Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-56099
Tsiviilasi
Sakala Teed OÜ hagi OÜ Foodtrade vastu rahalise kohustuse täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
39 392,68 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Foodtrade apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Foodtrade (rk: 11694394), esindaja Mihkel Nukka Vastustaja (hageja): Sakala Teed OÜ (rk: 10899591), esindaja advokaat Robert Sarv
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud 96% ulatuses OÜ Foodtrade kanda ja 4% ulatuses Sakala Teed OÜ kanda ning mõistis OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks välja menetluskulud 2740,56 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskuludest 78,78% OÜ Foodtrade kanda ja 21,22% Sakala Teed OÜ kanda ning mõista OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks välja menetluskulud 2009,37 eurot.
5.1.Rahuldada Sakala Teed OÜ hagi OÜ Foodtrade vastu osaliselt.
5.2.Välja mõista OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks põhivõlg 37 633 (kolmkümmend seitse tuhat kuussada kolmkümmend kolm) eurot 10 senti ning viivis 1759 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) eurot 58 senti.
5.3.Jätta menetluskuludest 78,78% OÜ Foodtrade kanda ja 21,22% Sakala Teed OÜ kanda.
5.4.Tasaarvestada Sakala Teed OÜ menetluskulude nõue OÜ Foodtrade vastu summas 2276,74 eurot OÜ Foodtrade menetluskulude nõudega Sakala Teed OÜ vastu summas 267,37 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks välja menetluskulud 2009 (kaks tuhat üheksa) eurot 37 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sakala Teed OÜ esitas 18.08.2014 maakohtule OÜ Foodtrade vastu hagiavalduse rahalise kohustuse täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja võlgnevus 15.10.2012 sõlmitud töövõtulepingust ja selle alusel esitatud arvest nr 1211047 (maksetähtaeg 02.02.2013) summas 53 235,10 eurot, millest kostja on tasunud 15 602 eurot. Kostja on järjepidevalt tasunud hagejale makseid, kuid seda enda suva kohaselt, peaasjalikult 1178-euroste osamaksetena. Kostja on tunnistanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu, kuid poolte läbirääkimised ei ole toonud hagejale soovitud tulemust võlgnevuse tasumise osas. Hageja on käsitlenud kostja makseid põhivõlgnevuse tasumisena. Põhivõlgnevusele summas 37 633,10 eurot lisandub lepingujärgne viivis arvestusega 0,1% kalendripäeva kohta. Hageja nõuab kostjalt 12 366,90 euro suurust viivist. Menetluse käigus hageja täiendas hagiavaldust ja palus: 1) mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 37 633,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12 366,90 eurot või
2) alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 37 633,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3499,81 eurot ning viivis hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi seaduses sätestatud ulatuses tähtaegselt tasumata põhinõudelt 37 633,10 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte üle põhisumma, või 3) alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 37 633,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6601,66 eurot ning viivis hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi seaduses sätestatud ulatuses tähtaegselt tasumata põhinõudelt 37 633,10 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte üle põhisumma. 15.10.2012 töövõtulepingul märgitud kolmanda osalise, finantseerija AS KEK-i Ehitus allkirjaga leping hagejal puudub, kuid kõik lepingus märgitud osalised lähtusid lepingu tingimustest. Hageja täitis lepingu vastavalt hinnapakkumisele ning kostja kui tellija võttis töö vastu. Kuna lepinguga võttis tööde finantseerimise kohustuse AS KEK-i Ehitus, esitas hageja arve AS-le KEK-i Ehitus. AS KEK-i Ehitus tegi hagejale makseid 5000 euro ulatuses ja seejärel avaldas, et kuna kostja on neile peatöövõtulepingu alusel võlgu, võiks kostja maksta otse hagejale. Kostja maksis hagejale raha alates novembrist 2013 kuni augustini 2014. Kui kohus leiab, et kirjalikku töövõtulepingut hageja, kostja ja AS KEK-i Ehitus vahel sõlmitud ei ole, on pooled sõlminud suulise töövõtulepingu. Nii hageja, kostja kui ka AS KEK-i Ehitus on suulise töövõtulepingu juures lähtunud 15.10.2012 kuupäevaga dateeritud dokumendi tingimustest – eelkõige sellest, et hagejale maksab tasu AS KEK-i Ehitus, hageja teeb kokkulepitud töö ja kostja võtab töö vastu. Sel juhul kostja ühines AS KEK-i Ehitus tasu maksmise kohustusega või andis hagejale võlatunnistuse või garantii AS KEK-i Ehitus kohustuse täitmiseks. Kostja väide, et ta on tasunud AS-le KEK-i Ehitus hageja tasu osa, on vale.