MTÜ Suislepa Kultuuripärand hagi Jaagor Grupp OÜ vastu 25 603,20 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
17 704,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. septembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Jaagor Grupp (registrikood: 11479000), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov; Vastustaja (hageja): MTÜ Suislepa Kultuuripärand (registrikood 80292658), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen.
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 11. septembri 2014.a otsus muutmata ja Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jaagor Grupp OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.MTÜ Suislepa Kultuuripärand esitas 21. detsembril 2012.a Tartu Maakohtule hagi Jaagor
Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 22 435,20 eurot ja viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. 01. juulil 2013.a suurendas hageja oma kahjunõuet 3168 euro võrra, nõudes kostjalt 25 603,20 euro suuruse kahjuhüvitise tasumist, samuti 30. juuni 2013.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 963,64 euro väljamõistmist ning alates 01. juulist 2013.a lisanduvat viivist seadusjärgses määras kuni 25 603,20 euro tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. oktoobril 2010.a ehituse töövõtulepingu nr SU-2 Suislepa tuuleveski hooldus-remonditööde teostamiseks. Kokkulepitud tööd hõlmasid mh tellingute ehitust, krohvi eemaldamist väljast, fassaadi krohvimist lubikrohviga vastavalt Muinsuskaitseameti nõuetele ja värvimist, talade parandust ja puuduvate talade asendamist, akende paigaldamist, vuukide ja krohvi parandusi hoones. Kostja pidi tööd hagejale üle andma 13 nädala möödumisel lepingu allkirjastamisest, seega 11. jaanuaril 2011.a. Hageja pidi tööde eest tasuma teostatud tööde aktide alusel ja seejuures oli tellija maksetähtaeg 90 päeva alates vastava arve saamisest. Kostja teostas tööd osaliselt ja osaliselt ebakvaliteetselt, tähtaega järgimata. Kostja jättis eemaldamata kogu vana lahtise krohvi, sambla ja mustuse. Lisaks alustas kostja töödega oktoobris 2010.a kui tekkis külmumise oht, kuid kostja ei paigaldanud kütet ega pannud veski ümber kilet. Seetõttu peatati 30. novembril 2010.a hageja omanikujärelevalve soovitusel ehitustööd. 2011.a aprillis koorus kostja poolt paigaldatud krohv maha ligikaudu 50-60 % ulatuses. 2011.a juunis teostas kostja teistkordselt krohvimistööd, kuid 2012.a aprillis hakkas krohv taas maha kooruma. Krohvimistööd jäid ka lõpetamata: krohvimata jäid aknapõsed ja paigaldamata aknaplekid. Samuti jättis kostja eemaldamata tellingud, mis omakorda võis põhjustada krohvi koorumist. Kui selgub, et krohvi koorumise põhjuseks on tellingud või katus, siis vastutab selliste kahjustuste eest kostja. Tegemist oli varjatud puudusega – krohv hakkas kooruma alles pärast tööde valmimist. Kostja ei pidanud ehitustööde päevikut, mistõttu puudub hagejal ülevaade krohvi koostise, krohvimisprotsessi ja tööde käigu osas üldiselt. Kostja poolt kohtule esitatud ehitustööde päevikud on koostatud 2013.a kohtu jaoks, need ei vasta ettenähtud vormile ning päevikus kajastatu ei vasta ka tegelikkusele.
04.aprillil 2012.a teostati Muinsuskaitseameti töötajate osavõtul tuuleveski restaureerimistööde ülevaatus ja koostati aruanne, kus fikseeriti puudused. 12. aprillil 2012.a saatis hageja kostjale tähitud nõudekirja, milles teatas töödes esinevatest puudustest, paludes need täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada. Ühtlasi hoiatas hageja kostjat, et kui kostja hiljemalt 30. aprilliks 2012.a ei ole töödega alustanud, tellib hageja tööd mujalt ja nõuab kostjalt sisse sellega seotud kulud. Muinsuskaitseameti koostatud aruande alusel kutsuti 21. mail 2012.a toimunud Muinsuskaitseameti tegevuslubade komisjoni ka kostja esindaja, kes selgitas komisjonile tehtut ning nõustus aruandes esitatud puudustega. Kostja ei ole ebakvaliteetseid töid parandanud. Vana krohvi eemaldamise, krohvimise ning värvimise maksumus on BET Ehitustööd OÜ hinnapakkumise kohaselt 19 219,20 eurot. OÜ Veevagu hinnapakkumise kohaselt on uute tellingute ehituse kulu 6192 eurot. Tegemist on kuludega, mis on vajalikud kostja tehtud puudustega töö parandamiseks. Lisaks on hageja kandnud täitmisnõude esitamisega seoses õigusabikulusid summas 192 eurot ehk tegemist on kuludega hüvitise saamiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis kostja töödele 2-aastase garantii alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Sellist akti ei ole pooled allkirjastanud, sest kostja jättis tööd pooleli. Kui kohus peaks leidma, et tööd võeti vastu ja garantiiaeg hakkas kulgema, siis ilmnesid krohvipuudused garantiiaja jooksul. Garantiiajal ilmnenud puuduste puhul eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal ning kostja peab puudused garantiikorras omal kulul kõrvaldama. Hageja hinnangul on kostja esitatud hinnapakkumised eluliselt ebausutavad, kuna tegemist on alapakkumistega, millega ei ole võimalik töid teostada. Kostja enda 31. oktoobri 2010.a hinnapakkumine samadele töödele, s.o krohvimis- ja värvimistöödele koos tellingutega, oli kokku umbes 19 090,41 eurot. Arvestades ehitushinna koondindeksit oleks kostja algse pakkumisega samaväärne hind täna vähemalt 21 658,15 eurot. Käesoleval ajal on krohvi eemaldamine topelttöö ning eeldatust mahukam, kuna eemaldada tuleb ka kostja poolt kahel korral paigaldatud, kuid ebapiisavalt nakkunud krohv. Pakkumistes on vajalike tööde mahtu alahinnatud. Kostja vastutust ebakvaliteetse töö eest ei mõjuta puudulik omanikujärelevalve ning alus kahjuhüvitise vähendamiseks puudub. Kostja väited ehitaja ja omanikujärelevalve solidaarvastutusest on alusetud ning vastuolus pooltevahelise lepingu ja valitseva kohtupraktikaga.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. 2008.a väljastatud Muinsuskaitseameti eritingimuste alusel koostatud projekt nägi ette vana säilinud krohvi alles jätmise ja krohvi paranduste tegemise tsementkrohviga. Kuigi hinnapakkumises on tehtud viide lubikrohvile, selgus eritingimustest hiljem, et lubikrohvi asemel tuleb kasutada tsementkrohvi. Kuna hinnaerinevus ei olnud suur, jäi kostja poolt tehtud hinnapakkumine samaks ning sõna „lubikrohv“ sõnaga „tsementkrohv“ asendamata. Kostja märgib, et eemaldas lahtised krohvitükid ja muu mustuse. Hageja väide, justkui kostja oleks kandnud uue krohvi otse sambla peale, on tõendamata. Kuna pooltevaheline leping sõlmiti
12.oktoobril 2010.a, on põhjendamatu hageja etteheide, et krohvitöödega alustati hilissügisel. Isegi kui 2010.a hilissügisel teostatud krohvitööde probleemid on selgitatavad ebasobivate ilmaoludega, ei ole see käesoleva tsiviilasja esemeks, sest puudub vaidlus, et 2011.a suvel tehti krohvimistööd uuesti ning siis ei saanud ilmastikuolud enam probleemiks olla. Ehitusvalve OÜ 30. novembri 2010.a teatisest ei nähtu ehitustööde peatamise põhjust. Tegelikuks tööde peatamise põhjuseks oli hageja suutmatus leida ehitustööde finantseerimiseks rahalisi vahendeid. Tekkinud pikaajaline viivitus oli otseses põhjuslikus seoses krohvi murenemisega. Tööde teostamise esimeses etapis krohviti kogu sein, v.a tellingute tugitalade alt. Kui hageja leidnuks juba 2010.a oma finantsprobleemidele lahenduse, oleks kostja saanud
remonditööd lõpuni viia ning tellingute eemaldamisel oleks järk-järgult krohvitud ka talade alused piirkonnad. Kuivõrd tööd jäid terveks talveks pooleli, siis imbus niiskus ja vesi talade vahelt krohvi alla ning selle loogiliseks tulemuseks oli krohvi murenemine. Kuigi see ei olnud kostja probleem, parandas kostja 2011.a lagunenud kohad. Samas jäi töö ka 2011.a lõpuni viimata, sest hageja soovis tellinguid kasutada tuulikule uue katuse paigaldamiseks. Kostja suureks üllatuseks oli tuuliku katus 2012.a ikka paigaldamata ja seega ka tellingud eemaldamata. Järelikult kordus sama, mis 2010/2011 talvel. Kostja ei nõustu hageja väidetega ega etteheidetega, mis on seotud krohvi murenemise põhjustega. Kuna krohvi murenemine ei ole tingitud kostjast, siis kostja selle eest ei vastuta. Seega on hageja kahjunõue ning sellega seonduvalt ka viivise ja õigusabikulu hüvitamise nõue alusetud. Kostja vaidlustab hageja poolt nimetatud ehitustööde maksumuse summa, mis on ülepaisutatud. Riiklikult tunnustatud eksperdi Kaarel Saha arvamus tõendab, et hageja esitatud hinnapakkumised ei vasta projektile ega ole ka omavahel võrreldavad. Eksperdiarvamusest selgub muuhulgas, et antud objektil ei olnud omanikujärelevalvet ning see on tinginud kahju tekkimise. Kostja on seisukohal, et isegi kui ta peaks vastutama vaidlusaluste puuduste eest, tuleks kahjuhüvitist hageja enda poolse rikkumise tõttu vähendada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas