtte kohaselt on hageja võlgnevus 32 eurot. Võla avaldamise ajal, 27.12.2011, oli võlgnevus kohtu poolt tehtud arvestuse alusel (30,76 + oktoobrikuu, novembrikuu ja detsembrikuu viivis) 32,08 eurot.
8.Edasi tuleb kohtul hinnata, kas hageja suhtes võlgnevuse avaldamine kahjustab ülemääraselt hageja õigustatud huve (IKS § 11 lg 7 p 2). IKS § 11 lg 6 sätestab tingimused, millal isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud. IKS § 11 lg 7 p-d 1-3 sätestavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui: tegemist on delikaatsete isikuandmetega; see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve; lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist ei ole delikaatsete isikuandmete avaldamisega.
2-15-7038
9.IKS § 11 lg 7 p 2 sätestatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-11, p 21). Võimalik nõude aegumine ei tähenda, et sellega seoses oleks lõppenud ka võlausaldaja nõue või sellele vastav võlgniku kohustus. Aegumine võimaldab võlgnikul üksnes keelduda oma kohustuse täitmisest, kuid see ei muuda kohustust olematuks. Samas on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-11, p 22).
10.Kohtupraktikas on leitud, et 10-aastase aegumistähtaja (TsÜS § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast IKS § 11 lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel (s.o kui on möödunud 13 aastat) on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav, sest lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-11, p 22, 24). Samas leiab kohus, et pole välistatud, et ka enne seda tähtaega on andmete edastamine andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav. Andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra tuleb kaaluda iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes.
11.Kohus leiab, et hagi esitamise ajaks on hageja suhtes andmete maksehäireregistrile edastamine ülemäärane ja hageja hoidumisnõue kuulub rahuldamisele. Kostja on avaldanud hageja võlgnevuse kohta andmed 27.12.2011. Avaldamise ajal oli hageja võlgnevuse suuruseks 32,08 eurot. Kohus on tuvastanud, et tegemist on tegelikkusele vastava asjaolu avaldamisega. Kostja on selgitanud, et võlaandmed on avalikustatud tasumata võla saamiseks. Seega seadus lubab võlausaldajal põhimõtteliselt avalikustada kolmandale isikule andmeid oma võlgnike kohta ja kolmandad isikud võivad andmed omakorda ka Internetis avaldada tingimusel, et järgitud on IKS-i sätteid ega ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Samas, arvestades võlgnetava kohustuse suurust, ja võlgnevuse sissenõutavaks muutunud aega, leiab kohus, et hageja võlgnevuse avalikustamine on ülemäärane ning vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole huvide arvestamise kaitsekohustusega VÕS § 2 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul tuleb käesoleva juhtumi asjaoludele tuginedes otsuse p-s 10 sätestatud üldreeglist, 13 aastat, kõrvale kalduda. TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud 31.12.2014. Kostjale on teada, et hageja ei tunnista oma võlga. Nõude aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kuna hageja ei tunnista oma võlga, saab kostja oma õiguse kaitsmiseks pöörduda kohtusse. Kohtu hinnangul ei saa esitatud asjaoludel väita, et hageja on jätnud kohustuse tahtlikult täitmata. Hageja kinnitusel ei ole tal kostja ees kohustusi ja TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine satuks vastuollu aegumise eesmärkidega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohus leiab, et kostja, teades, et hageja ei tunnista oma võlga, oleks pidanud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma käibekindluse ja õigusrahu eesmärgil kohtusse enne TsÜS § 146 lgs 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Pärast nimetatud tähtaega andmete edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt hageja põhiõigusi. Seega saab rahuldada
12.Järgnevalt tuleb kohtul anda hinnang mittevaralise kahju nõudele. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja väidab, et andmete avaldamine maksehäireregistris tekitas unetuse, stressi, peavalud, pideva väsimustunde ja teotahte alanemise, hageja maine ja usaldusväärsuse kahjustamise. Kuna poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe, siis esmalt tuleb hinnata, kas rikutud kohustuse kaitse-eesmärk hõlmab tekkinud kahju. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohtu hinnangul ei ole lepingust tulenev kohustus, mida kostja väidetavalt on rikkunud, suunatud mittevaralise huvi järgmisele. Seega VÕS § 134 lg 1 ja § 1044 lg 2 teise lause alusel saab hageja esitada kostja vastu deliktilise nõude.