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sõlmisid kostja, AS KEK-i Ehitus ja hageja 15.10.2012 töövõtulepingu Lintsi tootmishoone esise platsi ehituseks. Lepingu punkti 3.1 järgi on hagejale kohustatud tasu maksma AS KEK-i Ehitus kui finantseerija. Kostja on teinud hagejale ülekandeid, reeglina summas 1178 eurot kuus, millega on aidanud AS KEK-i Ehitus nõusolekul vähendada võlgnevust hageja ees. Nimetatud tegevus ei tekita hagejale kostja suhtes nõudeõigust. Kostja ei ole ka avaldanud tahet ühineda AS KEK-i Ehitus kohustustega hagejale tasu maksmiseks. Kostja on tasunud AS-le KEK-i Ehitus kõik kostja ja AS KEK-i Ehitus vahel sõlmitud peatöövõtulepinguga seonduvad summad, sh ka hageja teostatud tööde eest, mille kohta soovis kostja esitada 18.02.2015, s.o peale 17.02.2015 toimunud eelistungit, täiendavaid tõendeid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. märtsi 2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis OÜ-lt Foodtrade välja Sakala Teed OÜ kasuks põhivõla 37 633,10 eurot ja viivise 1759,58 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda ning mõistis OÜ-lt Foodtrade välja Sakala Teed OÜ kasuks menetluskulud summas 2740,56 eurot. Kohus leidis, et kostja poolt pärast 17.02.2015 eelistungit esitatud täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Dokumendid on allkirjastatud kostja esindaja poolt 18.02.2015. TsMS § 329 lg-st 2 tulenevalt ei ole kostja tegutsenud menetluses heas usus. Kostja on eiranud kohtu selgitusi, mistõttu on põhjendatud jätta nimetatud dokumendid tähelepanuta. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 37 633,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 12 366,90 eurot.
Kohtule esitatud töövõtulepingu p 8.1 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisest kõigi kolme osapoole poolt. Lepingult puudub AS KEK-i Ehitus esindaja allkiri ja AS KEK-i Ehitus seisukohast kohtule selgub, et AS KEK-i Ehitus ei ole lepingut allkirjastanud. Kohus oli seisukohal, et kui kolmepoolse lepingu osalised on lepinguga kokku leppinud, et selle jõustumine on seotud allkirjastamisega, ning lepingult puudub kolmanda osapoole allkiri, ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Sellele viitab ka VÕS § 11 lg 2. Seega 15.10.2012 kolmepoolne töövõtuleping ei ole kehtiv. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus oli seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid 24.09.2012 e-kirjas hageja töötaja XXi esitatud pakkumise ja 01.10.2012 kostja esindaja Kaido Kesalo esitatud nõustumusega kahepoolse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtulepingu VÕS § 635 mõttes, millega hageja kohustus 54 428,52 euro (sh km) eest kostjale teostama tootmishoone esise platsi asfalteerimistööd ja muutma ligipääsutee tolmuvabaks. Nimetatut kinnitab näiteks Kaido Kesalo väljendatu „Tänan pakkumise eest. Soovime käesoleva pakkumise alusel töö tellida.“ VÕS § 635 lg 1 järgi on tööde tellija põhikohustuseks tööde eest tasumine. Samas on K. Kesalo eelnimetatud kirjas märgitud, et tasustamine peaks käima läbi peatöövõtja AS KEK-i Ehitus. Asjaoludest nähtub, et kostja on leidnud, et tasu maksmise kohustus ei läinud AS-le KEK-i Ehitus üle täielikult, vaid esiteks kohustus kostja tasuma AS-le KEK-i Ehitus, kes kohustus omakorda tasuma hagejale. Seega on kostja möönnud, et temal lasus tellijana tasu maksmise kohustus. Hageja kui tasu maksmise võlausaldaja ees tuleb kostjat käsitleda kui võlgnikku. Analüüsides esitatud tõendeid, nähtub, et hagejale oli ükskõik, kes talle töö eest tasu maksab. Kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 175 lg 2 mõistes võib kolmas isik (AS KEK-i Ehitus) võlgniku (kostja) kohustuse üle võtta üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks esitanud sõnaselge nõusoleku, et temale tasub võlgnevuse üksnes AS KEK-i Ehitus. Nimetatut ei saa järeldada ka esitatud kolmepoolsest lepingust, kuivõrd kohus leidis selle kehtetu olevat. Seega ei saa järeldada, et AS KEK-i Ehitus on kostja kohustuse hageja ees üle võtnud. Pigem tuleks jaatada seda, et AS KEK-i Ehitus ühines VÕS § 178 lg 1 mõttes tellija tasu maksmise kohustusega. Seega ei pea paika hageja arusaam, et kostja ühines AS KEK-i Ehitus kohustusega, vaid tegemist oli vastupidise olukorraga. Kostja on AS KEK-i Ehitus tasu maksmise kohustust hageja ees veel omakorda garanteerinud. Kostja esindaja Kaido Kesalo e-kirjast hagejale (I kd, tl 78) saab välja lugeda, et kostja soovis vaatamata maksetele läbi AS KEK-i Ehitus anda hagejale lisagarantii („Lepingu võiksime teha kolmepoolse, kus meie oleksime tellija ja lisagarantii“). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal valida, kas nõuda tasumist AS-lt KEK-i Ehitus või pöörduda tasunõudega otse tellija vastu, kellel on alates töö valmimisest VÕS § 635 lg-st 1 ja § 637 lg-st 3 tulenev kohustus tasu maksmiseks. Puutuvalt kostja väitega, et tema on maksnud AS-le KEK-i Ehitus kõik tasumisele kuuluvad summad, märkis kohus, et isegi kui kostja tegi AS-le KEK-i Ehitus hageja tehtud töö eest makseid, ei tähenda see hageja ja kostja vahelisest võlasuhtest tuleneva tasunõude täitmise kohustusest vabanemist. Samuti ei sõltu tasu maksmise kohustuse tekkimine arve esitamisest (3-2-1-110-05, p 18). Kuna AS KEK-i Ehitus ühines kostja kohustusega, oli hageja ees tegemist VÕS § 178 lg 4 mõttes solidaarvõlgnikega. VÕS § 65 lg 1 järgi oli hagejal õigus nõuda tasu nii AS-lt KEK-i Ehitus kui kostjalt. Kostja ja AS KEK-i Ehitus omavahelised õiguslikud suhted ning võimalik regressiõigus ei puutu antud tsiviilvaidluse esemesse. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt ja seda alates hagi esitamisest 18.08.2014. Kohtu arvates on põhjendatud mõista kostjalt välja viivis summas 1759,58 eurot (perioodi 18.08.2014–18.03.2015, 212 päeva eest, arvestades VÕS § 94 järgi poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga intressimäära, millele lisandub 7% aastas), millele lisandub põhinõude täitmiseni
sissenõutavaks muutumata viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude summas. Kuivõrd kohus rahuldas hageja teise alternatiivse nõude osaliselt, jättis kohus TsMS § 442 lg 8 alusel hageja järgmised alternatiivsed nõuded põhjenduseta rahuldamata. Kohus leidis, et menetluskulud on põhjendatud jagada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja soovis saada kostjalt 37 633,10 eurot + 3499,81 eurot + jooksev viivis, kuid kohus rahuldas hagi summas 37 633,10 eurot + 1759,58 eurot + jooksev viivis, jääb kostja kanda 96% menetluskuludest ([37 633,10 + 1759,58] : [37 633,10 + 3499,81] × 100) ja hageja kanda 4% menetluskuludest. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 1000 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 3030 eurot, millele lisandub käibemaks 606 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulisele esindajale kulunud 1601 eurost, mille lisandub käibemaks 320,20 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Kohus leidis, et poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Mitte kõik taotletud õigusabikulud ei ole põhjendatud, kuna kõik nimekirjades toodud toimingud ei saanud olla nii aja- ja ressursimahukad. Kohus vähendas lepinguliste esindajate ajakulu eelkõige kliendiarutelude ja -nõupidamiste osas, kuna nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ning peaksid sisalduma esindaja tunnihinnas. Samuti ei ole sellised toimingud toimiku materjalide järgi kontrollitavad. Kohus arvestas menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega. Kohus hindas ühe lehekülje põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Samuti arvestas kohus menetlusdokumentides seisukohtade korduvusi, mille saavutamiseks on esindajad rakendanud tekstitöötlusprogrammide elementaarseid võimalusi (nn copy-paste varasematest menetlusdokumentidest). Eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg ning TsMS § 144 p 2 alusel kohtuistungitele sõitmisega seotud otsesed sõidukulud. Lepinguliste esindajate tunnihinnad on aktsepteeritavad. Kohtu arvates on hageja õigusabikulud põhjendatud 15 tunni 45 minuti ulatuses, kogusummas 1890 eurot, ja kostja õigusabikulud 10 tunni 35 minuti ulatuses, kogusummas 846 eurot. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2890 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulu 1890 eurot). Kuna kostja kanda jääb 96% hageja menetluskuludest, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2774,40 eurot (96×2890/100). Kuna hageja kanda jääb 4% kostja menetluskuludest, tuleb mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 33,84 eurot (4×846/100). Kohus tegi TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2740,56 eurot (2774,40 – 33,84).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Foodtrade esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Sakala Teed OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuli kohtul asja lahendamisel lähtuda 15.10.2012 lepingus sätestatud tingimustest. Pooled ei vaielnud maakohtus 15.10.2012 lepingu kehtivuse üle, vaid kinnitasid, et sama leping sõlmiti
