Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2015, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-14-17626
Tsiviilasi
A.K. hagi E.P. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 214.54 eurot
Manetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.K., ik XXXX, elukoht XXXX, lepinguline esindaja Tõnis Veltmann, e-post [email protected] ; kostja E.P., ik XXXX, elukoht XXXX, lepinguline esindaja Mehis Adamson, e-post [email protected] ; kolmas isik K.S., elukoht XXXX ; kolmas isik M.A., elukoht XXXX; kolmas isik O.L., elukoht XXXX; kolmas isik L.S., elukoht XXXX; kolmas isik A.T., elukoht XXXX; kolmas isik M.T., elukoht XXXX.
Menetlus
Kirjalik
A.K. hagi E.P. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista E.P. A.K. kasuks kahjuhüvitis 1 930 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot. Jätta rahuldamata A.K. hagi E.P. vastu kahju hüvitamiseks 284.54 euro ulatuses. Menetluskuludest 87 % jätta E.P. kanda ja 13 % A.K. kanda. Määrata A.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1250 eurot. Määrata E.P. menetluskulude rahaliseks suuruseks 533 eurot. Välja mõista A.K.lt E.P. kasuks hüvitatavate menetluskulude katteks 69.29 eurot. Välja mõista E.P.ilt A.K. kasuks hüvitatavate menetluskulude katteks 1 103.75 eurot. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded välja mõista E.P.ilt A.K. kasuks menetluskulude katteks 1 094 (üks tuhat üheksakümmend neli) eurot 46 senti.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja parkis 28.10.2013 kella 19 paiku oma sõiduki SEAT LEON, reg märgiga XXXX aadressil XXXX. Parkimiskohad maja juures, kus hageja kasutas eluruumi üürilepingu alusel, ei ole tähistatud. Hageja parkis auto vähemalt 5 m kaugusele maja seinast, kusjuures hageja sõiduauto ja maja vahele oli pargitud veel üks auto. Öösel tugevnenud tuul lennutas maja remonditavalt katuselt eterniiditükid maja kõrval pargitud sõiduautole. Sõiduk sai kahjustada. Hageja võttis remondikalkulatsioonid Tartu Autokeskuse OÜ-lt ja Timecolors OÜ-lt, millest soodsam oli Tartu Autokeskuse oma: 2214.54 eurot koos käibemaksuga. 02.12.2013 esitas hageja kahjunõude korteriühistu XXXX vastu, kes ei olnud nõus kahju hüvitama. Hageja esitab nõude kinnisasja ühe kaasomaniku vastu VÕS § 1059, § 137 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, paludes E.P. välja mõista kahjuhüvitis 2214.54 eurot. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Nõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole antud juhul riskivastutuse subjekt. Hageja kasutas korterit üürilepingu alusel, olles seega kinnisasja otsene valdaja. Hageja ei ole õigustatud nõudma tekitatud kahju hüvitamist riskivastutuse sätete alusel hea usu põhimõttest tulenevalt. Õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks puudub nõude õiguslik alus. Hageja esitatud remondikalkulatsioonid on selgelt ülepaisutatud. Hageja parkis sõiduki hoonele liiga lähedale, mis on aluseks kahjuhüvitise vähendamisele, sest hageja on ise oma vara ohtu seades käitunud vastutustundetult. Kostja taotles kaasata menetlusse kolmandate isikutena kostja poolel kinnisasja ülejäänud kaasomanikud. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel XXXX asuva kinnisasja teised kaasomanikud, eeldades, et kõigi asjast puudutatud isikute osalemine menetluses teeb võimalikuks kompromissini jõudmise. Menetlusosalised kompromissini ei jõudnud. Menetluse käigus nõustus kostja sellega, et ta on asjas õige kostja ning korteriomanikuna on ta kohustatud hüvitama kinnisasjast lähtunud kahju. Kostja vaidles jätkuvalt kahju suuruse üle: hageja sõiduk on vana, ei ole võimalik aru saada, millised kahjustused on tekkinud eterniidi kukkumisest autole ja millised auto kasutamisest, remondikulu on põhjendamatult suur. Eksperdiarvamus Kostja taotlusel määras kohus hagejale tekkinud kahju suuruse kindlakstegemises sõiduki ekspertiisi, nimetades eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi T.A..
