18.september 2015, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-54099 Sihtasutus KredEx hagiavaldus M. R. vastu põhivõla 9875,25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 136,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Sihtasutus KredEx (registrikood 90006012, asukoht Hobujaama 4, 10515 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (e-post: [email protected]) Kostja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx); Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kase (e-post: [email protected])
Korraldav kohtuistung
19.03.2015, Krista Arraste, Kerli Kase
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutuse KredEx 07.07.2014 hagi M. R. vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M. R.lt SA-e KredEx kasuks 10 334,45 € (kümme tuhat kolmsada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend viis senti, millest 9875,25 € on põhivõlg ja 459,20 € hagiavalduse esitamise seisuga 07.07.2014 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista M. R.lt Sihtasutuse KredEx kasuks viivis 0,05% tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 9875,25 €) päevas alates 18.09.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui põhinõude summa 9875,25 €.
5.Välja mõista M. R.lt Sihtasutuse KredEx kasuks menetluskulude katteks 1541,11 € (üks tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja üksteist senti (käibemaksu ei lisandu), millest 500 € hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 1041,11 € õigusabikulu katteks).
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M. R.l tasuda Sihtasutusele KredEx viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
SA KredEx (hageja) esitas 07.07.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. R. (kostja) vastu võlgnevuse 9875,25 €, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt 459,20 € ja alates kohtuotsuse tegemisest lisanduva viivise protsendina põhivõlast väljamõistmiseks. Hagiavalduse ning 14.11.2014, 19.03.2015 ja 07.04.2015 kirjalike täpsustuste kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal ja kostja 12.05.2008 laenulepingu nr 09320168453, mille alusel pank laenas kostjale 83 085,00 € kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks aadressile Xxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx. Laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist jäid tagama hüpoteek omandatavale kinnistule ning 12.05.2008 hageja, panga ja kostja vahel sõlmitud käenduslepinguga antav hageja käendus summas 216 250 Eesti krooni (13 820,89 eurot). Kostja kohustus tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule. Kostja laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, pank esitas kostjale 11.09.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning ütles laenulepingu üles alates 27.09.2012. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali aruande kohaselt enne laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu võõrandamist võlgnes kostja Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaalile 92 322,92 €, millest laenu põhiosa võlgnevus 82 196,00 €, intressivõlg 9384,28 € ja viivis 742,64 €. Panga avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 176/2013/1517 kohtutäitur Rocki Albert realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 35 500,00 €, millest arvati maha täitemenetlusega seotud kulud ning pangale laekus 31 751,03 €. Pärast tagatisvara realiseerimist võlgnes kostja pangale jätkuvalt 68 907,24 €, millest laenu põhiosa võlg 50 444,97 €, intress 9384,28 € ja viivis 9077,99 €. SA KredEx, kostja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 1.1. alusel SA KredEx tagab krediidiandja ja krediidisaaja vahel 12.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr 09320168453 kohaselt tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise. Käenduslepingu punkti 1.2. järgi oli hageja käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus kokku 11,38% krediidi tagatisvara väärtusest laenu andmise ajal, so 1 480 000 krooni (94 589,24 €), s.t hageja maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel on 168 424,07 krooni ehk 10 764,26 €. Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt hageja vastutus väheneb iga krediidisaaja poolt krediidiandjale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui hagejale tagasi maksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 75%.
