Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud 68,3% ulatuses kostja kanda ja 31,7% ulatuses hageja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 326,86 eurot (kolmsada kakskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend kuus senti), millest 153,68 eurot moodustab riigilõiv ja 173,18 eurot hageja õigusabikulud. Mõista Txxx Hxxxxxxxx välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue OÜ Aktiva Finants esitas 30. jaanuaril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult TxxxxHxxxxxxxxx1498,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingu(te)st, mis sätestab, et juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendil on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS-ile miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2006973343 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 12 ja/või 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes põhjusel tõi kaasa käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Nõude materiaalõigusliku alusena tugineb hageja VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Hageja leiab, et kuna võlgnik on kohustust rikkunud, võib hageja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestas viiviseid alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni kogusummas 710,88 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 787,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 710,88 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, mille tasumist hageja nõuab kuni summani 76,31 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kohus võttis hagi 18. juuni 2015. a määrusega menetlusse, edastas kostjale määruse ja hagiavalduse koos lisadega ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse. Vastuses hagiavaldusele avaldas kostja T. Hxxxxx, et ta esitas Pärnu Maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mille lisas käesolevale vastusele. Hagi menetlusse võtmisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja lisas vastusele ka oma tugiisiku xxxxxxxxxxxxx, Kxxx Lxxxxx Pärnu Maakohtule esitatud avalduse, milles K. Lxxxxxpalus algatada T. Hxxxxxx suhtes osalise teovõime piiramise ja eestkostja määramise menetluse, on lisatud psühhiaatri arvamus T. Hxxxxxxxvaimse seisundi kohta. Kohus kontrollis kohtule kättesaadava infosüsteemi (KIS) andmete abil Txxx Hxxxxxx suhtes toimuvaid menetlusi. T.Hxxxxxx suhtes on 19.03.2013 tehtud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas, ta on määratud kriminaalhooldusele. See tähendab, et kriminaalasja menetlemise käigus ei ole menetlejal tekkinud kahtlust, et TxxxxHxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama või oma käitumist juhtima. Käesoleval ajal on Pärnu Maakohtu menetluses TxxxxHxxxxxxxüle eestkoste seadmise avaldus, milles lõpplahendit tehtud ei ole.

Käesoleva tsiviilasja menetlemise käigus ei ole kohtul tekkinud kahtlust TxxxxHxxxxxx tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Märtsis 2015 on TxxxxHxxxxx esitanud asjakohase vastuväite ja põhjenduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, sama ka asja menetlemisel maakohtus. Seetõttu kohus ei rakenda TsMS § 204 lg.1, lg.2 abinõusid. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Kohus edastas 14. juulil 2015 kostja vastuse hagejale. Oma kirjas juhtis kohus tähelepanu TsMS § 175 lg 1 tingimustele. Hageja poolt esitatud õigusabikulu 415,43 eurot on tavatult suur ning hageja ei ole esitanud põhjendusi kulu suuruse kohta ega selle arvutamise aluseid. Veel juhtis kohus tähelepanu suurele viivisemäärale (0,15% päevas põhivõlalt). Hagis arvutatud viivise suurus võib olla ebamõistlikult suur. Hageja esitas 27. juulil 2015 seisukoha kostja vastuse kohta, selgitades vastuses viivise ja õigusabikulude suurusega seonduvat. Hageja hinnangul on ta õigustatud küsima kostjalt lepingujärgset viivist summas 0,15% kalendripäevas põhisummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja esitas oma menetluskulude detailse nimekirja, mille kohaselt hõlmab õigusabitasu kogusummas 415,43 eurot järgmisi teenuseid:  nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs – 2 tundi;  maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja avalduse esitamine – 45 minutit;  hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund 15 minutit;  kostja seisukohtadele