31.07.2015 eksperdiarvamuse kohaselt on eterniiditükkide kukkumise tagajärjel saanud kahjustada sõiduki katus koos parempoolse katuseäärega, tagaluugi ülemine serv, vasaku tagaukse alumine osa, parema esiukse ülemine osa, parema ukse klaasi ääres olev plastist liist, parem välipeegel, kapott, parema esitiiva pealmine osa, kokku 7 kerepaneeli. Kahju likvideerimiseks tuleb vahetada katus, esiklaas (katust ei ole võimalik vahetada ilma esiklaasi eest võtmata), parem peegel, parema ukse plastist liist. Ekspert on hinnanud hageja esitatud remondipakkumisi. Timecolors OÜ pakkumises ei ole välja toodud, millised keredetailid vahetatakse välja ja millised ainult remonditakse, värvimistööde maht on väga suur. Tartu Autokeskus OÜ hinnapakkumises on remondikalkulatsioon tehtud teise generatsiooni sõiduki kohta, seega ei ole pakkumine pädev: varuosade hinnad on erinevad ning keredetailide arvestuslikud pindalad on teised. Eksperdi tellimusel tegi remondikalkulatsiooni Kasu Grupp OÜ töökoja juhataja T.O., kes kasutas kindlustusfirmade poolt aktsepteeritud programmi CABAS ning programmist valiti õige sõiduki mudel: Seat Leon 1,9 TDI Stella HB, 5D, väljalaskeaasta 2004. Koostatud kalkulatsioonis on ette nähtud vahetada katus, esiklaas, parem peegel, parema ukse plastist liist. Ülejäänud osa taastatakse õgvendamise, värvimise ja lihvimise teel. Arvestatud on sõiduki vanusega ja katuse hinnaks on arvestatud kasutatud varuosa hind autolammutusest. Remondi hinnanguliseks maksumuseks on 1 929.84 eurot, ümardatult 1 930 eurot. Sellisel juhul on tagatud töö normaalne kvaliteet. Taotlusi eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks vms kohtule ei ole esitatud. Hageja esindaja teatas, et on eksperdiarvamusega nõus. Kostja esindaja vaidles kahju suurusele jätkuvalt vastu. Esiklaasi ja peegli vahetus ei ole põhjendatud, samuti kogu auto üle värvimine. Roostekahjustus kapotil ei ole samuti kahjujuhtumiga seotud, ekspert ei ole seda arvesse võtnud. Kahjustuste kõrvaldamine ei tohi kaasa tuua hageja alusetut rikastumist, st hageja saab ülevärvitud auto. Kolmandate isikute seisukohad Kolmandad isikud ei ole menetluses esitanud kirjalikke seisukohti. Kohtuistungil 17.02.2015 osalenud O.L. ja K.S. vaidlesid hagile vastu. Vigastused on tõendamata ja hageja oleks pidanud parkima auto majast kaugemale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sõiduk Seat Leon reg märgiga XXXX sai kannatada kostja ja kolmandate isikute kaasomandis oleval kinnisasjal XXXX asuva elamu katuselt kukkunud eterniiditükkide tõttu 29.10.2013. Katust remonditi ning kinnitamata eterniit lendas tugeva tuule tõttu katuselt minema, kukkudes maja kõrvale pargitud sõidukile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 kohaselt Ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 139 lg 1 kohaselt Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et hagi on esitatud õigel õiguslikul alusel ning kahjuhüvitise suurust ei ole alust vähendada. Kahju ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid remondi tõttu lahtised
eterniitplaadid katusel. Hageja seda remonditööd ei teinud, tal ei olnud ei võimalust ega kohustust eterniiti kuidagi kinnitada. Hageja parkis sõiduki tavapäraselt. Maja ümbruses ei olnud rakendatud parkimiskoha piirangut seoses katuse remonditööga, seega ei rikkunud hageja kinnisasja omaniku võimalikke korraldusi, mis annaks aluse hinnata kannatanu tegevust/tegevusetust seoses kahju tekkimisega ja selle suurusega. VÕS § 139 lg 3 kohaselt Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohtule ei ole tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki väärtus on väiksem kui hageja taotletud või eksperdi arvamuses antud asja parandamise kulu. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, milline on hagejale kuuluva sõiduki Seat Leon reg märgiga XXXX parandamise mõistlik kulu. Kohus on seisukohal, et riiklikult tunnustatud ekspert T.A. on eksperdiarvamuses (tl 186197) põhistanud tema poolt kindlaks tehtud kahjustuste olemasolu sõidukil. Kohus möönab, et kasutatud sõiduki puhul ja kahjujuhtumi toimumisest ligi kahe aasta möödumisel on konkreetsest sündmusest põhjustatud kahjustuste kindlakstegemine komplitseeritud. Samas on eksperdiarvamusega kooskõlas tl 90 olevas Tartu Autokeskus OÜ värvispetsifikatsioonis toodud tööde vajadus. Ka Tartu Autokeskus OÜ varuosaspetsifikatsioonis on näidatud vajadus vahetada parempoolne välimine tahavaatepeegel ja elektrisoojendusega