oma 11. septembri 2014.a otsusega osaliselt MTÜ Suislepa Kultuuripärand hagi Jaagor Grupp OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes ning mõistis Jaagor Grupp OÜ-lt MTÜ Suislepa Kultuuripärand kasuks välja 21 775 eurot ja 67 senti, millest 19 051,13 eurot on kahjuhüvitis (põhinõue) ja 2724,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga. Maakohus mõistis välja Jaagor Grupp OÜ-lt MTÜ Suislepa Kultuuripärand kasuks viivise protsendina põhinõudelt 19 051,13 eurot alates 12. septembrist 2014.a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 12. oktoobril 2010.a ehituse töövõtulepingu nr SU-2 Suislepa tuuleveski hooldus-remonditöödeks vastavalt tellija korraldatud hankele ning töövõtja hinnapakkumisele summas 888 180 krooni (56 765,05 eurot) koos käibemaksuga (VÕS § 635 lg 1, 76 lg 1). Kostja töövõtjana kohustus tegema Suislepa tuuleveski hooldus-remonditööd vastavuses lepinguga, kehtivate õigusaktidega ja lepingus kokku lepitud ehitusnõuete ja standarditega ning hea ehitustavaga. Kostja kohustus oli teostada tööd kvaliteetselt. Vastavalt lepingu p-le 6.13 kohustus kostja kirjalikult teatama hagejale kõigist tööde kvaliteeti ohustavatest asjaoludest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Mitteteatamise või mittekohase teatamise korral puudub töövõtjal õigus nõuda hiljem tellijalt möönduste tegemist kvaliteedinõuetele. Maakohus leidis, et Hannes Kase eksperdiarvamusega on tõendatud kostjapoolne lepingu rikkumine – tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus. Arvestades tööde teostamise aega (2011.a suvel tegi kostja ümber 2010.a sügisel teostatud tööd, kuid krohv koorus uuesti maha 2012.a kevadel), asus maakohus seisukohale, et mittevastavus ilmnes juba garantiiperioodi (lepingu p 9.1 kohaselt 2 aastat) jooksul. Kuna lepingu objektiks oli ehitis, siis on antud töövõtugarantii näol tegemist ehitise garantiiga EhS § 4 lg 1, lg 4 mõttes. Kostja vastutab tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 642 lg 1 esimese lause järgi, sest riski ülemineku hetkel oli olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu.
Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et omanikujärelevalve puudumine välistab kostja vastutuse. Asja materjalidest nähtuvalt on omanikujärelevalvet teostanud Ehitusvalve OÜ ja Krivelle OÜ. Kuigi omanikujärelevalvet ei ole teostatud piisavalt ning viidatud äriühingutel ei olnud vastavat litsentsi muinsuskaitselise objekti järelevalve teostamiseks, ei muuda eeltoodu olematuks fakti, et järelevalvet reaalselt teostati ja kostjale esitati ka konkreetseid nõudmisi. Maakohus selgitas, et töövõtulepingu puhul on tegemist töövõtja kõrgendatud vastutusstandardiga, mille korral vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest põhimõtteliselt alati. Seetõttu ei saa töövõtja võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada ka tellijapoolse puuduliku omanikujärelevalvega (vt 3-2-1-14-12 p 12). Pealegi on käesoleval juhul pooled ise kokku leppinud, et tellija omanikujärelevalve olemasolu ei vähenda töövõtja vastutust enda ja alltöövõtjate poolt tehtavate tööde kvaliteedi ja projektdokumentatsiooni vastavuse üle (lepingu p 13.2). Maakohtu hinnangul on hagejale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on tulevikus tuuliku puuduste likvideerimiseks kantavad mõistlikud kulud ja juba kantud kohtumenetluse eelsed õigusabikulud. Kostjale oli kahju lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostjale oli professionaalse ehitusettevõtjana teada, et oma lepinguliste kohustuste mittekohasel täitmisel võib hageja kasutada õiguskaitsevahendeid, milleks töövõtulepingu korral on eeskätt asja parandamise nõue (lepingu täitmise nõue), kuid puuduste kõrvaldamata jätmisel ka kahju hüvitamise nõue. Maakohus märkis, et kumbki pool ei nõustunud teise poole tehtud hinnapakkumistes näidatud tööde mahu, summa ja hinnapakkuja isikuga. Samas ei ole maakohtul alust hinnapakkujate asjatundlikkuses kahelda. Eelduslikult on hageja esitanud maakohtule hinnapakkumised sooviga näidata kulutusi võimalikult suurena ja kostja vastukaaluks võimalikult väiksena. Seega arvestas maakohus poolte poolt esitatuga, leides, et vaba turu tingimustes kujunev hind on antud juhul määratud esitatud hinnapakkumiste aritmeetilise keskmisega. Maakohus välistas OÜ Eke Nora kalkulatsiooni (88 575 eurot