Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
16. mai 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-5613
Kohtuasi
M. F. hagi K. R. - N. ja A. F. vastu elatise nõudes
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
4860 eurot Hageja: M. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoha aadress: xxx xx-xx, xxx, Lüganuse vald, asukoht: xxx xxx, xxx xx, Vinni) Hageja seaduslik esindaja: Lüganuse Vallavalitsus (registrikood 77000223, e-post: [email protected]) Kostjad: K. R. - N. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx xx xx, 20210 Turku, Soome Vabariik, e-post: xxxxx A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibib: xxx xxx, xxx xx, Jõhvi)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista K. R. - N.lt M. F.i kasuks tagasiulatuv elatis alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuine elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni.
Välja mõista A. F.ilt M. F.i kasuks tagasiulatuv elatis alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuine elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni.
Elatissummad tuleb tasuda M. F.’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). 1(3)
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hageja esitas 10.04.2019 Viru Maakohtule hagi elatise nõudes, milles palub mõlemalt kostjalt mõista välja tagasiulatuv elatis alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning igakuine elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni või kuni perekonnaseaduses nimetatud hariduse omandamiseni vastavas õppeasutuses. Viru Maakohtu 17.04.2019 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt alates nende kättetoimetamisest 20 päeva jooksul vastust. Kohus selgitas vastamise kohustust täiendavalt kostja K. R. - N. poolt edastatud e-kirjale vastates. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale K. R. - N. on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte toimetatud isiklikult 23.04.2019. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.05.2019 ei vastanud ega esitanud 2(3)
vastuväiteid. Kostjale A. F.ile on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte toimetatud isiklikult 18.04.2019. Ka A. F. kohtu poolt määratud tähtajaks, so 08.05.2019 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostjad, kui lapse vanemad, kohustatud hagejat ülal pidama. Seda ka juhul, kui vanematelt on lapse suhtes hooldusõigus ära võetud ja laps viibib asenduskoduteenusel. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et 2018 aastal oli elatise suuruseks 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 on elatise igakuiseks suuruseks 270 eurot. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõudena nii tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude kui ka igakuise elatise väljamõistmise nõude. Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Kohus rahuldab hageja nõuded tagaseljaotsusega selliselt, et mõistab K. R. - N.lt M. F.i kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuise elatise 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus A. F.ilt M. F.i kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuise elatise 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et ei mõista elatist välja kuni hageja poolt perekonnaseaduses nimetatud hariduse omandamiseni vastavas õppeasutuses (PKS § 97 p 2), kuna alaealise lapse kasuks ei saa elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk (vt RKL 3-2-1-119-15 p 13). Kui tulevikus esineb PKS § 97 p 2 eeldus saab hageja esitada iseseisvalt uue hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte menetluskulude kandmist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.