esiklaas. Kostja väited eksperdiarvamuses ja Tartu Autokeskus OÜ hinnapakkumises loetletud detailide remontimise või väljavahetamise vajaduse põhjendamatuse kohta ei ole ühegi tõendiga põhistatud. Kogu sõiduki ülevärvimine ei ole eksperdiarvamuse kohaselt vajalik: tl 197 oleva selgituse kohaselt on vaja loetletud vigastatud detailid värvida ning teha hajutusi teistele selle ümber olevatele detailidele, et peita pleekimisest tulenevat värvierinevust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja väited hageja alusetust rikastumisest, kui vahetatud või remonditud detailid üle värvitakse, ei ole ühegi tõendiga tõendatud ega tõsiselt võetavad. Roostetõrje enne kahjustada saanud detaili(de) ülevärvimist on kohtu hinnangul tavapärane ja mõistlik teguviis ning ei moodusta kogu remondi kulus tähelepanuväärset osa (Kasu Grupp OÜ kalkulatsioonis 12.75 eurot, tl 199). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude eksperdiarvamuses märgitud kahjusumma 1 930 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 284.54 euro ulatuses. Menetluskulud Hageja menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 1 200 eurot, kõik kokku 1 400 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad
kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Seejuures tuleb kohtupraktika kohaselt asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Hageja esindaja töömaht on esitatud arvete kohaselt kokku 12 tundi hinnaga 100 eurot tund. Õigusteenuse tunnihind on vastavuses kohtupraktikaga ja mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et hageja seisukohtade koostamiseks kostja vastusele kulutatud 5,5 tundi on ebamõistlikult pikk aeg, arvestades seda, et vaidluse asjaolud olid hageja esindajale juba selged. Kohus vähendab vastuväidete koostamisele kulunud aega 4 tunnini, mis kulus esindajal ka hagiavalduse koostamiseks. Muus osas ajakulu: kahe kohtuistungi pidamiseks, sõiduki ettenäitamisel osalemiseks ja lõpliku seisukoha koostamiseks kokku 2,5 tunni ulatuses on mõistlik ja põhjendatud. Hageja õigusabi kulu põhjendatud suuruseks on seega 10,5 tunni eest 1 050 eurot. Kostja esindaja on esitanud kohtule taotluse määrata kostja menetluskulude suuruseks 600 eurot, mis on tasutud õigusabi eest. 09.06.2015 kohtuistungil ei võtnud kostja esindaja vastu hageja pakutud kompromissi tasuda 1 800 eurot, mille peale kohus teatas pooltele, et alates nimetatud kohtuistungist jäävad menetluskulud selle poole kanda, kes ei nõustunud kompromissiga, kui kohtuotsus on lähedane kompromissis pakutule (TsMS § 163 lg 2). Kohus on käesoleva otsusega rahuldanud hagi suuremas ulatuses kui oli hageja kompromissettepanek. Seega jäävad kostja menetluskulud seoses 06.06.2015 kohtuistungiga ja ekspertiisiga kostja enda kanda, samuti kostja esindaja poolt lõplike seisukohtade esitamise kulu. Kostja kanda jääb ka hageja esindaja kulu 09.06.2015 kohtuistungil osalemise ees 0,75 tundi hinnaga 75 eurot ja lõplike seisukohtade koostamise eest 0,5 tundi hinnaga 50 eurot, kokku 125 eurot, mida kohus ei arvesta menetluskulude proportsionaalsel jaotamisel. Eeltoodust tulenevalt jääb Actum Consult OÜ 08.06.2015 arvel märgitud tasu esinduse eest 09.06.2015 kohtuistungil ja viimaste seisukohtade koostamise eest, kokku 125 eurot, kostja enda kanda. Tasu paikvaatlusel Tartu Autokeskuses osalemise eest (16.03.2015) on kohtu poolt loetud hageja esindaja põhjendatud kulutuseks, seega on 50 eurot ka kostja põhjendatud kulu õigusabile. Vastuse koostamise eest hagile ja ettevalmistuse ning esindamise eest 17.02.2015 kohtuistungil on kostja tasunud 7 tunni eest 483 eurot, millise summa loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kokku on kostja menetluskuluks, mille kandmist saab nõuda vastaspoolelt, (50+483) 533 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude rahaline suurus, mis kuulub proportsionaalselt hagi rahuldamisega vastaspoolelt väljamõistmisele, on kokku [200+(1050-125)] 1125 eurot, millest tuleb kostjalt välja mõista 87 %, so 978.75 eurot. Lisandub kostja kanda jäänud hageja menetluskulu alates 09.06.2015 kohtuistungist, so 125 eurot; kõik kokku 1 103.75 eurot. Kostja menetluskulude rahaline suurus on 533 eurot, millest tuleb hagejalt välja mõista 13 %, so 69.29 eurot.
Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb K.P. A.K. kasuks välja mõista (1103.75-69.29) 1 094.46 eurot riigilõivu ja õigusabi kulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.