suuliselt. Seega tuleb TsMS § 231 lg 1 alusel lugeda tõendatuks, et 15.10.2012 töövõtuleping on sõlmitud poolte vahel kehtivalt. Lepingu p-s 3.1 on väljendatud poolte ühine tahe, mille kohaselt tasub tööde eest AS KEK-i Ehitus. Kohtuotsuse p-s 11 on ka kohus sisuliselt tuvastanud, et pooled on sõlminud lepingu 15.10.2012 töövõtulepingus sätestatud tingimustel. Arvestades veel asjaolu, et kostja on kõikide hageja tehtud tööde eest tasunud AS-le KEK-i Ehitus ja arve on esitatud üksnes AS-le KEK-i Ehitus, siis on pooled sõlminud töövõtulepingu 15.10.2012 sätestatud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et pooled sõlmisid töövõtulepingu e-kirja teel; 2) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 178 lg-t 1, leides, et AS KEK-i Ehitus on ühinenud kostja kohustusega. Tulenevalt VÕS § 178 lg-st 2 on kohustusega ühinemise eelduseks asjaolu, et AS KEK-i Ehitus leppis hageja või kostjaga kokku kohustusega ühinemises. Kohus ei tuvastanud kohustusega ühinemise kehtiva kokkuleppe olemasolu. Seega 15.10.2012 sõlmitud töövõtulepingu p 3.1 kohaselt on kohustatud tööde eest tasuma AS KEK-i Ehitus. Põhjendamatu oleks mõista kostjalt samadel alustel makstud tasu teistkordselt välja; 3) leidis kohus ebaõigesti, et kostja on leppinud hagejaga kokku garantiilepingu sõlmimises. Kohtu viidatud kirjavahetuses arutasid pooled lepingu sõlmimise võimalikkust, mitte ei sõlminud konkreetseid kokkuleppeid. Isegi juhul, kui Kaido Kesalo e-kirja oleks võimalik tõlgendada garantiilepinguna, siis puudub selles viide kohustusele, mille täitmist lubatakse. Kohus ei ole tuvastanud garantiijuhtumi toimumist ja garantii alusel esitatud nõude eelduste täitumist; 4) andis kohus ebaõige hinnangu kostja vastuväitele, et hageja ei ole esitanud kostjale alusdokumenti (arvet). Riigikohtu hinnang asjas nr 3-2-1-110-05 (p 18) ei ole vaidluses kohaldatav, kuna põhineb oluliselt erinevatel asjaoludel. Kohtuasjas nr 3-2-1-110-05 oli kostjal kohustus teha hagejale väljamakse tulenevalt lepingust. Praegusel juhul ei ole kostjal lepingu kohaselt kohustust hagejale tasuda. Seega puudub nii leping kui ka arve, mille alusel oleks kostjal võimalik hagejale makstud summasid oma raamatupidamises õiguspäraselt kajastada; 5) menetles kohus ilma mõjuva põhjuseta muudetud hagiavaldust ilma kostja või kohtu nõusolekuta, rikkudes TsMS § 376 lg-t 1. Kohus jättis põhjendusteta arvestamata kostja vastuväited hagi muutmise kohta. Kohus pidas ebaõigesti hageja 29.01.2015 menetlusdokumendis esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid hagi täiendamiseks; 6) ületas kohus otsuse tegemisel nõude piire, rikkudes TsMS § 439. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt e-kirja teel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Samuti pidas kohus võimalikuks, et hagejal on kostja vastu nõue garantiilepingu järgi. Hageja ei ole toonud nõude alusena välja, et pooled on sõlminud töövõtulepingu e-kirja vahendusel; 7) keeldus kohus lähtudes TsMS § 331 lg-st 1 ebaõigesti kostja 18.02.2015 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Täiendavate maksekorralduste vastuvõtmine ei oleks põhjustanud menetluse venimist. Lisatud maksekorraldustega soovis kostja tõendada juba varem esitatud väidet, mille kohaselt on kostja tasunud AS-le KEK-i Ehitus kõikide hageja tehtud tööde eest; 8) arvestades hageja menetluslikku käitumist ja hulgaliselt alternatiivsete nõuete esitamist, tulnuks ka hagi osalise rahuldamise korral jätta suurem osa menetluskuludest hageja kanda või jätta kulud poolte endi kanda, kuivõrd sellisel viisil nõuete esitamine tõi menetlusosalistele kaasa põhjendamatute menetluskulude tekkimise. Kostjal tuli võtta seisukoht kõikide nõuete osas; 9) on kohtu menetluskulude jaotamise proportsioonid kontrollimatud. Kohus rahuldas hageja nõude lepingulisel alusel, mille kohaselt oli nõude suuruseks hagi esitamise seisuga koos kõrvalnõuetega 50 000 eurot. Kohus jättis hagi esitamise seisuga hageja viivisenõude rahuldamata ja mõistis kostjalt välja 37 633 eurot. 37 633 moodustab 50 000 eurost 75,27%. Seega juhul, kui menetluskulusid oleks võimalik jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, pidanuks jääma hageja kanda 24,73% ja kostja kanda 75,27% menetluskuludest;
10) ei ole kohtuotsusest võimalik kontrollida, millest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks vähendada kostja lepingulise esindaja hüvitamisele kuuluvat ajakulu 10 tunni 35 minutini.
