2-15-11865/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

10.Saata pankrotimäärus teadmiseks menetlusosalistele ja peale jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 07.08.2015.a esitas A. oma seadusliku esindaja, eestkostja B.’e kaudu Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub nimetada ajutine pankrotihaldur, välja kuulutada enda suhtes pankrot ning seejärel algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse põhjenduste kohaselt võttis avaldaja erinevatelt laenuandjatelt (sh. nii pankadelt kui eraisikutelt) laene vähemalt 33 005 euro ulatuses. Kohustused suurenevad igapäevaselt juurdearvestatavate intresside (1,5-18,5 % aastas) ning viiviste võrra. Eestkostjal on alust arvata, et A. on laenud vormistanud enda nimele kolmandate isikute mõjutusel ning saadud rahasummad andnud kolmandate isikute käsutusse. Võlgnikul võib olla veel muid, siinses kohustuste nimekirjas kajastamata kohustusi. Igasugune vallas- või kinnisvara A. ́el teadaolevalt puudub. Avaldaja töötab XXXXX ettevõttes Xxxxxxxxxxx keskmise kuupalgaga 550 €, miinimumpalka arvestades jääks sellest summast igakuiselt võlgnevuste tasumiseks ca X0 eurot, mis tähendab, et kõigi kohustuste täitmiseks kuluks vähemalt 17 aastat. A. palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada võlgadest vabastamise menetlus, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 18.08.2015.a määrusega võttis Xxxxxxxxxxx Maakohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kohtule 11.09.2015 esitatud aruande kohaselt määrati R. E.e ́le Xxxxxxxxxxx Maakohtu 25.06.2015.a. määrusega ts. asjas nr. 2-15-4333 eestkostja, kuna temal esineb alkoholist põhjustatud residuaalne raske psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta iseseisvalt võimeline tehinguid tegema ja asju ajama ega mõistma rahaliste tehingute tagajärgi. Võlgniku eestkostjaks määrati tema poeg B. ning eestkoste on osaline. Eestkoste on määratud tähtajaga kuni 25.06.2018.a. Kohtumääruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks eestkostetava nimel ja tema varalistes huvides asjaajamine ametiasutustest, sh. õiguskaitseorganites. Kohtulahendi kohaselt tekitas A. seoses laenude võtmisega endale ja oma sugulastele raske majandusliku olukorra. Viimased teadaolevad laenud on võetud 2014.a. lõpus summades 5 000€ ja 5920,25 €, millised summad on koheselt pärast kontole laekumist sularahas välja võetud. A. on lõpetanud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx ja omandanud autoremondilukksepa eriala, on töötanud Xxxxxxxxxxx x ning Xxxxxxxxxxx Sadamas operaatorina, Xxxxxxxxxxx x autoremondilukksepana, AS-is Xxxxxxxxxxx x jm. Pärast Xxxxxxxxxxx x-is töö lõppemist 2008.a. novembris (tööandja pankrotistus) sai võlgnik kuni 2010.a. veebruarini 2 (4)