käibemaksuta), kuivõrd viimane ei ole maakohtu arvates realistlik, ületades teisi pakkumisi kordades. Järelikult kujuneb krohvimis- ja värvimistööde maksumuseks 15 742 (16 016 + 19 313,33 + 20 125 + 21 559,60 + 31 504 + 25 509,60 + 5 882,80 + 4 958,80 + 6 083 + 6 468 ÷ 10) eurot, millele lisandub käibemaks 20 % s.o 3148,40 eurot. Maakohus lähtus kahjuhüvitise väljamõistmisel summast 18 890,40 eurot. Maakohus leidis, et hageja kahjuks on kulud uutele tellingutele. Tegemist on kuludega, mis on vajalikud kostja puudustega töö parandamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Veevagu hinnapakkumise kohaselt on uute tellingute maksumuseks 5160 eurot (6192 eurot käibemaksuga). Sealjuures sisaldavad teised hageja poolt esitatud hinnapakkumised samuti tellingute ehitust (vastavalt 1770 eurot, 6300 eurot ja 1750 eurot käibemaksuta). Kostja poolt esitatud hinnapakkumiste kohaselt võib uute tellingute maksumuseks olla 1909,60 eurot, 1848 eurot, 1967 eurot ja 1500 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt kujunes uute tellingute maksumuseks 2775,58 (5160+1770+6300+1750+1909,60+1848+1967+1500÷8) eurot, millele lisandub käibemaks 20% s.o 555,12 eurot. Maakohus rahuldas hageja kahjunõude 3330,70 (2775,58 + 555,12) euro ulatuses. Maakohtu hinnangul on hageja kohtuvälised õigusabikulud mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, s.t nad on hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks 192 eurot väljamõistmisele. Maakohus määras hageja kahjuhüvitise suuruseks 22 413,10 eurot (18 890,40+3330,70+192). Kohus pidas põhjendatuks vähendada puuduliku omanikujärelevalve tõttu kahjusummat VÕS § 139 lg 2 järgi kahjusummat 15% ulatuses, so 3361,97 euro võrra. Seega on kahju suuruseks 19 051,13 eurot (22 413,10 – 3361,97). Maakohus leidis, et hageja viivise nõue on põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Jaagor Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
11.septembri 2014.a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi apellandi poolt tunnustatud põhinõude 2936,56 euro ulatuses, millele lisandub viivis ja õiguabi kulu, ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Samuti taotleb apellant kohaldatud hagi tagamise tühistamist. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud kaalutud keskmise hinna meetodi kasutamine antud juhul põhjendatud, aus ega õige. Maakohus on kasutanud oma valemis kuut vastustaja hinnapakkumist ja nelja apellandi hinnapakkumist. Matemaatiliselt kaldub tehe selle tulemusel olulisel määral ja ebaõiglaselt vastustaja kasuks. Vastustaja kuuest hinnapakkumises on kaks hinnapakkumist esitatud ühe ja sama ehitaja Natuurehitus OÜ poolt. Maakohus on õigesti jätnud tähelepanuta OÜ Eke Nora kalkulatsiooni summas 88 575 eurot kui ebarealistliku; 2) on esitatud hinnapakkumiste varieeruvus liiga suur, et kasutada kaalutud keskmise hinna arvutamise meetodit. Apellandi esitatud hinnapakkumised jäid vahemikku ca 5000 – 6500 eurot, samal ajal kui vastustaja hinnapakkumised jäid vahemikku ca 16 000 – 31 500 eurot; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta ja ei ole põhjendanud, miks Kaarel Saha kui asjatundja arvamus, milles ekspert on esitanud poolte esitatud hinnapakkumiste analüüsi ja omapoolsed kalkulatsioonid, kus madalaim võimalik hind oli 4888,40 eurot ja kõrgeim 9794,40 eurot, on jäetud tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi; 3) puudub vaidlus, et kahel vastustaja hinnapakkujal Bet Ehitustööd OÜ-l ja Natuurehitus OÜ-l puudub muinsuskaitseline tegevusluba. Vastustaja ehitajate asjatundmatusele viitab mh asjaolu, et hinnapakkumised on tehtud lubikrohvile ja lubivärvile, samas kui toimikus sisalduvate muinsuskaitse eritingimustele p 2 kohaselt tuli säilinud tsementkrohv alles jätta ja krohviparandused teha tsementkrohviga, ehk pakkumised on tehtud hoopis teisele krohvile; 4) ei ole OÜ Kurmik hinnapakkumine summas 6468 eurot tellitud apellandi, vaid vastustaja poolt. Vastustaja pöördus hinnapäringuga OÜ Kurmik poole, kes tegi heas usus hinnapakkumise summale 6468 eurot (arvestamata tellinguid ja käibemaksu). Maakohtule vastustaja seda hinnapakkumist ei esitanud. Kuivõrd apellant pöördus hinnapakkumise saamiseks sama ehitaja poole, tuli nimetatud asjaolu välja. Eeltoodu tõendab, et vastustaja sai ka ise objektiivsetel põhjustel märksa odavamaid pakkumisi, kuid ta jättis