ja kohtunõudele vastuse koostamine – 1 tund. Tunnitasu on 83 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 mõttes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tegi kindlaks, et kostja sõlmis AS-iga Elisa Eesti 23. novembril 2012 ja 15. jaanuaril 2013 liitumislepingud nr 2183379 ja nr 2288896 telefoninumbritele 56270616 ja 56839568 (tl 17 pöördel ja 19 pöördel). Liitumislepingute järgi oli kostjal kasutada paketid „Soodne ERI“ ja „MINT Light 5,92“. Liitumislepingutes on kirjas, et osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste, Elisa Eesti AS internetiteenuste kasutamise tingimuste ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. Samuti on liitumislepingutes kirjas, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Liitumislepingu järgi, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve nõue kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajaliselt piiratud. Lisaks sõlmis kostja AS-iga Elisa Eesti 4. detsembril 2012 ja 15. jaanuaril 2013 järelmaksuga vara müügilepingud nr 2183379 ja nr 2288902, millega kostja soetas mobiiltelefoni Nokia 2730 Classic hinnaga 84 eurot ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note 10.1 hinnaga 577,92 eurot (tl 18 ja 20). Järelmaksuga vara müügilepingud sätestavad, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel või kui liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 69,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. Kliendi poolt järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel on AS-il Elisa Eesti järelmaksuga vara müügilepingu kohaselt õigus nõuda kliendilt viivist järelmaksuga vara

müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostjale esitatud arvete ja hagiavalduses kajastatu alusel tegi kohus kindlaks, et kostja talle ajavahemikul 2. märtsist kuni 1. juunini 2013 AS Elisa Eesti poolt esitatud arveid (tl 22–25) tasunud ei ole. 1. juunil 2013 esitas Elisa Eesti AS kostjale viimase arve summas 666,94 eurot, millega nõudis lisaks miinimumarvele ja kuutasule ka käsitlustasude ja vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. Kokku esitas Elisa Eesti AS kostjale lõpliku arve (koos varasemate võlgnevustega) summas 787,19 eurot (tl 25). Kohtule ei ole esitatud teadet, millega AS Elisa Eesti kostjaga sõlmitud lepingud üles ütles. Lepingu ülesütlemise õigus tuleneb üldtingimuste punktist 8.4.1 koostoimes p-ga 4.7.1. Viidatud punktide kohaselt võib Elisa liitumislepingus sätestatud korda järgides liitumislepingu üles öelda, sellest klienti teavitades, kui teenuse osutamine kliendile on Elisa poolt piiratud, sest klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva, ning piiramise alus ei ole ühe kuu jooksul ära langenud. Sellised tingimused on kooskõlas elektroonilise side seaduse (ESS) § 100 lg-s 2 sätestatuga. Tuvastatud on, et kostja ei tasunud talle esitatud arveid kolmel järjestikusel kuul (märts kuni juuni 2013), ja seega oli AS-il Elisa Eesti alus kostjaga sõlmitud lepingud üles öelda. Ülesütlemise ajaks tekkinud nõuded põhisummas 787,19 eurot loovutas AS Elisa Eesti 2. detsembril 2014 OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 17). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse põhiosa tasumist summas 787,19 eurot, esitades nõude suuruse tõendamiseks kohtule kostja poolt tasumata jäetud arved. Arve nr 2006377798 kohaselt kuulus kostjal tasumisele 52,85 eurot, arve nr 2006583058 kohaselt 46,34 eurot, arve nr 2006772798 kohaselt 39,99 eurot ja arve nr 2006973343 kohaselt 666,94 eurot. Kokku teeb see 806,12 eurot. Kuna kostja ei ole hageja esitatud arvetele vastu vaielnud, eeldab kohus, et hageja on arved teenuste kasutamise eest esitanud korrektselt ja õigetes summades. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega väiteid, millele tuginedes lugeda kostjale esitatud teenuste arved põhjendamatuteks. Samas on hagiavalduses arve nr 2006377798 järgi tasumata summaks märgitud 52,85 euro asemel 33,92 eurot. Seega ei ole hageja põhivõla arvestamisel tuginenud kogu arve nr 2006377798 alusel tasumisele kuuluvale summale. Kuivõrd TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsust tehes ületada nõude piire, võtab kohus võlgnevuse arvestamisel aluseks hagiavalduses märgitu. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on AS Elisa Eesti poolt esitatud arvete alusel jätnud maksmata 787,19 eurot. Kohus, lahendades esitatud nõuet, tugineb TsMS § 438 lg-le 1, mille kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja on hagis tuginenud nõude materiaalõigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100 ja § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuse leping ESS § 91 lg 2 alusel ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohaldatakse sideteenuse lepingutele elektroonilise side seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 29–35) p 5.2.1. kohustab klienti täitma liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid. Üldtingimuste p-de 5.2.2. ja

tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste p 7.1. järgi esitab Elisa kliendile arveid ja klient on kohustatud tasuma Elisale arveid kliendile osutatud teenuste eest liitumislepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt ja lähtudes teenuste osutamise või vahendamise ajal kehtivast hinnakirjast. Käesoleval juhul on selge, et kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi. Rikkumine on tõendatud, hageja on nõudnud kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (tl.6) kostja tunnistab võlga, s.h. telefoni ostmist ja selle eest mitte maksmist, kõnede tegemist tema sõprade poolt ja nende eest tasumata jätmist. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 787,19 eurot. Lisaks põhinõudele taotleb hageja kostjalt alates tasumata arvete maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 710,88 eurot ning viivise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, mille tasumist nõuab hageja kuni summani 76,31 eurot. Viivise arvutamine tuleneb üldtingimuste punktidest 7.7. ja 7.8., mille kohaselt peab arvel näidatud summa olema Elisa arveldusarvele tasutud hiljemalt maksetähtpäevaks ja maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on leidnud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja, s.o 30. jaanuari 2015. a seisuga on viivise summaks 710,88 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Otsuse tegemise aja, s.o 18. septembri 2015. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise arvutus järgnev: 1) arve nr 2006377798 summas 33,92 eurot, maksetähtaeg 16. märts 2013, viivitatud päevi 916, viivisesumma 46,60 eurot; 2) arve nr 2006583058 summas 46,34 eurot, maksetähtaeg 15. aprill 2013, viivitatud päevi 886, viivisesumma 61,59 eurot; 3) arve nr 2006772798 summas 39,99 eurot, maksetähtaeg 16. mai 2013, viivitatud päevi 855, viivisesumma 51,29 eurot; 4) arve nr 2006973343 summas 666,94 eurot, maksetähtaeg 15. juuni 2013, viivitatud päevi 825, viivisesumma 825,34 eurot. Seega on otsuse tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks viivised kogusummas 984,82 eurot. Kuna hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kostja poolt põhinõude tasumiseni nii, et tasumisele kuuluvad viivised ei ületa põhinõuet (787,19 eurot), loeb kohus viivisenõude sissenõutavaks summas 787,19 eurot.

Leppetrahvi vähendamine VÕS § 162 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Riigikohus on selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivise vähendamisel tuleb selle suurust võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-66-05). Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Hagiavaldusest ega hageja poolt kostja vastusele esitatud seisukohast ei tulene, et hageja oleks kostja poolt arvete tasumata jätmisega kandnud kahju. Seega ei oma viivis praegusel juhul niivõrd kompensatsioonilist iseloomu, kuivõrd täidab tagatisfunktsiooni, s.t võlgniku sundimist oma kohustuse täitmisele. Sellisel juhul on hageja nõutav viivis kohtu hinnangul aga ebaproportsionaalselt suur ning vastuolus hea usu põhimõttega. Siinkohal võtab kohus arvesse, et hageja ja kostja vahel kokku lepitud viivisemäär (0,15% päevas, s.o 54,79% aastas) ületab märgatavalt lepingute sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset viivisemäära (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi 0,75+7% aastas). Kohtule esitatud vastuses (tl 55–57) ei ole hageja viivise suurust põhjendanud, märkides üksnes, et hageja on viivise lepingujärgses suuruses kostjaga kokku leppinud. Seega ei ole hageja millegagi põhjendanud seadusjärgsest viivisest märgatavalt suurema viivise nõudmist, mistõttu kohus leiab, et tal ei saa olla ka