AN hagi PALDISKI MNT 75 KORTERIÜHISTU vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse AN määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): AN (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX, e-post: XXX@XXX ) Puudutatud isik (kostja): PALDISKI MNT 75 KÜ (registrikood 80115088; asukoht Paldiski mnt 75-40 Tallinn), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post:
XXX@XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.AN määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 14.04.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 05.11.2014 kohtumäärusega läbi vaatamata AN hagi PALDISKI MNT 75 KORTERIÜHISTU vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2013/1585 ning menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 08.01.2015.
2.Kostja esitas 22.11.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kindlaks määrata õigusabi kulu summas 250 eurot ning see hagejalt välja mõista. 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-10188 Õigusabi on antud 2 tundi 30 minutit, tunnitasuga 100 eurot ning järgnevate toimingute eest: asja materjalidega tutvumine, analüüs, konsultatsioon kliendile (kokku 1 h); hagile vastuseks vajalike dokumentide analüüs, vastuse koostamine hagile (kokku 1 h 30 min). Arvel ei ole kajastatud käibemaksu. Hageja seisukoht kostja avaldusele
3.Hageja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele seisukohta ei esitanud.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus toimetati hagejale kätte 03.04.2015. Hagejal oli kohustus esitada oma seisukoht hiljemalt 10.04.2015. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud ega teavitanud kohut vastuväite esitamist takistavatest asjaoludest. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2015 kohtumäärusega PALDISKI MNT 75 KORTERIÜHISTU avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis AN-ilt välja PALDISKI MNT 75 KORTERIÜHISTU kasuks menetluskulud summas 250 eurot.
6.Kohus lähtub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt enne [...] seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
7.Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise aluseks on kohtulahend, mis on tehtud enne 01.01.2015, siis juhindub kohus kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korrast.
8.Menetluskulude kindlaksmääramisel kuulub kohaldamisele maakohtu otsuse tegemise aja seadus ka seetõttu, et 01.01.2015 jõustunud menetluskulude kindlaksmääramise korra rakendamine oli välistatud ja pooled ei saanud oma menetluskulude nimekirju hagimenetluse raames esitada. Seetõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetlust pärast lahendi jõustumist varem kehtinud seaduse alusel.
9.Menetluskulude hüvitist saama õigustatud isik on järginud menetlusseaduse varasemat redaktsiooni ja tema õigused on tagatud.
10.Kuni 31.12.2014 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. (Sama põhimõte on kehtestatud ka 01.01.2015 jõustunud TsMS § 177 lg 6, mille kohaselt kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatud viisil, võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata TsMS § 176 lõikes 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt TsMS § 448 lõiget 41 .)
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PALDISKI MNT 75 KORTERIÜHISTU avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. AN-ilt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot. Määruskaebus
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-10188
12.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse osas 04.05.2015 määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, mille kohaselt jääb kostja õigusabikulu kostja kanda.
13.Määruskaebuse esitaja leiab, et tal puudub kohustus tasuda kostja õigusabikulu antud juhul, kuna kostja esindaja esitas hageja kohta valeandmed mitmes dokumendis 29.09.2014 ja 22.11.2014. Samas jättis kostja esindaja lisamata olulist informatsiooni mitmes dokumendis. Nimelt: hagejale ei kuulu korteriomand Paldiski mnt 75-40; Paldiski mnt 75 korteriomandi nr. 96 omanik ei ole antud dokumentides nimetatud; Paldiski mnt 75 korteriomandi nr. 96 omanik ei ole tuvastatav tema isikukoodi puudumise tõttu.
14.Kostja puudulikud dokumendid 22.11.2014 ’’Kostja avaldus tsiviilasjas 2-14-10188’’ ja 29.09.2014 ’’Kostja vastus tsiviilasjas 2-14-10188’’ annavad põhjust arvata, et kostja esindaja ei ole nõutava hoolsusega asja materjalidega tutvunud või on tahtlikult vormistanud dokumendid segaselt. Kostja ja tema esindaja teadsid või pidid teadma, et hagejale ei kuulu korteriomand nr 40. Seega konsultatsioon kliendile 100 euro eest ning vastuse koostamine hagejale 150 euro eest võis olla eksitava iseloomuga õigusabi, mis asjatult kulutab kohtu ja menetlusosaliste aega. Eksitusse viiva dokumentatsiooni koostamise kulu hüvitamise nõudmine hagejalt ei ole mõistlik, sest ebakorrektsed dokumendid võivad tuua hagejale kahju ka hiljem (nt järgmise tsiviilasja raames seoses hagis kirjeldatud kohtutäituri ja kostja koostöö ning seadusvastase tegevusega).