need kohtule esitamata; 5) on tellingute puhul ebaõiglane võtta kaalutud keskmise hinna arvutamise aluseks kordades kõrgemad pakkumised (5160 ja 6300 eurot) kui vastustaja on ise esitanud mitu hinnapakkumist, mis suurusjärgult ühtivad apellandi hinnapakkumistega (nt 1779 ja 1750 eurot); 6) ei ole maakohus kahjuhüvitise vähendamisel võtnud arvesse kõiki asjaolusid ja kahjuhüvitist tulnuks vähendada suuremas ulatuses. Asjas tellitud H. Kase ekspertarvamuses on tuvastatud, et isikud, kes nimetasid end omanikujärelevalve teostajateks, ei omanud tegelikkuses õigust omanikujärelevalve teostamiseks ja faktiliselt nad seda ka ei teostanud, mistõttu on väär kohtuotsuse alapunktis 6 tuvastatu, et järelevalvet reaalselt teostati ja kostjale esitati konkreetseid nõudmisi. Hagi lisa 4 kohaselt on OÜ Ehitusvalve (kellel puudus omanikujärelevalve teostamise luba) esitanud esimese kirja 30. novembril 2010.a, kuid ehitustööd olid lõppenud novembril 2010.a. Jääb arusaamatuks, milles seisnes omanikujärelevalve reaalne teostamine, kui esimene märk omanikujärelevalvest on alles siis, kui ehitustegevus oli objektil juba lõppenud; 7) on omanikujärelevalve korraldamine tellija kohustus. Kui omanikujärelevalve oleks tellitud, oleks ekspert H. Kase arvamuse kohaselt saanud kahju ära hoida. Omanikujärelevalve
olemasolul oleks apellandil vähemalt tekkinud tagasinõudeõigus omanikujärelevalve suhtes. Olukorras, kus omanikujärelevalvet ehitusseaduse mõistes üldse ei olnudki, pole ka apellandil oma tagasinõuet kellegi vastu esitada. Apellandi arvates on alust vastustaja kahjunõuet vähendada vähemalt 50 % ulatuses. Apellandi loogika lähtub sellest, et kui omanikujärelevalve oleks tellitud, oleks apellant saanud solidaarvastutuse põhimõttel esitada omanikujärelevalve vastu tagasinõude vähemalt 50 % ulatuses kahjunõudest; 8) leiab apellant, et arvestades täiendavaid tegureid, mis aitasid krohvi murenemisele kaasa, pidanuks maakohus kahjuhüvitist täiendavalt vähendama. Ekspert on märkinud, et tellingutest tekitatud kahjustus võis olla alla 10 %. Kui liita siia ka muud faktorid, pidi nende mõju kahju tekkimisele olema vähemalt 10 %. Lähtudes eeltoodust pidanuks maakohus apellandi arvates vähendama vastustaja kahjunõuet kokku vähemalt 60 % ulatuses (50 % omanikujärelevalve puudumise eest ja 10 % faktorite osas, mille riisikot kandis vastustaja).
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellatsiooniastmes vaidlust selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud. Maakohus tuvastas (kostja) töövõtulepingu rikkumise ja hageja nõustub kohtu põhjendustega; 2) on maakohus otsuses õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, samuti on maakohus hinnanud tõendeid õigesti; 3) saab vaidlus kaalutud keskmise meetodi kasutamisel seisneda ainult kasutatud näitajate sobivuses valemisse ja mitte apellandi ning vastustaja poolt esitatud näitajate arvu võrdsuses. Asjakohatu on apellandi väide valemi ebaaususe kohta osas, mis puudutab valemis kuue vastustaja ja nelja apellandi hinnapakkumise kasutamist. Apellant ei ole esile toonud, millist materiaalõiguse normi kohus apellandi arvates selle meetodi kasutamisega väidetavalt rikkus. Maakohtu valitud meetod on antud juhul vastustaja arvates põhjendatud; 4) ei ole maakohus eksinud näitajate valikul. Apellant ei vaidlustanud vastustaja hinnapakkumisi hagiavalduse esitamisele järgneva peaaegu pooleteise aasta jooksul. Apellandi esitatud hinnapakkumised jäid perioodi 12. mai 2014.a kuni 20. juuni 2014.a. Seetõttu oli põhjendatud hageja poolt täiendavate hinnapakkumiste esitamine kajastamaks tehtavate tööde tegelikke kaasaja hindasid. Asjaolu, et valemis arvesse võetud aastatel 2012 - 2014 esitatud hinnapakkumistes esines ühe ja sama ettevõtte poolt esitatud andmeid, ei oma tähtsust; 5) tuleb jätta tähelepanuta apellandi väide, et maakohus oleks pidanud arvestama aritmeetilise keskmise arvutuskäigus Kaarel Saha arvamusega. Asjatundja arvamuse puhul ongi tegemist arvamuse, mitte hinnapakkumisega. Maakohus kasutas kaalutud keskmise valemis hinnapakkumisi ettevõtjate poolt, kes reaalselt oleksid võimelised pakkumises kajastatud töid teostama; 6) esitasid pooled maakohtus hinnapakkumiste põhjendatavuse kohta vastastikku tõendeid ja vastuväiteid. TsMS § 233 lg 1 järgi oli tegemist „kahju kindlakstegemise erilise raskusega“. Seetõttu võis maakohus kahju suuruse väljaselgitamiseks kohaldada oma diskretsiooni. Maakohus ei ole kaalutlusõiguse teostamisel menetlusnorme rikkunud; 7) on BET Ehitustööd OÜ ja Natuurehitustöö OÜ suutelised oma hinnapakkumises kajastatud töid teostama. Tegevusloa puudumine ei muuda hinnapakkumist automaatselt ebakompetentseks või ebausaldusväärseks. Muinsuskaitselise tegevusloa olemasolu on avalik-õigusliku iseloomuga küsimus, millel ei ole praeguse tsiviilasja menetlusega õiguslikku puutumust;