õigustatud ootust kostjalt sellise viivise väljamõistmise suhtes. Kohus, asudes kohaldama VÕS § 162 lg.1 sätteid, s.h. tingimust arvestada teise lepingupoole (käesoleval juhtumil hageja) õigustatud huvi, märgib, et hageja on esitanudkostjale viimase arve summas 666,935 eurot, 01.06.2013, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus (millise ajani on viivistesumma arvutatud) on esitatud esitatud 30.01.2015. see tähendab, et rohkem kui poolteist aastat on hageja viivitanud kostja vastu nõude esitamisega, mille tulemusena on viivitatud päevade arv peaaegu kahe aasta päevade hulk. Selline asjaolu viitab hageja huvile saada kostja arvel suuremat viivisesummat. Kohus leiab, et selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg.1, lg.2 tähenduses, mistõttu ka hageja selline käitumine on kohtule aluseks VÕS § 162 lg. 1 alusel viivisenõude vähendamisele. Võttes arvesse kostja majanduslikku olukorda ning temalt hageja kasuks väljamõistetava põhivõla suurust, leiab kohus, et viivise tasumine hageja poolt taotletud summas on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kostja on avaldanud, et tema igakuine sissetulek koosneb pensionitoetusest summas 204,36 eurot, millest tuleb kostjal kanda igapäevaeluks vajalikud kulutused. Käesoleva otsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 787,19 eurot. Seega ületab juba põhiosa võlgnevus mitmekordselt kostja ühe kuu sissetulekut. Viiviste tasumine põhivõlaga võrdses määras käib kostjale ilmselgelt üle jõu ja hageja käitumise tõttu oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodud asjaoludest lähtudes vähendab kohus kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvat viivist mõistliku suuruseni, s.o. viiviseni 100 päeva eest (kokku 118 eurot) perioodil kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ja viiviseni 100 päeva eest (kokku 118 eurot) kohtulahendi tegemise päevani, s.o. seisuga 18.09.2015.a., ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 236 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus otsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ja vastavalt TsMS 18. peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 26). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 225 eurot (45 eurot tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 180 eurot täiendav riigilõiv) ja esindajale makstud õigusabitasu summas 415,43 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi 68,3% ulatuses (hagi rahuldatakse summas 1023,19 eurot taotletud 1498,07 euro asemel), jaotab kohus ka riigilõivu kostja ja hageja vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus 68,3% riigilõivust (153,68 eurot) kostja kanda ja 31,7% (71,33 eurot) hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirja ja arve (tl 26 ja pöördel) kohaselt on õigusabi osutatud 415,43 euro eest. Kohtu hinnangul ei saa hageja õigusabi tasu sellises summas pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Hageja esindaja on esitanud hagejale õigusabi osutamise eest arve summas 415,43 eurot, teenuse nimetuseks on arvel märgitud „esindustasu võlglase Txxx Hxxxxx kohtumenetluses“. Kostja vastusele esitatud seisukohas on hageja esitanud menetluskulude detailse nimekirja, mille kohaselt hõlmab õigusabi tasu summas 415,43 eurot õigusabiteenuse osutaja poolt nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja selle esitamist, hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist ning kostja seisukohtadele ja kohtunõudele vastuse koostamist. Kohus leiab, et esitatud hagi puhul on tegemist nn masshagide hulka kuuluva nõudega, mida menetletakse standardteksti ja lisadokumente esitades suurel hulgal. See tähendab, et õigusabi vajadus on minimaalne ja hagi esitamine, lisade koostamine ja muu õigusabi hulka kuuluv on paljukordselt läbitehtud protsess. See ei nõua õigusabi osutajalt täiendavaid teadmisi, puudub sisuline keerukus ja eriline maht, mis õigusabi tasu taotletud määras õigustaks. Seetõttu mõistab kohus õigusabi tasu välja 22% ulatuses põhinõudest, s.o. summas 173,18 eurot. Selles ulatuses kuulub hageja lepingulise esindaja tasu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 326,86 eurot (sh riigilõiv 153,68 eurot ja hageja õigusabi tasu 173,18 eurot). Ülejäänud menetluskulud jätab kohus hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.