13.Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja võlgnevuse avaldamine ei ole lubatud IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Andmete avaldamine saab olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-de 4, 7, 8 ja § 1046 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; p 7 kohaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja p 8 kohaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja suhtes võlgnevuse avaldamine on iseenesest faktiväide. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Kohtupraktikas on leitud, et võlaandmete avalikustamisel sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg (surveabinõuna) võib avaldada võlgniku kohta ka kohaseid väärtushinnanguid, eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu ja võlgnikule on vähemalt üldjuhul enne võla tasumise kohustust meelde tuletatud, et
2-15-7038 avaldamisel on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu mindud heade kommetega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67, p 22).
15.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja võlgnevuse kohta on avaldatud tegelikkusele vastavaid andmeid, kuid võlgnevuse avaldamine pärast 31.12.2014 kahjustab ülemääraselt hageja õigustatud huve. Vaadeldes hageja kohta avaldatud andmeid (tl 13), asub kohus seisukohale, et hageja suhtes ei ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja selgituse kohaselt on andmete avaldamise eesmärgiks nõuda hagejalt sisse võlgnevust kohtuväliselt. Kohus leiab, et tulenevalt vaidlusaluse faktiväite esitamise viisist ja kontekstist ei ole selle avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 alusel isikuõigust rikkuvana. Seega asub kohus seisukohale, et hageja kohta avaldatud faktiväide ei ole hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine ei ole õigusvastane.
16.Maakohtu hinnangul ei anna esitatud asjaolud alust arvata, et kostja on hageja väidetavat võlgnevust avalikustades tegutsenud tema suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt eesmärgiga hagejat kahjustada. Võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones kostja käitumise suunatus just võlgniku maine kahjustamisele, mitte aga võla saamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 24). Seega ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p-st 8.
17.Hageja on viimases 17.08.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis märkinud, et kui kohus tuvastab, et hageja võlgneb kostjale midagi, siis taotleb hageja nõudele aegumise kohaldamist. Kohtu hinnangul tuleb hagejal kohustuse olemasolu tuvastamiseks esitada TsMS § 368 alusel tuvastushagi. IKS § 11 lg 7 p-s 4 sätestatud piirang on seotud kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte aegumisega. Selle sätte tähenduses ei ole aegumine käsitatav kohustuse rikkumist lõpetava alusena (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-11, p 22). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
18.Hageja on TsMS § 462 lg 2 alusel esitanud taotluse, et jõustunud kohtuotsuses asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning jätta avalikustamata hageja isikukood, sünniaeg ja aadress. Hageja põhistab taotlust asjaoluga, et ta on puudega isik, kes on juba negatiivse avaliku tähelepanu all ja ei soovi sellist tähelepanu. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab hageja taotluse ja asendab jõustunud kohtuotsuses hageja nime tähemärgiga X. Menetluskulud
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab pool riigilõivust hageja kanda ja teise poole kostja kanda.
2-15-7038
20.01.06.2015 määrusega on hagejale antud menetlusabi ning ta on vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 euro tasumisest (tl 94-95). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul esineb alus vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus arvestab hageja majanduslikku olukorda, mis kohtule teadaolevalt ei ole menetluse kestel muutunud (tl 25-91). Riigilõivu riigituludesse tasumise kohustus asetab hageja veelgi halvemasse majanduslikku olukorda ning karistab hagejat kohtusse pöördumise eest.
21.TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 225 eurot riigituludesse. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.