8) kasutavad BET Ehitustööd OÜ ja Natuurehitustöö OÜ muinsuskaitseliste tööde teostamisel spetsialistidena vastavat litsentsi omavaid isikuid OÜ Riburada ja Denis Lukast. OÜ Natuurehitus spetsialistiks on Lea Stroh. Mõlema ettevõtte hinnapakkumised on esitatud õigustatult ja nende arvestamine kaalutud keskmise arvutuskäigus põhjendatud; 9) esitasid OÜ-le Kurmik päringud nii vastustaja kui apellant. Vastustaja on selgitanud, et ei esitanud OÜ Kurmik hinnapakkumist maakohtule, sest selgus, et AS Kurmik on Jaagor Grupp OÜ koostööpartner. Hinnapakkumine peegeldas Jaagor Grupp OÜ nägemust kahjunõude summast, mistõttu ei olnud vastustaja veendunud, et hinnapakkumine on tehtud erapooletult ja selle alusel oleks võimalik töid teostada. Vastustajal ei olnud kohustust OÜ Kurmik hinnapakkumist kohtule esitada. OÜ Kurmik hinnapakkumine on kaalutud keskmise valemis arvesse võetud. Seega on ebaselge, millist osa maakohtu otsusest apellant vaidlustab; 10) on maakohus tellingute hinna arvestamisel võtnud arvesse nii uute tellingute ehitamise hinnapakkumisi kui olemasolevate tellingute remontimise hinnapakkumisi. Vastustaja on selgitanud, et 2014. aasta madalamad hinnapakkumised (Silindia Ehituse pakkumus tellingute remondiks summas 1750 eurot ja Liivimaa Lossid OÜ pakkumus tellingute remondiks summas 1770 eurot) on tehtud eeldusel, et kohtuasi lõpeb 2014. aastal ja krohvitööd on võimalik teostada ilma uute tellingute rajamise vajaduseta. Apellandi esitatud hinnapakkumised kajastavad ainult tellingute remonti, millest on tingitud ka tellingutele tehtud pakkumise madalam hind; 11) ei saa apellant õigustada oma lepinguliste kohustuste rikkumist omanikujärelevalve puudumisega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-08, p 27, nr 3-2-1-14-12 p 12 ja nr 3-2-1-17711 p 15). Pooled on ka ehituse töövõtulepingu punktis 13.2 kokku leppinud, et tellija omanikujärelevalve olemasolu ei vähenda töövõtja vastutust enda ja alltöövõtjate poolt tehtavate tööde kvaliteedi ja projektdokumentatsioonile vastavuse üle. Professionaalina tegutseb ehitustegevuses apellant, mitte vastustajaks olev mittetulundusühing. Kahjuhüvitise vähendamine 50 % ulatuses on ilmselge liialdus ega ole kohtule siduv; 12) on maakohus poolte argumente hinnanud ja jõudnud järeldusele, et VÕS § 139 lg 2 annab aluse kahjunõude hüvitamiseks. Millises ulatuses ja mida ulatuse kindlakstegemisel arvestada, on kohtu diskretsioon. Maakohus on oma järeldusi kohtuotsuses põhjendanud. Apellant ei saa kohtule dikteerida, kui palju tuleb protsendiliselt kahjunõuet vähendada seoses puuduliku omanikujärelevalve või muude faktoritega. Vastustaja leiab, et maakohus ei ole oma diskretsiooni piire ületanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel täies ulatuses. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
7.Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidluse all asjaolu, et apellant (Jaagor Grupp OÜ) rikkus vastustajaga sõlmitud töövõtulepingut, millest tulenevalt on vastustajal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus põhjendas oma otsuse punktis 5 (otsuse lk 8-9), et hagejal on õigus nõuda tuuleveski renoveerimise kulude eelnevat hüvitamist kahjuhüvitisena täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on lepingut rikkunud, vastutades
rikkumise eest, ning hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, millega kostja on sattunud viivitusse. TsMS § 651 lg 1 kohaselt käsitleb ringkonnakohus üksnes seda, missuguses suuruses on põhjendatud kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja põhjendustega, mille kohaselt kahjuhüvitise suuruse väljamõistmisel on põhjendatud lähtuda summast 18 890,40 eurot. Puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid (hinnapakkumisi) nende kogumis ja vastavalt oma siseveendumusele (TsMS § 232 lg 1) ning kohtu seisukoha kujunemine on kohtuotsusest selgesti jälgitav.