5.Sakala Teed OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2012 lepingudokumendis märgitud tingimustel suulise töövõtulepingu. Kuna 15.10.2012 lepingudokumendis olid pooled seadnud lepingu kehtivuse eelduseks kirjaliku vorminõude, polnud ilma AS KEK-i Ehitus allkirjata lepingul kolmepoolset õigusjõudu. Vastupidine järeldus on vastuolus VÕS § 9 lg-ga 1; 2) ei oma AS KEK-i Ehitus poolt kohustusega ühinemine mõju asja sisulisele otsustamisele. Kostja väide põhineb ekslikul seisukohal kolmepoolse töövõtulepingu sõlmimise kohta. Kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus sõltumata sellest, missugust puutumust AS KEK-i Ehitus töövõtusuhtega omab; 3) ei oma garantiid puudutavad väited asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kohus rahuldas hagi VÕS § 635 lg 1 ja § 637 alusel; 4) kohaldas maakohus õigesti Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-05 seisukohti. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast oleks kostja pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist. Kostja allkirjastas tööde vastuvõtmise akti, milles oli ära toodud tööde maksumus. Viimasega oli kostjale teada kohustuse suurus. Kostja ja AS KEK-i Ehitus vaheline suhe ei oma kostja tasu maksmise kohustuse olemasolu osas tähendust. Kui kostja on AS-le KEK-i Ehitus põhjendamatuid makseid teinud, siis saab kostja esitada AS KEK-i Ehitus vastu vastava nõude; 5) ei muutnud hageja hagi, vaid esitas samale alusele tuginevalt mitu alternatiivset nõuet. Riigikohus on selgitanud, et hagi alusena ei saa käsitada mitte iga üksikut nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust (3-2-1-113-05, 3-2-1-122-05, 32-1-148-10). Hageja tõi hagi aluses välja 15.10.2012 töövõtulepingu ja asus seisukohale, et kostjal on kohustus hagejale tasu maksta. Seega rajanes hagi alus hagejalt tellitud töö tasustamisel. See, missugusel õiguslikul alusel kohus lepingu sõlmituks luges, on õiguse kohaldamise, mitte kohtu ette asjaolude toomise küsimus; 6) keeldus kohus põhjendatult ja seaduslikult kostja hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmisest; 7) on kostja vääralt mõistnud menetluskulude jaotamise sätteid. Kostja väide, et alternatiivsete nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta sõltumata asja lõpplahendist hageja kanda, on alusetu. Hageja esitas rahalise kohustuse täitmise nõude ning kui kostja poleks asunud eitama selgelt väljaspool vaidlust olevaid fakte, poleks hagejal tekkinud vajadust seisukohti täiendada. Seega põhjustas suuremate menetluskulude tekke kostja hea usu põhimõtte vastane menetluse venitamine ja hagile põhjendamatute vastuväidete esitamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud 96% ulatuses OÜ Foodtrade kanda ja 4% ulatuses Sakala Teed OÜ kanda ning mõistis OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks välja menetluskulud 2740,56 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskuludest 78,78% OÜ Foodtrade kanda ja 21,22% Sakala Teed OÜ kanda. OÜ-lt Foodtrade tuleb Sakala Teed OÜ kasuks välja mõista menetluskulud 2009,37 eurot.
Maakohtu otsuse resolutsioon (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2), millega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti OÜ-lt Foodtrade Sakala Teed OÜ kasuks välja põhivõlg 37 633,10 eurot ja viivis 1759,58 eurot, tuleb jätta muutmata ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendustel. Kuivõrd maakohtu otsuse vaidlustas OÜ Foodtrade, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes OÜ Foodtrade apellatsioonkaebuse põhjenduste alusel.
7.29.01.2015 menetlusdokumendis hageja täiendas oma viivisenõuet (I kd, t.l 75 pöördel) ning palus kostjalt välja mõista viivise hagiavalduses märgitud summas 12 366,90 eurot või alternatiivselt 3499,81 eurot või alternatiivselt 6601,66 eurot. TsMS § 134 lg 1 teise lause järgi kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega on antud asjas hagi hind 50 000 eurot ning maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud põhjendamatult alternatiivsest viivisenõudest 3499,81 eurot, mitte viivisenõudest 12 366,90 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 37 633,10 eurot ja viivise 1759,58 eurot, kokku 39 392,68 eurot. Seega rahuldas maakohus hageja nõude 78,78% ulatuses (50 000 euro nõudest 39 392,68 eurot). Kuna maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, siis tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta kostja kanda 78,78% menetluskuludest ja hageja kanda 21,22% menetluskuludest.
