Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

elukoht:

2-15-104205

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

KOSTJA VASTUS HAGILE

2-15-104205

ta enam lepingukestvuse täpset tähtaega. Hiljem selgus, et leping oli lõppenud juba tähtaja möödumisega detsembris 2012.a.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-15-104205

eest tasu (maakleritasu). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist maaklerilepinguga. VÕS § 667 lg 2 kohaselt võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kohtule on esitatud 26.06.2012.a. allkirjastatud objekti kaart, mis on olnud Pindi Kinnivara AS maakleri M.K. poolt tunnistajana antud ütluste järgi maaklerilepinguks. Lepingule alla kirjutanud tunnistaja M.K. ütluste ja kostja M.K. selgituste kohaselt suulist lepingut ei sõlmitud. Kõnealusest dokumendist nähtub, et maakleriteenuse kehtivuse ajaks on kuus kuud ning kokkulepe kulude hüvitamiseks juhul, kui objekti müümisel/üürileandmisel maakleri vahenduseta või vahenduskokkuleppe lõpetamisel omaniku poolt. Nimetatud juhul kohustus omanik (kostja) maksma maaklerile (hagejale) reklaami- ja vahendamiskulude katteks kokkulepitud maakleritasust 20%, kuid mitte vähem kui 128 eurot. Korteriomand on seniajani müümata, kuid 24.07.2013.a. teatas kostja soovist leping lõpetada. Puudub vaidlus, et maakleriteenuse kulude hüvitamises on kokku lepitud, kuid kostja vastuväite kohaselt ei olnud leping enam 6 kuu möödumisel kehtiv. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et lepingu pikendamise osas kokkulepet ei sõlmitud. Hageja on kohtule väitnud, et lepingu pikendamine tulenes sellest, et kostja ei teatanud hagejale, et ei soovi enam maakleriteenust. VÕS § 13 lg 1 alusel võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 ja 4 alusel väljendub kaudne tahteavaldus teos, mis, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg ning vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Lepingu lõppemisel 26.12.2012.a. ei teatanud hageja soovist lepingut pikendada. Asjaolu, et AS Pindi Kinnisvara korteriomandit ostuhuvilistele 24.02.2013.a. ei võimalda teha järeldust, et leping pikenes automaatselt tähtajatuks. 26.06.2012.a. lepingust ei nähtu kokkulepet, et kostja vaikimisel loetakse leping pikenenuks, samuti puudus pooltel varasem praktika, mis eeldaks kostja nõustumist, kui vastupidisest hagejale teada ei anta. Kostja on selgitanud, et ta aktsepteeris 24.02.2013.a. hageja maakleri tegevust, sest tal oli sel ajal endiselt huvi korteriomand müüa, lepingu pikendamiseks ei ole ta aga kellelegi soovi avaldanud. Kohus leiab, et kostja ei ole teinud tahteavaldust lepinguga jätkamiseks, 24.02.2013.a. oli lepingulised suhted juba lõppenud ja hageja jätkas teenuse osutamist omal initsiatiivil. Kohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et kostja on 24.07.2013.a. edastanud hagejale e-kirja, millega soovib „... lõpetada korteri Xxxxxxxxxxx müügilepingu kui täitub 1 aasta.“ Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud kiri lepingu pikendamise kokkuleppe olemasolu. Kohus peab usutavaks kostja selgitusi, mille järgi ta saatis hagejale kirja, sest ei mäletanud, kui pikaks ajaks oli leping sõlmitud. Puudub vaidlus, et 2012.a. detsembrist kuni 2013.a. veebruarini ei olnud pooled lepinguga jätkamiseks tahteavaldusi vahetanud, seega ka nimetatud e-kiri ei saa neid tahteavaldusi asendada. Kostja on esitanud ka vastuväite hagejal tekkinud kulude osas, väites, et hageja ei ole tegelikult tema korteri müümiseks kuulutusi avaldanud, sest neid ei olnud avalikes kuulutuste portaalides. Hageja on kulutuste tegemise kohta esitanud kohtule tõendina reklaamikulude ja maakleriteenuse kulude kokkuvõtte, millest nähtuvad hinnangulised kulutused. Kohus on 05.08.2015.a. eelistungil teinud hagejale ettepaneku kulude tõendamiseks, mille hageja on jätnud tähelepanuta. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja poolt kulude hüvitamiseks ei ole täitunud lepingus sätestatud tingimus, sest kostja loobus maakleriteenustest pärast lepingu lõppemist ning teiseks, ei ole ka tõendatud, kas hagejal on kulud üldse tekkinud seoses kostjale maakleriteenuse osutamisega.

2-15-104205

Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist hageja poolt kostja huvides kulude tegemist (vt põhjendusi p. 5.1.) ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Isegi, kui kulutuste tegemine leiaks tõendamist puuduvad materiaalõiguslikud eeldused hagi rahuldamiseks. VÕS §1018 lg 1 p 2 alusel kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Vaidlust ei ole selles, et kostja M.K. oli huvitatud korteriomandi müügist kuni 24.07.2013.a. Kostja ei ole ka väidetavate kulutuste tegemist heaks kiitnud. Tulenevalt VÕS § 1020 lg 1 peab enne asjaajamisele asumist käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1041 järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Sama seaduse § 1042 lg 2 p 2 alusel ei ole kulutuste tegijal käesoleva nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Pooled on kohtule kinnitanud, et kulutuste tegemise kavatsusest ei ole kostjale pärast lepingu kehtivust 26.12.2012.a. teatatud. Kostja M.K. seletuste kohaselt oleks ta ka keeldunud kulutuste hüvitamisest, kui sellest hageja oleks talle teatanud. Seega tuleb hageja alternatiivnõue kostja vastu samuti jätta rahuldamata. Hagihind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.