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellandi etteheited maakohtule seoses kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemiseks kasutatud metoodikaga. Maakohus võttis arvesse 10 hinnapakkumist, jättes ainsana kõrvale OÜ Eke Nora kalkulatsiooni summas 88 575 eurot kui ebarealistliku ja teisi pakkumisi kordades ületava. Kohus leidis hüvitise summa esitatud hinnapakkumiste aritmeetilise keskmise alusel (s.o liites kokku kõigi arvestatud kümne pakkumise hinnad ja jagades tulemi pakkumiste koguarvuga, s.o 10-ga). Ringkonnakohus märgib, et erinevalt apellatsioonkaebuses kohtule etteheidetust ei ole maakohus tuginenud nn kaalutud keskmise hinna meetodile, vaid on leidnud esitatud hinnapakkumiste aritmeetilise keskmise. Seejuures on kohus põhjendatult arvestanud kõiki kohtu poolt usaldusväärseks loetud pakkumisi. Aritmeetilise keskmise meetodile ongi omane kõigi esitatud arvnäitajate arvessevõtmine, sh ka nende suure varieeruvuse puhul. Seega ei muuda hinnapakkumiste suur varieeruvus tulemust kuidagi ebaõiglaseks ega kallutatuks. Samuti ei ole alust heita maakohtule ette asjaolu, et maakohus võttis arvesse kuut hageja poolt esitatud ja nelja kostja poolt esitatud hinnapakkumist. Aritmeetilise keskmise väljaarvutamine ei eelda seda, et suuremaid ja väiksemaid arvnäitajaid oleks võrdselt.
10.Tähtsust ei oma asjaolu, et vastustaja kuuest hinnapakkumisest on kaks esitatud ühe ja sama ehitaja (Natuurehitus OÜ) poolt. Pakkumised on esitatud pooleteise aastase vahega, kusjuures hilisem pakkumine ei ole varasemast oluliselt kallim (erinevus 811,70 eurot). Isegi kui jätta arvestamata OÜ Natuurehitus varasem (s.o 10.12.2012.a) pakkumine, siis kujuneks üheksa pakkumise keskmiseks maksumuseks 15 345,20 eurot, s.o tulemus oleks lähedane kümne pakkumise keskmisega (15 742 eurot). Seega ei moonuta Natuurehitus OÜ kahe pakkumise arvestamine lõpptulemust märkimisväärselt. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ Kurmik hinnapakkumise summas 6468 eurot tellis algselt vastustaja (hageja), mille aga jättis teadlikult maakohtule esitamata. Vastustaja on selgitanud, et ehkki OÜ Kurmik poole pöördusid pakkumiste saamiseks nii vastustaja kui apellant, ei soovinud vastustaja hinnapakkumist esitada seetõttu, et selgus, et AS Kurmik on Jaagor Grupp OÜ koostööpartner ning vastustajal puudus veendumus, et hinnapakkumine on tehtud erapooletult ning selle alusel oleks reaalselt võimalik töid teostada. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustavad tõendi esitamise või esitamata jätmise üle menetlusosalised ning vastustajal ei olnud kohustust saadud hinnapakkumist kohtule esitada. Lisaks on OÜ Kurmik pakkumist keskmise leidmisel arvestatud ning tähtsust ei oma, kumb pooltest pakkumise kohtule esitas. Maakohus on oma põhjendustes muuhulgas märkinud, et eelduslikult on hageja esitanud kohtule hinnapakkumised sooviga näidata kulutusi võimalikult suurena ja kostja vastukaaluks võimalikult väiksena. Asja materjalidest nähtub, et mõlemal poolel oli võimalik menetluses esitada oma väidete tõendamiseks hinnapakkumisi ning vaielda vastu vastaspoole esitatud hinnapakkumistele.