Käenduslepingu punktis 4.2. kohustus kostja krediidisaajana krediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste hageja poolt osalisel või täielikul täitmisel hüvitama kõik hageja poolt käenduslepingu alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis hagejal tekivad seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega kostjalt. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal esitas 09.01.2014 hagejale kui käendajale nõude käenduskohustuse täitmiseks seoses panga ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemisega. Käendussumma kujunes vastavalt käenduslepingu punktile 1.3: kostjale maksti välja laenu summas 83 085,00 €. Panga andmetel oli laenulepingu ülesütlemise ajal laenu põhiosa võlg 82 196,00 €, seega kostja oli tagastanud laenu summas 889,00 €, mille võrra hageja käenduskohustus vähenes: 10 764,26 € - 889,00 € = 9875,26 €, mille hageja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tasus pangale 14.02.2014. Hageja edastas 05.03.2014 kostjale nõude hageja poolt pangale tehtud väljamakse 9875,26 € tagastamiseks 30 päeva jooksul. Kostja kohustust ei täitnud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 15.02.2014. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja lepingujärgne vastutus väheneb automaatselt, kuna täitemenetluses selgus tagatisvara tegelik turuväärtus 35 500,00 €. Käenduslepingu punkt 1.5 on otseses seoses krediidi tagatisväärtuse mõistega, mis sätestab krediidi tagatisväärtuseks hindamisaktis toodud väärtuse ning mis ei puuduta/käsitle võimalikku krediidi tagatise realiseerimise hinda krediidilepingu erakorralise lõpetamise korral. Vastasel korral läheks vaidlusalune lepingu punkt 1.5 vastuollu lepingupoolte ühise tegeliku tahtega lepingu sõlmimisel ja lepingu kui terviku olemuse ja eesmärgiga. Käenduslepingu punkt 1.5 rakendub juhul, kui pank käenduslepingu kehtivuse jooksul viib läbi täiendava hindamise ja soovib krediidi tagatisvara väärtust vähendada, sellisel juhul muutub hageja käenduskohustus ning käendussumma aluseks võetakse uus krediidi tagatisvara väärtus ja sellest vastav protsendimäär, mis on võrdne lepingu sõlmimise hetkel kehtinud protsendimääraga. Käenduslepingu punkt 1.5. on saanud sõnastuse hageja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena ning seda punkti kasutavad hageja ja pank juba aastaid igapäevase koostöö raames. 05.09.2008 laenulepingu tagatisvara eksperthinnang nr 0809-415/P kohaselt on laenulepingu tagatisvaraks olnud kinnistu turuväärtus 05.09.2008 seisuga 1 480 000 krooni (94 589,24 €), millest tulenes ka hageja käenduskohustuse ulatus. Hindamisaktis on viidatud rahvusvahelisele hindamisstandardile IVS2000, mille kohaselt turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamise hetkel üle minema müüjale, kes tehingut soovib sooritada ostjale võrdsetel alustel ja sõltumatus tehingus pärast nõuete vastavat müügitehingut, kusjuures tehinguosalised on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Kostja lepingurikkumise tõttu laenulepingu erakorralise ülesütlemise ja täitemenetluse algatamise korral ei saa rääkida sunnielemendi puudumisest, kuna täitemenetlus on spetsiifiline protseduur vara müümiseks/realiseerimiseks ja vara müüja on sunnitud täitemenetluse protseduurireegleid järgima. Kui lugeda turuväärtuseks kinnistu müügihind täitemenetluse tulemusel, puuduks pangal kindlus käenduslepingu alusel käenduskohustuse täitmise suhtes. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 19.03.2015 istungil ja 07.04.2015 menetluskulude nimekirjad, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 €, esindustasu kokku 1021,50 € (ilma käibemaksuta) ja seoses 19.03.2015 istungil osalemisega esindaja sõidukulu 23,53 € (sisaldab käibemaksu 20%). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtmenetlusega selles tsiviilasjas.