8.OÜ Foodtrade menetluskulude nimekirjast (I kd, t.l 145-146) nähtuvalt on õigusabile kulunud kokku 19,7 tundi ning OÜ Foodtrade on palunud maakohtul määrata tema menetluskulude suuruseks 1601 eurot (sh sõidukulu 25 eurot). Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et menetlusosaliste lepinguliste esindajate ajakulu tuleb vähendada spetsifikatsioonis märgitud kliendiarutelude, -nõupidamiste ning muude kliendikonsultatsioonide osas. Ülejäänud poolte esindajate õigusabiks kulutatud aeg on maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt põhjendatud ja vajalik. Samas on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtuotsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel on maakohus vähendanud kostja esindaja ajakulu just 10 tunni ja 35 minutini. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulutatud aeg on suurel määral sõltuvuses sellest, kui palju ja milliseid menetlusdokumente on esitanud hageja lepinguline esindaja. Seetõttu saab eelduslikult lähtuda sellest, et mõlema poole lepingulise esindaja esindamiseks kulutatud aeg on võrdne. Kuna maakohus on leidnud, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 15 tunni ja 45 minuti ulatuses, siis leiab ringkonnakohus, et ka kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on antud juhul samuti põhjendatud ja vajalikud 15 tunni ja 45 minuti ulatuses. Sõidukulude tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 80 eurot ja sellest tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1260 eurot (80 eurot x 15,45).
9.Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2890 eurot (riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulu 1890 eurot). Kuna kostja kanda jääb hageja menetluskuludest 78,78%, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2276,74 eurot (78,78% x 2890 :100). Kostja menetluskulude suuruseks on 1260 eurot ning kuna hageja kanda jääb kostja menetluskuludest 21,22%, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 267,37 eurot (21,22% x 1260 :100).
TsMS § 445 lg 1 järgi tuleb poolte menetluskulude nõuded tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2009,37 eurot (2276,74 – 267,37).
10.Maakohus on vaidlustatud otsuses (otsuse p 8) leidnud, et 15.10.2012 töövõtuleping (I kd, t.l 16) ei ole kehtiv, kuna leping ei ole AS KEK-i Ehitus poolt allkirjastatud. Samuti leidis maakohus (otsuse p 10), et OÜ Foodtrade ja Sakala Teed OÜ sõlmisid pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega kahepoolse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama kostjale 54 428,52 euro eest tootmishoone esise platsi asfalteerimistööd. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud järeldustega ei nõustu ning selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid OÜ Foodtrade tellijana ja AS KEK-i Ehitus töövõtjana 18.05.2012 töövõtulepingu (I kd, t.l 96-97) Vilimeeste külas asuva köögivilja hoidla ja varjualuse ehitamiseks maksumusega 555 203 eurot. Teostatud tööde akti nr 7 p 5 kohaselt (I kd, t.l 109-110) moodustas teede, platside ja õueinventari tööde maht kogu ehituse maksumusest 39 793,50 eurot. 15.10.2012 töövõtulepingus nr 12/016 leppisid OÜ Foodtrade tellijana, AS KEK-i Ehitus finantseerijana ja Sakala Teed OÜ töövõtjana kokku 18.05.2012 lepingus ettenähtud teede ja platside asfalteerimistööde teostamises kokku summas 54 428,52 eurot. Lepingu p 3.1 järgi kohustus Sakala Teed OÜ-le tasuma teostatud tööde eest finantseerija, s.o AS KEK-i Ehitus. Aktist (I kd, t.l 79) nähtuvalt on kokkulepitud töid tehtud summas 53 235, 10 euro ulatuses ning tehtud tööd on tellija, s.o Foodtrade OÜ poolt vastu võetud. Sakala Teed OÜ esitas arve nr 1211047 summas 53 235,10 eurot (I kd, t.l 79 pöördel) tasumiseks AS-le KEK-i Ehitus ning arve aluseks on märgitud 15.10.2012 leping nr 12/016. Eeltoodu tõendab, et OÜ-le Foodtrade on Sakala Teed OÜ poolt teostatud asfalteerimistöid 53 235,10 euro ulatuses ning OÜ Foodtrade on kohustatud nimetatud summa tasuma. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et 18.05.2012 leping on käsitletav peatöövõtulepinguna ning selle lepingu täitmiseks sõlmiti 15.10.2012 leping, mis on sisuliselt käsitletav alltöövõtulepinguna, s.t AS-le KEK-i Ehitus pidi alltöövõtu korras tegema asfalteerimistöid Sakala Teed OÜ. Ülaltoodust nähtub ka see, et 15.10.2012 lepinguga muudeti 18.05.2012 lepingus kokkulepitud asfalteerimistööde mahtusid ning OÜ-le Foodtrade teostati asfalteerimistöid 53235,10 euro ulatuses algselt kokkulepitud 39 793,50 euro asemel. 