11.Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asjaolu, et maakohus arvestas ka BET Ehitustööd OÜ ja Natuurehitus OÜ pakkumisi, ehkki nimetatud ettevõtjatel puudus muinsuskaitseline tegevusluba. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei muuda hinnapakkumisi automaatselt ebausaldusväärseks. Tsiviilasja lahendaval kohtul puudub vajadus hinnata pakkumisi selle alusel, kas pakkumise teinud ettevõtja oleks avaliku õiguse normide kohaselt õigustatud pakkumises märgitud töid teostama. Kohtul ei tulnud jätta osa pakkumisi arvestamata ka sel põhjusel, et osas pakkumistes sisaldub tsementkrohvi asemel viide lubikrohvile ja lubivärvile. Kostja on ise menetluses viidanud, et lubikrohvi ja tsementkrohvi hinnaerinevus on minimaalne ega pruugi pakkumise hinda mõjutada. Põhjendatud ei ole apellandi etteheide selle kohta, et kohus ei arvestanud pakkumiste aritmeetilise keskmise leidmisel asjatundja K. Saha hinnangut (IV kd tl 48-63), mille kohaselt jäänuks tööde maksumus vahemikku 4888,40 kuni 9794,40 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus märgib, et asjatundja arvamuse tellijaks oli apellant (Jaagor Grupp OÜ). Tegemist ei ole pakkumisega ettevõtjalt, kes oleks eelduslikult valmis loetletud tööd ka nimetatud hindadega reaalselt teostama. Aritmeetilise keskmise leidmisel oli põhjendatud võtta arvesse ühte tüüpi arvandmeid, s.o ehitusettevõtjate pakkumisi. Seega on alusetu etteheide, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes hinnapakkumiste aritmeetilise keskmise leidmisel arvestamata asjatundja hinnangu.
12.Hageja tõi oma kahjuna esile ka uute tellingute ehitamisega seotud kulud. Hinnates uute tellingute maksumust, luges maakohus põhjendatud kuludeks 3330,70 eurot (km-ga), kõrvutades selleks kaheksat hinnapakkumist vahemikus 1500 eurot kuni 6300 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt oleks tulnud kõrvale jätta suurimad hinnapakkumised summades 5160 ja 6300 eurot. Sarnaselt eeltooduga (p 9) on kolleegium seisukohal, et aritmeetilise keskmise leidmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaomaseid arvandmeid, seda ka neis sisalduvate oluliste erinevuste korral. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on tellingute puhul võtnud arvesse nii uute tellingute ehitamise kui ka olemasolevate tellingute remontimise hinnapakkumisi. Hageja (vastustaja) poolt esitatud pakkumiste hulgas olid odavaimad Liivimaa Lossid OÜ pakkumine tellingutele summas 1770 eurot (IV kd tl 24) ja OÜ Silindia Ehitus pakkumine summas 1750 eurot (IV kd tl 26), millest mõlemad pakkumised eeldasid olemasolevate tellingute kasutamist (remontimist). Samas on kohus teinud hageja hüvitamisele kuuluva kahjuna kindlaks vajaduse ehitada uued tellingud. Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud jätta arvestamata uute tellingute ehitamiseks esitatud pakkumised summades 5160 ja 6300 eurot.
13.Maakohus leidis, et hageja kahjuhüvitise suuruseks on kokku 22 413,10 eurot. Kohus vähendas kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 2 alusel 15 % ulatuses, s.o 3361,97 euro võrra, mille tulemusena kujunes kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruseks 19 051,13 eurot. Kohus põhjendas kahjuhüvitise vähendamist hageja poolse ebapiisavalt teostatud omanikujärelevalvega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt on maakohus jätnud kahjuhüvitise vähendamisel olulised asjaolud arvesse võtmata ning kahjuhüvitist tulnuks vähendada suuremas ulatuses.
14.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et ebapiisavalt kvalifitseeritud omanikujärelevalve tõttu tulnuks kahjuhüvitist vähendada vähemalt 50 % ulatuses. Asjaolu, et omanikujärelevalvet ei teostatud piisavalt ning et Ehitusvalve OÜ-l ning Krivelle OÜ-l puudus litsents muinsuskaitselise objekti järelevalve teostamiseks, on maakohus oma otsuse põhjendustes juba arvestanud (kohtuotsuse p 6 ja p 8.4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid. Apellandi käsitlus, mille kohaselt oleks
omanikujärelevalve peamine eesmärk vähendada töövõtjalt ebakvaliteetse töö korral väljamõistetava kahjuhüvitise suurust 50 % võrra, jättes kahjuhüvitise vastavas ulatuses omanikujärelevalve kanda, ei vasta seaduse mõttele. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-80-08 p 27, nr 3-2-1-14-12 p12 ja nr 3-2-1-177-11 p 15) ei saa töövõtja õigustada oma lepinguliste kohustuste rikkumist ega vabane vastutusest tellija poolse ebapiisava omanikujärelevalve tõttu. Sama tuleneb alates 01.07.2015.a kehtiva Ehitusseadustiku § 20 lõikest 4. Ringkonnakohtu arvates puudub tsiviilasja lahendamise raames alus asuda hindama, kas omanikujärelevalvet teostati vastavalt tööde tegemise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) redaktsioonile.
15.Kahjuhüvitise täiendavaks vähendamiseks ei anna alust ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et VÕS § 139 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on võimalik sekkuda üksnes diskretsioonipiiride ilmselge ületamise korral. Käesoleval juhul ei ole maakohus oma diskretsiooni piire ületanud.
16.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.