KOSTJA VASTUS
Kostja 09.10.2014 kirjalikus vastuses ja 04.03.2015, 02.04.2015 ja 21.04.2015 täiendavates vastustes hageja seisukohtadele vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja on käenduskohustuse täitmiseks maksnud pangale põhjendamatult suure summa. Käenduslepingu punkt 1.2. järgi on hageja käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus
11,38% krediidi tagatisvara väärtusest. Lisaks sätestab käenduslepingu punkt 1.5, et kui krediidi tagatisvara väärtus väheneb üle 10 % krediidi tagatisvara väärtusest, siis hageja käenduslepingu järgne kohustus väheneb automaatselt kokku kuni 11,38%-ni krediidi tagatisvara tegelikust turuväärtusest. Kohtutäitur on võõrandanud tagatisvaraks oleva kinnistu 13.11.2013 enampakkumisakti alusel hinnaga 35 500 eurot, mis on järelikult ka tagatisvara tegelikuks turuväärtuseks. Kinnisvara turuväärtuse kujundab nõudluse ja pakkumise vahekord ning turuväärtuse saab kindlaks teha lõplikult alles pärast kinnisvara müügitehingut, kus on selgunud kinnistu tegelik turuväärtus. Arvestades tagatisvara tegelikuks turuväärtuseks 35 500 eurot, siis lähtuvalt käenduslepingu punktist 1.5, oleks hageja pidanud pangale välja maksma 11,38% tagatisvara turuväärtusest, ehk 4039,90 eurot. Kui lähtuda hageja selgitusest, et laenu põhiosa tagastati 889 €, mille võrra hageja käenduskohustus vähenes vastavalt käenduslepingu punktile 1.3, siis oleks hageja võinud käenduskohustust täita maksimaalselt summas 3150,90 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei oleks pidanud käenduslepingust tulenevalt nõuet üldse täidetud ulatuses täitma ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabile 1180,80 €, õigusabi on osutatud 8 tundi ja 12 minutit hinnaga 120 € + käibemaks tunnis. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostjale kui eraisikule tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ära korraldaval kohtuistungil 19.03.2015 ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus pärast eelistungit jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja lõplike seisukohtade kirjalikult esitamiseks. Pooled menetluses korduvalt täiendasid ja täpsustasid enda seisukohti, mistõttu kujunes otsuse vormistamine eeldatust ajamahukamaks ning kohus muutis otsuse teatavakstegemise aega kahel korral.
3.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja, vaatamata 02.04.2015 vastuses väljendatud soovile tõendada tema poolt tegelikult tasutud laenumaksete summat oma pangakonto väljavõttega, ei ole kontoväljavõtet siiani kohtule esitanud. Seetõttu kohus lähtub summadest, mis nähtuvad hageja poolt kohtule esitatud Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaali poolt koostatud ja 09.01.2014 hagejale esitatud kostja kohustuste aruandest (toimikus lk 90).
4.Asjas esitatud tõenditega on kindlaks tehtud ja kohus tuvastas, et poolte vahel järgmiste asja lahendamisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub (v.a punktis 4 näidatud võla suurus): 1) kostja ja Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaal (edaspidi nimetatud pank) sõlmisid 12.05.2008 laenulepingu nr 09320168453 (lk 8 – 17), mille alusel pank väljastas kostjale laenusumma 83 085 eurot; 2) Kostja laenukohustuse tagamiseks seati panga kasuks hüpoteek laenuga omandatavale kinnistule xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx ning lisaks sõlmisid SA KredEx, kostja ja pank 12.05.2008 käenduslepingu (lk 25 – 29), millega hageja tagab panga ja kostja vahel 12.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr 09320168453 järgi tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise;
3) kostja laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu 11.09.2012 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (lk 18) pank ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 27.09.2012; 4) Panga aruande kohaselt võlgnes kostja pangale lepingu ülesütlemise seisuga laenulepingu nr 09320168453 alusel krediidi põhiosa 82 196 €, intressi 9384,28 € ja viivist 742,64 €, kõik kokku 93 322,92 €; 5) Panga avalduse alusel 31.07.2013 algatatud täitemenetluses nr 176/2013/1517 kohtutäitur Rocki Albert 12.11.2013 realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 35 500,00 eurot (lk 19 – 24), millest arvati maha täitemenetlusega seotud kulud ning pangale laekus 31 751,03 eurot (panga aruandest, lk 90); 6) Seisuga 09.01.2014oli krediidilepingust nr 09320168453 tulenev kostja võlgnevus panga ees kokku 68 907,24 € ja koosnes järgmistest kohustustest: krediidi põhiosa võlgnevus 50 444,97 €, intressi võlgnevus 9384,28 € ja viivis 9077,99 €. 7) Pank 09.01.2014 nõudeavaldusega (lk 30) nõudis kostja täitmata laenukohustuse katteks 16 874 € tasumist käenduslepingu alusel hagejalt. 8) hageja täitis käenduslepingust tulenevalt kostja kohustuse 14.02.2014 summas 9875,26 € (lk 32) ja edastas 05.03.2014 kostjale nõude (lk 33) hageja poolt pangale tehtud väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul. Kostja kohustust ei täitnud.
