Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
VM hagi Korteriühistu Vilde 108 vastu tuvastusnõudes ja Korteriühistu Vilde 108 vastuhagi VM vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse VM määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: VM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Korteriühistu Vilde 108 (registrikood esindajad 80123159), tehinguline esindaja NP Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 17.12.2014 määrus jätta muutmata.
2.VM määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VM kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli VM (hageja) hagi Korteriühistu Vilde 108 (kostja) vastu tuvastusnõudes ja Korteriühistu Vilde 108 vastuhagi VM vastu võla väljamõistmiseks. 16.12.2014 kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi. 17.12.2014 kohtumäärusega kinnitas Harju Maakohus poolte vahel kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas nr 2-13-47991 menetluse. Määruskaebus
2.30.12.2014 esitas hageja maakohtu 17.12.2014 kohtumäärusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja hageja 14.10.2013 hagi läbi vaadata.
3.Määruskaebuse kohaselt puudus kostjat esindanud isikutel selleks seadusest tulenev õigus. Hageja leiab, et kostja juhatuse liikmete esindusõigus on lõppenud. Hageja hinnangul on rikutud kostja 21.06.2013 ja 13.06.2014 üldkoosolekute kokkukutsumise korda, mistõttu pole kostja juhatuse liikme esindusõigus pikenenud. Lisaks märgib hageja, et kostja pole talle edastanud võlgnevuse ümberarvestust ega kinnitanud pangarekvisiite. Menetluse edasine käik
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
7.Kohtulik kompromiss on kohtu kinnitatud pooltevaheline kokkulepe, mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromissilepingu mõistele võlaõigusseaduse § 578 mõttes. Kohtulik kompromiss on seega tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, mistõttu saab selle tühistada ja selle tühisusele tugineda üksnes TsÜS-is nimetatud alustel.
8.Hageja hinnangul tuleb tsiviilasjas sõlmitud kompromiss tühistada, sest kostja pole talle edastanud võlgnevuse ümberarvestust ega kinnitanud pangarekvisiite. Kolleegium selgitab, et sellistele faktilistele asjaoludele ei vasta õigusnormi, mis annaks aluse nõuda kompromisslepingu tühistamist.
9.TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 129 lg 1 mõttes on esindusõiguseta esindaja isik, kes teeb tehingu teise isiku nimel (TsÜS § 116) ega oma kas üleüldse esindusõigust või ületab tehingu tegemisel esindusõiguse piire ehk esindusõiguse ulatust (TsÜS § 120). Käesolevas asjas väidab hageja, et kostja juhatuse liikmetel puudus kostja esindamiseks kehtiv esindusõigus. Hageja hinnangul on kostja rikkunud 21.06.2013 ja 13.06.2014 üldkoosolekute kokkukutsumise korda, mistõttu sel koosolekul tagasivalitud juhatuse liikmete esindusõigus pole tegelikult pikenenud.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-47991
10.Hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p 12). Ka kohtumenetluse kestel tuleb kohtul veenduda, et menetluses osalevad vaid selleks õigustatud ja kehtivat volitust omavad isikud. Sellest tulenevalt tuleb kolleegiumil määruskaebuse lahendamisel kontrollida, kas maakohus on menetluse läbiviimisel rikkunud esindusõiguse kontrollimise kohustust.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi lisana nr 5 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrüki seisuga 19.09.2013 kell 11.40 (I kd, tl 10). Nimetatud väljatrükist nähtuvalt olid kostja esindajateks juhatuse liikmed IK, NS, SJ, DT ja NG. Väljavõtte kohaselt on kostjat õigustatud esindama iga juhatuse liige, st ühist esindusõigust mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 2 mõttes registri väljavõttest ei nähtunud. Maakohus on äriregistri teabesüsteemist kostja poolt esitatud andmeid kontrollinud ja tuvastanud, et kostja juhatuse liikmeteks on tõepoolest eespool nimetatud isikud (I kd, tl 15 ja 100). Selline täiendav kontroll ei olnud siiski maakohtu kohustuseks, kuivõrd TsMS § 363 lg 6 kohaselt hõlmab kohtu poolt kontrollitav teave juriidilise isiku osas üksnes registrikaardi ärakirja, registri väljavõtet või registreerimistunnistust. Registri menetlusteavet peab kohus kontrollima vaid neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi registri kande õigsuses (vt Riigikohtu 10.10.2007 kohtumäärus tsiviilasjas 3-2-1-8907.
12.Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse sai kätte kostja juhatuse liige NG (ik XXXXXXXXXXX), kes volitas kostjat kohtumenetluses esindama OÜ Klassen Õigusbüroo juristi NP (ik XXXXXXXXXX). Volikirja (I kd, tl 115) kehtivus oli 2 aastat arvates volikirja allkirjastamisest 20.12.2013, mistõttu oli juristi NP volitus kompromissi sõlmimise seisuga kehtiv.
13.16.12.2014 kohtuistungil esitas kostja juhatuse liige NG maakohtule 13.06.2014 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt valiti juhatusse tagasi NG, IK, DT, SÜ ja NS. Kostja juhatuse liige NG kinnitas kohtuistungil, et ta on kantud kostja juhatuse liikmena ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register).
14.Eespool märgitust nähtuvalt kontrollis maakohus kostjat esindavate isikute esindusõigust nii hagi menetlusse võtmisel kui ka istungi läbiviimisel. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid kolleegiumi hinnangul pidanud tekitama maakohtus õigustatud kahtluse esindusõiguse kehtivuse küsimuses. Registri kanne juhatuse liikme esindusõiguse kohta pole küll õigustloova tähendusega, st ei tekita esindusõigust isikule, kellel see tegelikult puudub, kuid MTÜS § 80 lg 2 esimese lause kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad registrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid ühinguga (vt Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10). Kolmanda isikuna on käsitletav ka kohus menetlusosalise seadusliku esindaja esindusõiguse kontrollimisel.
15.Tulenevalt eelmainitust pole maakohus esindusõiguse kontrollimise kohustust kolleegiumi hinnangul rikkunud ning määruskaebuse väited ei anna alust vastupidisele järeldusele jõudmiseks. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-47991
16.Määruskaebuse lahendamise raames ei ole kolleegiumil võimalik hinnata hageja väiteid 21.06.2013 ja 13.06.2014 kostja üldkoosolekute läbiviimise ja kokkukutsumise korra rikkumiste kohta, kuivõrd nimetatu väljuks ringkonnakohtu pädevusest määruskaebuse lahendamisel. TsMS § 651 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebusmenetluses esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Esimese astme kohtu menetluses ei olnud hagi esemeks 21.06.2013 ja 13.06.2014 kostja üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühistamine. Määruskaebuses saab menetlusosaline tugineda vaid maakohtu poolt õigusnormi rikkumisele või asjaolu ebaõigele või ebapiisavale tuvastamisele (TsMS § 633 lg 3 p 1 koosmõjus TsMS § 662 lg 2 p-ga 1 ja §-ga 659). Ringkonnakohus jätab hageja väited 21.06.2013 ja 13.06.2014 kostja üldkoosolekute läbiviimise ning kokkukutsumise korra rikkumiste kohta seetõttu tähelepanuta.
17.Kuivõrd hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kõik määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
18.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.