18.05.2012 lepingu p 8.1 kohaselt kõik käesoleva lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja nad jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema osapoole poolt. 15.10.2012 lepingu p 8.1 sätestab, et leping jõustub selle allakirjutamisest finantseerija, tellija ja töövõtja poolt. Vaidlust ei ole selles, et 15.10.2012 leping on OÜ Foodtrade ja Sakala Teed OÜ poolt alla kirjutatud ning seega on OÜ Foodtrade ja Sakala Teed OÜ kohustatud nimetatud kirjalikust lepingust tulenevaid kohustusi täitma. AS KEK-i Ehitus on 19.11.2014 kirjalikus seisukohas (I kd, t.l 44) kinnitanud, et tema ja Sakala Teed OÜ vahel puudub kirjalik töövõtuleping. Maakohus on teinud sellest eksliku järelduse, et 15.10.2012 kolmepoolne leping ei ole seetõttu kehtiv. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 2 kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
Nimetatud säte kehtestab üldreeglist erandi ning sätestab, et kui rikutakse lepingupoole põhjendatud usaldust muus kui lepingus ettenähtud vormis tehtud muudatuse kehtivusse, siis ei ole lubatud kokkulepitud vorminõude järgimata jätmisele tugineda. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Sakala Teed OÜ 30.11.2012 arve nr 1211047 summas 53 235,10 eurot tasumiseks AS-le KEK-i Ehitus ning arve aluseks on märgitud 15.10.2012 leping nr 12/016. Nimetatud arve alusel on AS KEK-i Ehitus tasunud Sakala Teed OÜ-le 2013 augustis-septembris kolme maksega kokku 5000. Samuti nähtub AS KEK-i Ehitus 19.11.2014 kirjalikust seisukohast, et ta on 21.01.2013 saldoteatisega kinnitanud võlgnevust Sakala Teed OÜ-le summas 53 235,10 eurot. Eelnevast tuleneb, et AS KEK-i Ehitus on 15.10.2012 lepingust tulenevat võlgnevust tunnistanud ning asunud nimetatud lepingust tulenevat kohustust täitma. Sellega tekkis Sakala Teed OÜ-l põhjendatud usaldus, et AS KEK-i Ehitus on nõustunud 15.10.2012 lepingus märgitud tingimustega ja on kohustatud tasuma Sakala Teed OÜ-le tegelikult teostatud asfalteerimistööde eest 53 235,10 eurot. Vaatamata sellele, et 15.10.2012 lepingul puudub AS KEK-i Ehitus allkiri, on nimetatud lepinguga muudetud suulises vormis 18.05.2012 lepingut ning 15.10.2012 lepingust AS-le KEK-i Ehitus tulenev asfalteerimistööde eest tasumise kohustus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seega on 15.10.2012 kolmepoolne leping kehtiv kõigi lepingupoolte suhtes ning õige on apellandi see väide, et maakohus on põhjendamatult tuvastanud 15.10.2012 lepingu kehtetuse.
11.Vastavalt VÕS § 178 lg-le 1 võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Foodtrade tasunud Sakala Teed OÜ-le arve nr 1211047 järgi ajavahemikul 2013 november kuni 2014 juuli kokku üheksa maksega 10 602 eurot. Lisaks võlgnevuse osalisele tasumisele on OÜ Foodtrade korduvalt võlgnevust Sakala Teed OÜ ees tunnistanud (I kd, t.l 5; 26) ja nõustunud võla tasumisega maksegraafiku alusel (I kd, t.l 6). Vastuses hagile on OÜ Foodtrade selgitanud, et AS KEK-i Ehitus nõusolekul on ta aidanud lepingust tulenevat võlgnevust vähendada. Maakohtu istungil 17.02.2015 (I kd, t.l 133) on OÜ Foodtrade samuti võlgnevust tunnistanud, kuid kinnitanud samas, et korraga ei ole tal võimalik kogu võlga tasuda. 15.11.2013 e-kirjas (I kd, t.l 31) on AS KEK-i Ehitus kinnitanud, et parim lahendus oleks, kui OÜ Foodtrade hakkab võlgnevust Sakala Teed OÜ-le otse tasuma. Sakala Teed OÜ on kinnitanud, et tal pole vahet, kes (kas AS KEK-i Ehitus või OÜ Foodtrade) talle võlgnevuse tasub. Eeltoodu tõendab OÜ Foodtrade (võlgnik) ja Sakala Teed OÜ (võlausaldaja) VÕS § 178 lg-s 2 sätestatud kokkulepet selle kohta, et OÜ Foodtrade ühines kohustusega, mis tuleneb arvest nr 1211047 (kohustus tasuda 53 235,10 eurot). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 178 lg-s 2 kirjeldatud kokkulepe on vormivaba. Maakohtu seisukoht, et AS KEK-i Ehitus ühines OÜ Foodtrade kohustusega, ei ole õige ning selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Foodtrade tahet ühineda AS KEK-i Ehitus kohustusega kinnitab ka asjaolu, et OÜ-l Foodtrade oli majanduslik huvi arvest nr 1211047 tulenev kohustus täita, kuivõrd arve aluseks olevad asfalteerimistööd olid talle üle antud. Apellandi seisukoht, et kohustusega ühinemist ei ole toimunud, ei ole õige ning on vastuolus asjas esitatud tõenditega. VÕS § 178 lg 4 esimese lause kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Sellest tuleneb, et OÜ Foodtrade muutus lisaks AS-le KEK-i Ehitus võlgnikuks Sakala Teed OÜ ees ning ta vastutab kohustuse täitmise eest Sakala Teed OÜ ees solidaarselt koos