5.Poolte vahel on vaidlus hageja poolt täidetud käenduskohustuse ulatuse õiguspärasuse ja põhjendatuse üle. Eelkõige vaidlevad pooled käenduslepingu punkti 1.5, mis sätestab kostja käenduskohustuse vähenemise alused ja seose tagatisvara väärtuse vähenemisega, tõlgendamise üle. Kostja leiab, et nimetatud lepingupunktist tulenevalt tuleb hageja käenduskohustuse ulatuse määramisel lähtuda tagatisvara tegelikust väärtusest, mis selgus vara täitemenetluses võõrandamisel. Hageja on seisukohal, et käenduslepingus tähendab mõiste „tagatisvara väärtus“ laenulepingu sõlmimisel ja laenusumma määramisel aluseks olnud kinnistu hindamisaktis näidatud väärtust; käenduslepingu punkt 1.5. laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel ja tagatisvara täitemenetluses võõrandamisel ei kohaldu.
6.Lepingu tõlgendamise reeglid sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 29, mille lg-te 1 - 4 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastavalt tegevus- ja kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 näeb ette, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
7.Kohus leiab, et kostja tõlgendus käenduslepingu punktile 1.5. ei ole kooskõlas käenduslepingu üldise mõtte ega eesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et käenduslepingus nimetatud Tagatisvara all peetakse silmas kostjale kuulunud, xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx x asunud kinnistut. Käenduslepingu alajaotuses „Definitioonid“ on mõiste „Krediidi Tagatisvara Väärtus“ avatud järgmiselt: „[Krediidi Tagatisvara Väärtus] on hinnatud OÜ Kinnisvaraekspert poolt 18.04.2008.a tuleviku turuväärtusega üks miljon üheksasada tuhat Eesti krooni (1 900 000 EEK).
Krediidi Tagatisvara hindamisakti (edaspidi: Hindamisakt) ärakiri on lisatud Käenduslepingu Sihtasutuse eksemplarile. Kui kinnisvarabüroo on edastanud Hindamisakti Pangale elektrooniliselt, on Hindamisakti ärakirjaks Panga esindaja allkirjaga Hindamisakti väljatrükk. Hindamisaktis sätestatud Krediidi Tagatisvara turuväärtus on Sihtasutuse tagatise (edaspidi: Tagatis) suuruse määramise aluseks, kui Käenduslepingus ei ole sätestatud teisiti. Etapiviisilise finantseerimise korral võtavad Pooled Krediidi Tagatisvara Väärtuse määramisel aluseks Hindamisaktis toodud Krediidi Tagatisvara Väärtuse tulevikus. Uus Hindamisakt tuleb esitada juhul, kui tegelik Krediidi Tagatisvara Väärtus on suurem ning Krediidisaaja soovib suurendada esialgset Tagatise mahtu. Kui Krediidi Tagatisvara Väärtust hinnatakse pärast Käenduslepingu sõlmimist, siis on uus Hindamisakt Sihtasutuse Tagatise suuruse määramisel aluseks arvates päevast, kui pank esitab Sihtasutusele uue Hindamisakti ärakirja.“ Eelnevast järelduvalt peetakse lepingus silmas, et SA KredEx käenduskohustuse suuruse muutmise eelduseks on tagatisvara uus hindamine ja hindamisakti esitamine käendajale.