2-15-11865 töötuskindlustushüvitist Eesti Töötukassast. Ajavahemikul märts 2010- august 2014 võlgnik maksuameti andmetel töötasu ega muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei saanud. alates 2014.a. septembrist töötab OÜ-st Xxxxxxxxxxxi töölisena. Töölepingu kohaselt on brutotöötasu 600 € kuus ning sellele lisandub lisatasu 100 € /kuus(bruto). Reaalselt on võlgnikule makstud brutotasu jäänud vahemikku 452,22-894,50 €/kuus. Käesoleval ajal elab võlgnik koos oma emaga viimasele kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx linnas ning aitab emal tasuda korteriga seotud kommunaalmakseid. Võlgnikul on ajutise halduri kogutud andmetel kohustusi ja võlgnevusi kokku vähemalt 32454,37 euro eest, sh laenuvõlg Swedbank AS ees üle 4000 euro ja BIGBANK AS ees üle 5000 euro, lisaks hulgaliselt summade vahemikku 800 – 6000 eurot jäävaid laenusid eraisikutelt. Laene on võetud tihti samal päeval mitmelt laenuandjalt ja tihti mõnepäevaste vahedega. Kõik laekunud laenusummad on peaaegu terves ulatuses samal või mõne päeva jooksul sularahas kontolt välja võetud. Suuremad summad on võetud välja pangakontorist ning väiksemad summad 500-750 € kaupa sularahaautomaatidest. Eelnevatele asjaoludele tuginedes ning võlgniku teadaolevaid arvutikasutusoskusi ja igapäevaseid tarbimisharjumusi arvestades võib tõepoolest järeldada, et võlgnik ei ole laene võtnud ja aastatel 2013-2014 oma vara võõrandanud iseseisvalt, vaid on teinud seda kolmandate isikute mõjutusel. Samuti võib järeldada, et A. ei ole kontole laekunud rahasid kasutanud isiklikuks otstarbeks, vaid need võivad olla läinud kolmandate isikute käsutusse. A. ́e lähisugulastele ( ema, poeg, vend) teadaolevalt on võlgnikku mõjutanud ja raha enda valdusesse võtnud F.S.. Sugulane on selles osas esitamas politseile kuriteoteadet. Võlgnikul teadaolev vara (peale igakuise töötasu), mille arvelt oleks võimalik tema kohustusi täita, puudub. Võlgniku nimel on olnud 5 kinnistut, millest kolm on võlgnik võõrandanud rohkem kui 5 aastat, ühe kinnistu 1.a 7 k ja ühe kinnistu alla aasta enne pankrotiavalduse esitamist, mille osas tagasivõitmise võimalused vajavad kontrollimist. Võlgniku nimele on registreeritud Maanteeametis 4 sõidukit, kuid avaldaja sõnul on kõik sõidukid utiliseeritud juba aastaid tagasi ja tegelikkuses neid enam ei eksisteeri. Kogutud andmetele tuginedes võib ajutise halduri hinnangul järeldada, et võlgnik A. ́e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus võlgnikul puuduvad vahendid nende tagastamiseks. Laenude võtmisel võis olla A. mõjutatud teis(t)e isiku(te) poolt, kuid nimetatud küsimusele on pädevad lõplikku vastust andma õiguskaitseorganid. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud PankrS § 110-114 märgitud võlgniku tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. On küll põhjust arvata, et tehingutest laekunud vahendid on võlgnik kõrvaliste mõjutuste tagajärjel andnud üle kolmandatele isikutele, kuid see asjaolu ei muuda tehinguid iseenesest tagasivõidetavateks. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat vara. Kohtuistungil 14.09.2015 ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi aruande juurde ja leidis, et tuleb välja kuulutada A.i (pankrotis) pankrot. A. Õnnik kinnitas oma nõusolekut hakata pankrotihalduriks. Samuti palus määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aja, võlgniku vande aja ning kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu X tunni töö eest (X€/t, sh maksud) summas X € (sellest netotasu X€), millest võlgniku igasuguse vara puudumise tõttu välja maksta riigi eelarvest menetlusabi korras X € ja ülejäänud osa tasust, X € mõista välja pankrotivarast. Võlgnik jäi kohtuistungil pankrotiavalduse juurde, kuna olukord ei ole muutunud, halduri aruandele vastuväiteid ei olnud.

2-15-11865 Kohtu seisukoht Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et A.’e pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees üle 32 000 euro, samas kui igasugune võlgade rahuldamiseks vajalik vara võlgnikul puudub. Võlgnik küll töötab, kuid sissetulekust saaks kinni pidada üksnes kuni 120 €, millega võlgade maksmine võtaks aega üle 20 aasta. Seega võlgniku sissetulekud ja vara ei võimalda rahuldada võlausaldajate ees tekkinud kohustusi ja võlgniku maksejõuetus tulenevalt tema varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, siis võlgniku majandusliku seisundi poolest tuleks PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid asjas esineb PankrS § 171 lg 11 märgitud erisus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja vaatamata asjaolule, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kui võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlgnik on esitanud 07.08.2015 kohtule ka PankrS §-s X9 nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, tuleb pankrot A.’e suhtes välja kuulutada. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § X sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest kuni X EUR suuruses summas (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 170.1 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. Seega määrab kohus PankrS § 23 lg. 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise suuruseks esitatud aruande alusel X tunni töö eest X € (sh maksud), sellest menetlusabi korras X eurot tuleb välja maksta ajutisele haldurile riigi vahenditest ja ülejäänud osa välja mõista pankrotivarast.