15.Määruskaebuse esitaja leiab, et 250 euro ebakorrektselt vormistatud dokumentide eest on liiga suur summa mitmel teisel põhjusel: hageja ainus sissetulek on 158,37 eurot kuus (töövõimetuspension), seega 250 eurot kostja õigusabi eest oleks ebaproportsionaalselt koormav kohustus hagejale; hageja eeldas heauskselt, et kostja võis arvestada esindaja valiku tegemisel hageja rahaliste võimalustega ning pöörduda õigusabi saamiseks tasuta või soodsama tunnitasuga esindaja poole; ebakorrektse dokumendi eest kõrge tasu määramine on vastuolus mõistlikkuse, hea ametitava ja heade kommete põhimõtetega.
16.Määruskaebuse esitaja leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei ole hageja kätte toimetatud 03.04.2015, kuigi selline kuupäev on toodud määruses 14.04.2015. Kohtu poolt edastatud teises kirjas on toodud teine kuupäev 23.03.2015. Hagejal on olnud korduvalt keeruline aru saada, milline dokument, kuupäev ja muud andmed on korrektsed ja millised andmed eksitavad, millise dokumendi kohta oli vaja koheselt esitada kohtule või kostjale selgitustaotlust ning millist arusaamatust jätta tähelepanuta. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
18.Puudutatud isiku esindaja on määruskaebuse kättesaamist kinnitanud e-kirjaga 15.05.2015, kuid vastanud kaebusele ei ole.
19.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 656 lg 1 p 5, § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-10188
21.TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
22.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, tehes menetluskulude kindlaksmääramise lahendi ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning jättes määruse põhjendamata. Ringkonnakohtul ei ole võimalik menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtusse.
24.Tsiviilasja materjalide kohaselt jäeti hageja hagi läbi vaatamata 05.11.2014 määrusega. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Sel ajal kehtis TsMS § 175 lg 1 järgmises redaktsioonis: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-14 selgitanud, et alates 1.01.2013 kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni saab kohaldada üksnes nendes asjades, milles hagi on esitatud pärast seda kuupäeva. TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud.
26.Lahendis 3-2-1-107-13 selgitas Riigikohus, et omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Eeltoodu kehtib ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on 16.01.2015 hagejale edastanud ekirja, mille manuses on kostja esindaja poolt 22.11.2014 esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohtu 15.01.2015 e-kiri (II kd, tlk 121). Kohtute infosüsteemi andmetel on hagejale kohtu 15.01.2015 e-kiri, milles palutakse esitada seisukoht menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas, kätte toimetatud 23.03.2015, kostja menetluskulude nimekiri aga 03.04.2015. Seega on iseenesest õige
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-10188 maakohtu määruses toodu, et hagejal oli menetluskulude nimekirjale vastamiseks aega kuni 10.04.2015.
28.Eeltoodu ei tähenda aga seda, et vastuväite õigeaegselt esitamata jätmisel võinuks maakohus teha menetluskulude kindlaksmääramise lahendi kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 175 lg 1 esimene lause koosmõjus TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4 võimaldanuks maakohtul määruse eelpoolkirjeldatud viisil teha vaid juhul, kui hageja oleks maakohtule selgelt väljendanud menetluskulude avalduse omaksvõttu. Tsiviilasja toimiku materjalidest eeltoodut aga ei nähtu.
29.Omaksvõtuks ei saa lugeda ka kohtu poolt hagejale saadetud 15.01.2015 e-kirja kättesaamist, kuna maakohus ei ole selles hagejale selgitanud menetluskulude nimekirjale vastamata jätmise tagajärgi (II kd, tlk 120).
30.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas õigusabi osutamise konkreetsed kulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud, arvestades ka hageja poolt määruskaebuses toodud väiteid.
31.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. Määruskaebuses soovitud eesmärgi saavutamine, mille kohaselt tuleks uue määrusega jätta kostja õigusabikulu kostja kanda, ei ole enam võimalik. Maakohus määras menetluskulude jaotuse kindlaks 05.11.2014 määrusega, millega jättis hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtumäärus edasikaebamata jõustunud 08.01.2015. TsMS § 178 lg 1 1. lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (samasugune põhimõte oli sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 05.11.2014 kehtinud redaktsioonis). Lisaks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu, et juhul, kui menetlusdokumentidest arusaamine tekitab raskusi, on menetlusosalisel alati võimalus pöörduda selgituste saamiseks kohtu poole.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra ei saa määrusele esitada kaebust Riigikohtule (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-46-14p 11).
33.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.