8.Käenduslepingu punkti 1.1. järgi sihtasutus tagab pangale krediidisaaja ja panga vahel 12.05.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 09320168453, summas 83 085 € (käenduslepingu sõlmimise päeva seisuga 1 300 000 Eesti krooni) kohaselt tasumisele kuuluva krediidi põhiosa tähtaegse ja kohase tasumise. Käenduslepingu punktis 1.2 sätestatakse sihtasutuse käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus 11,38% krediidi tagatisvara väärtusest, see tähendab, et sihtasutuse käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel on 216 250 Eesti krooni. Tsiviilkäibes Eesti krooni asendumisel euroga lähtutakse nimetatud summa fikseerimisel eurodes Eesti krooni ja euro Eesti Panga vahetuskursist, mis kehtis krediidilepingu sõlmimise päeval. Kuigi panga ja kostja vahel 12.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr 09320168453 punktis 3.3 ja selle alapunktides on ette nähtud laenu väljastamise võimalus vastavalt laenusaaja soovile kas ühekordses summas või etapiviisi osade kaupa, ei ole käenduslepingu punktis 1.2 hageja vastutuse maksimaalse suurus muutumist etapiviisilise krediidi väljamaksmise lõpetamisel ette nähtud. Samas hageja 19.03.2015 esitatud e- kirjavahetusest (lk 91 – 93) hageja ja panga vahel selgub, et M. R. ostis kinnistu ja asus maja ehitama. Esmalt prognoositi laenu ja ka käenduse summa ja tegelik summa selgus töö käigus, kui uute, tegelikkusele vastavate hindamisaktide alusel hakkas pank tegema väljamakseid. Laen maksti välja osade kaupa vastavalt esitatud hindamisaktidele, viimane akti, millele vastab laenusumma, on koostatud 05.09.2008, milles poolelioleva maja turuväärtus on 94 589,24 € (1 480 000 krooni) ja KredExi maksimaalne käendus 10 764,26 €.
9.Vastavalt käenduslepingu punktile 1.3 väheneb sihtasutuse käenduslepingu järgne vastutus iga krediidisaaja poolt pangale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui pangale tagasimaksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 75%. Krediidi tagatisvaraks oleva lisatagatise müügist laekunud vahendite arvelt krediidi põhiosa vähendamine ei too kaasa käenduslepingu järgse sihtasutuse vastutuse vähendamist ega käenduslepingu lõppemist, kui krediidisaaja ja pank ei lepi kokku teisiti. Lisaks on punktis 1.5 ette nähtud sihtasutuse käenduskohustuse vähenemine tagatisvara väärtuse vähenemisel. Vaidlusalune punkt 1.5 käenduslepingus on sõnastatud järgmiselt: „Kui Krediidi Tagatisvara Väärtus väheneb üle 10% (kümne protsendi) Krediidi Tagatisvara Väärtusest, siis Sihtasutuse Käenduslepingu järgne Tagatis väheneb automaatselt kokku kuni 11,38%-ni (üheteistkümne koma kolmekümne kaheksa protsendini) Krediidi Tagatisvara tegelikust turuväärtusest. Käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt tekib sihtasutusel käenduslepingu järgne maksmise kohustus üksnes pärast seda, kui pank on: 1) teinud koostöölepingus sätestatud toimingud; 2) kasutanud krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks krediidi tagatisvara või muude krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavate tagatiste realiseerimisest saadud summad ning pangas oleva(te) krediidisaaja arvelduskonto(de)l, deposiitkonto(de)l või muu(de)l konto(de)l olevad summad, kui see on lubatud seadusega.
Vaidlusaluse käenduslepingu punktis 4.1 on sätestatud, et krediidi tagatisvara väärtuse vähenemisel või vaidluse korral turuväärtuse üle või krediidi põhiosa suurendamisel kohustub krediidisaaja esitama panga nõudmisel krediidi tagatisvara väärtust tõendava uue hindamisakti, mis ei tohi olla vanem kui kaks kuud.