AS-ga KEK-i Ehitus ning VÕS § 65 lg 1 järgi võib Sakala Teed OÜ nõuda täitmist mõlemalt võlgnikult ühiselt või ühelt neist eraldi. OÜ Foodtrade väide, et ta on kõik 18.05.2012 lepingust tulenevad kohustused AS KEK-i Ehitus ees täitnud, ei ole õige. OÜ Foodtrade on jätnud tähelepanuta, et 15.10.2012 lepinguga muudeti asfalteerimistööde mahtu ning talle teostati asfalteerimistöid kokku 53 235,10 euro, mitte 39 793,50 euro, ulatuses. Teostatud asfalteerimistööde eest summas 53 235,10 eurot on Sakala Teed OÜ-le tasutud kokku 15 602 eurot (AS KEK-i Ehitus poolt 5000 eurot ja OÜ Foodtrade poolt 10 602 eurot). Solidaarkohustusest tulenevalt on Sakala Teed OÜ-l õigus esitada nõue OÜ Foodtrade vastu ning seetõttu on Sakala Teed OÜ nõue summas 37 633,10 eurot (53 235,10 eurot – 15 602 eurot) põhjendatud ning maakohus on hageja nõude lõppjäreldusena õigesti rahuldanud. Solidaarvõlgnike vahelisel sisesuhtel, s.o OÜ Foodtrade ja AS KEK-i Ehitus vahelisel suhtel; ei ole antud vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna 37 633,10 euro ulatuses on kohustus solidaarvõlgnikel Sakala Teed OÜ-le täitmata.
12.Maakohtu seisukoht, et OÜ Foodtrade andis Sakala Teed OÜ-le garantii VÕS § 155 lg 1 tähenduses, on ekslik ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
13.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus rikkus TsMS § 376 lg-t 1, kuna menetles ilma mõjuva põhjuseta hageja esitatud muudetud hagiavaldust. Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et tema nõue 37 633,10 eurot tuleneb kostja poolt vastuvõetud asfalteerimistööde aktist summas 53 235,10 eurot ja selle alusel esitatud arvest (I kd, t.l 79, 79 pöördel) ning tuginemine 29.01.2015 menetlusdokumendis nõude rahuldamise võimalikele õiguslikele alustele, ei ole käsitletav hagi muutmisena TsMS § 376 lg 4 p 1 tähenduses. Apellandi seisukoht, et hageja sellise käitumise tõttu tulnuks hagi osalise rahuldamise korral jätta suurem osa menetluskuludest hageja kanda, on ebaõige.
14.Õige ei ole ka see apellandi seisukoht, mille kohaselt jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta apellandi poolt 18.02.2015 esitatud täiendavad tõendid (I kd, t.l 138-142). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda kostja poolt 15.10.2012 lepingus täiendavas mahus (39 793,50 euro asemel lepiti kokku tööde tegemine 54 428,52 euro ulatuses) kokkulepitud asfalteerimistööde eest tasumist. Seetõttu ei ole nimetatud tõendid asjakohased ja seetõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Eelneva alusel ei ole ka tähtsust sellel, kas nimetatud tõendid esitati õigeaegselt või mitte.
15.OÜ Foodtrade on palunud määrata tema menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1840 eurot, sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 480 eurot apellatsioonkaebuse koostamise eest ja 360 eurot vastuse koostamis eest apellatsioonkaebuse vastusele. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Foodtrade põhjendatud ja vajalik õigusabikulu apellatsiooniastmes on 480 eurot apellatsioonkaebuse koostamise eest, mis sisaldab endas ka tutvumist maakohtu otsusega. Vastust apellatsioonkaebuse vastusele ei ole ringkonnakohus nõudnud ning õigusabi selle koostamiseks ei ole vajalik ega põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seega on OÜ Foodtrade menetluskulud apellatsiooniastmes põhjendatud 1576 euro ulatuses (riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulu 576 eurot koos käibemaksuga). Sakala Teed OÜ palub määrata tema menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 420 eurot, mis koosneb õigusabikuludest seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et Sakala Teed OÜ õigusabikulud 420 eurot on põhjendatud ja vajalikud.
Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest 78,78% kostja kanda. Seega peab kostja hüvitama hageja menetluskuludest 330,88 eurot (78,78% x 420 : 100). Kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest 1576 eurot peab hageja hüvitama 21,22%, s.o 334,42 eurot (21,22% x 1576 : 100). Kuivõrd vastastikku hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurused on samas suurusjärgus, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.