10.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx vahel 30.07.2004 sõlmitud koostöölepingu (toimikus lk 129 – 144) ja selle 23.10.2006 jõustunud muutmise kokkulepe (lk 159) punktis 10.2 (23.10.2006 jõustunud redaktsioonis) sätestatakse krediidiandja kohustus tagada, et krediidisaajale väljastatakse krediiti maksimaalselt kuni 90% krediidi tagatisvara väärtusest ning teha kõik endast sõltuv, et krediidilepingust tulenev krediidi põhiosa võlgnevus on maksimaalselt kuni 90% krediidi tagatisvara väärtusest (krediidiandja põhjendatud hinnangul) krediidilepingu kehtivuse ajal.
11.Kohtu hinnangul järeldub eeltsiteeritud lepingupunktidest ja poolte e-kirjavahetusest üheselt, et lepinguosalised ei pidanud olukorda, kus pärast lepingu ülesütlemist tagatisvara täitemenetluses võõrandamisel saadakse väiksem hind, kui on tagatisvara väärtuseks hinnatud laenu andmisel (või pärast seda lepingu jooksul tagatisvara väärtuse muutumisel), sihtasutuse vastutuse ulatust vähendavaks tagatisvara väärtuse vähenemiseks käenduslepingu punkti 1.5 tähenduses. Käenduslepingu tõlgendamisel, eriti käenduskohustuse ulatuse osas, tuleb eelkõige lähtuda käendaja ja laenuandja tegelikust tahtest. Hageja ja pank tõlgendavad lepingu p 1.5 ühte moodi. Kostja tegelik tahe või võimalik teistsugune arusaam käenduslepingu punktist 1.5. omaksid hagi lahendamisel tähtsust sellisel juhul, kui hageja oleks tasunud pangale käendajana suurema summa, kui kostja tegelik võlg panga ees, ning nõuaks selle hüvitamist kostjalt. Hageja käendajana ei ole täitnud käenduskohustust põhjendamatult suures ulatuses ega teinud pangale kostja tegelikke kohustusi ületavat makset. Kohtule esitatud panga nõudekirjast (lk 30) nähtuvalt nõudis pank hagejalt käenduskohustuse täitmist oluliselt suuremas summas – 16 874 €, hageja vastuväidete tõttu pank korrigeeris summat. Kostja ei ole tõendanud, et tal hageja poolt 14.02.2014 pangale käenduskohustuse täitmiseks 9875,26 € suuruse makse tegemisel ei olnud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees võlgnevust viimase poolt 09.01.2014 koostatud aruandes (lk 90) näidatud ulatuses. Seega kostja vastuväited hageja poolt täidetud käenduskohustuse suuruse kohta ei mõjuta kostja enda täitmata kohustuste suurust: kui hageja oleks täitnud käenduskohustuse panga ees väiksemas summas, oleks selle võrra suurem kostja täitmata kohustuste summa panga ees. Nendel asjaoludel kohus leiab, et paljasõnaliste, lepinguosaliste tegelikule tahtele ja lepingu eesmärgile mittevastavale tõlgendusele tuginevate vastuväidete esitamine on vastuolus TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega.
12.Arvestades käenduslepingu sõlmimise eesmärki ja sisu: anda krediidiandjale laenu andmise ajal kindlus, et laen saab tasutud ka juhul, kui laenusaaja oma kohustusi rikub, on kohtu hinnangul mõistlikult arusaadav, et käenduslepingu punkt 1.5. ei kohaldu laenulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel ja tagatisvara sundvõõrandamisel täitemenetluses, vaid rakendub juhul, kui pank käenduslepingu kehtivuse jooksul viib läbi täiendava hindamise ja soovib krediidi tagatisvara väärtust vähendada. SA KredEx käenduse näol on tegemist riiklikult finantseeritava käendusega ning koostöölepingus on pooled kokku leppinud krediidiandja kohustuse tagada, et ühelgi ajahetkel ei ületaks laenu põhivõlg 90% tagatisvara väärtusest. Kohus leiab, et tagatisvara väärtuse vähenemisega seoses käendaja vastutuse ulatuse vähendamist saab tõlgendada üksnes selles kontekstis. Pooled on kokku leppinud sihtasutuse käendusega tagatud laenulepingute ülesütlemise puhuks tagatiste realiseerimise järjekorra ning käenduslepingust tulenev sihtasutuse kohustuste täitmist saab pank nõude viimases järjekorras ja üksnes siis, kui ta on täitnud koostöölepingust tulenevad enda kohustused ning ammendatud on kõik muud allikad laenusaaja võlgnevuse tasumiseks. Ei ole mõeldav, et seejuures sõltuks käendaja vastutus veel ka sellest, millise hinna eest on tagatisvara realiseeritud.
13.Tõlgendades käenduslepingu punkti 1.5. kostja näidatud viisil selliselt, et tagatisvara väärtuse vähenemisena, mis toob kaasa käendaja kohustuse vähenemise, arvestatakse ka krediidilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadavat väiksemat hinda, võrreldes laenu andmise aegse hindamisega, ei täidaks SA KredEx käendus krediidilepingu täitmise tagatisena oma eesmärki ja oleks tagatisena sisuliselt väärtusetu: sihtasustuse käenduskohustus oleks seda väiksem, mida madalama hinnaga tagatisvara täitemenetluses müüakse. Pangal ega laenusaajal ei oleks võimalik laenu andmisel/võtmisel hinnata, kas üldse ja kui suures ulatuses tegelikult sihtasutus võlgnevuse tekkimisel vastutab ehk millises ulatuses on laenukohustus tagatud.
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et täitemenetluses enampakkumisel saadud hind näitab kinnistu tegelikku turuväärtust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaolu, et täitemenetluses enampakkumine ei ole võrreldav tavalise, turumajanduse tingimustes toimuva ostu-müügitehinguga. Täitemenetluses toimub müümine sundkorras, mitte omaniku soovil, enampakkumisel ostja peab arvestama võimalike probleemidega vara oma valdusesse ja kasutusse saamisel ning see mõjutab ka hinda. Samuti on kohtutäituril enampakkumise nurjumisel õigus järgmistel enampakkumistel vara alghinda vähendada, kokku kuni 70% vara arestimisel määratud väärtusest. Sõltuvalt võla suurusest ja muude tagatiste olemasolust võib ka sissenõudja jaoks olla müügiperioodi võimalikult lühike pikkus primaarsem suurima müügihinna saamisest. Seetõttu ei saa üheselt väita, et täitemenetluses toimunud müügitehing kajastab tegelikku pakkumise-nõudluse vahekorda ning täitemenetluses saadud müügihind näitabki vara tegelikku väärtust (keskmist turuhinda). Kostja ei ole tõendanud, et tagatisvaraks olnud kinnistu tegelik väärtus käenduslepingu punkti 1.5 tähenduses oli võrdne täitemenetluses saadud müügihinnaga.
15.Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu p 4.2 alusel võlgnevuse tasumist. Viidatud lepingupunkt sätestab, et sihtasutuse poolt krediidisaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste osalisel või täielikul tasumisel kohustub krediidisaaja hüvitama sihtasutusele kõik sihtasutuse poolt käenduslepingu alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis sihtasutusel tekivad seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega krediidisaajalt. VÕS § 152 lg 1 näeb ette, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 70 sätestatut.
16.Lepingu punkti 4.3. kohaselt tasub krediidisaaja lepingu punktis 4.2. nimetatud summad 15 päeva jooksul alates sihtasutuse poolt kirjaliku nõude esitamisest. Hageja on 05.03.2014 kostjale tasumiseks määranud kokkulepitust pikema, 30-päevase tähtaja. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. Tulenevalt VÕS § 82 lg-test 1 ja 7 oli hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg lg 1 annab samuti võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 10 334,45 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 9875,25 eurot ja viivistest summas 459,20 eurot. Kostja vaidlustas hageja põhinõude suuruse ja selle kujunemise tõendatuse. 19.03.2015 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning selgitas võlgnevuse kujunemist. Kostja hageja seisukohtadele selles osas vastu ei vaielnud, kordas 21.04.2015 menetlusdokumendis üksnes seisukohta, et käendaja vastutus tuleb määrata täitemenetluses selgunud tagatisvara väärtuse järgi. OÜ Kinnisvaraekspert hindamisakti (lk 114 – 128) kohaselt hinnati laenu tagatisvara väärtuseks 05.09.2008 seisuga 94 589,24 eurot. Tulenevalt käenduslepingu p-st 1.2 on hageja
käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus 11,38 % krediidi tagatisvara väärtusest. Seega oli hageja käenduse maksimummäär 10 764,26 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt hageja käenduslepingu järgne vastutus väheneb iga kostja poolt pangale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui pangale tagasi maksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 75%. Krediidi tagatisvaraks oleva lisatagatise müügist laekunud vahendite arvelt krediidi põhiosa vähendamine ei too kaasa käenduslepingu järgse sihtasutuse vastutuse vähenemist ega käenduslepingu lõppemist, kui krediidisaaja ja pank ei lepi kokku teisiti. Kuna kostja on laenusumma põhiosa tagastanud summas 889 eurot, siis on käenduskohustuse jääk 9875,26 eurot (10 764,26 – 889). Eeltooduga on hageja nõue põhinõude summas 9 875,25 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
18.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täimisega viivitamisel korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on käenduslepingu punktis 4.4 kokku leppinud, et tagasimaksetega hilinemise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,05% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on summaliselt välja arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise: hageja arvestab viiviseid alates Julianus Inkasso OÜ võlateatisel märgitud tasumise tähtpäevast 05.04.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.07.2014, kokku 93 päeva eest summas 459,20 €. Lisaks alates kohtuotsuse tegemisest välja mõista viivised protsendina põhivõlast lepingujärgses määras 0,05% põhinõudelt päevas. TsMS § 367 võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9 875,25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 459,20 eurot ja alates kohtuotsuse 18.09.2015 teatavakstegemisest viivise 0,05% põhivõlast päevas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.
19.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 19.03.2015 korraldaval kohtuistungil ja 07.04.2015 täiendavalt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 €, esindustasu 1021,50 € (summa ilma käibemaksuta) ja esindaja sõidukulu 23,53 € (summa sisaldab käibemaksu 3,93 €) seoses 19.03.2015 istungil osalemisega. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle menetlusega, ta on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada. Kostja hageja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 alusel kohus kontrollib üksnes hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Meneltuskulude nimekirjale lisatud 07.07.2014 arvel kajastatud õigusabiteenuse spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja dokumentide analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest määranud komplektihinna 309 €, kulutatud tundide arvu näitamata. Kostjale osutatud õigusabi eest 14.11.2014, 19.03.2015 ja 07.04.2015 esitatud arvetest nähtuvalt on kostja esindaja tunnitasu 75 €, millel lisandub käibemaks. Arvestades hagiavalduse (6 lk, millest 5 lk
sisulist teksti) ja lisade (30 lk) mahtu, on kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kulunud ca 4 tundi mõistlik ja vajalik. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 14.11.2014 arvel näidatud kostja vastusega tutvumise (0,5 tundi), hageja vastuse koostamise (4 tundi), 19.03.2015 arvel täiendavate tõendite esitamise (1 tund 15 minutit), 07.04.2015 kohtuistungil osalemise (45 min), täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise (3 tundi) ajakulu. Hageja ei ole põhjendanud, miks sõidukulu tuleb kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Kuna hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, vähendab kohus taotletavat sõidukulu käibemaksu 3,92 € võrra €. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude katteks 1041,11 €. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 €. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb M. R.l väljamõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.