XXX, Ltd hagi XXX ja XXXOÜ vastu solidaarselt laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
29 111,25 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX, Ltd (registrikood XXX) Hageja lepinguline esindaja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, telefon XXX, e-post: XXX) Kostja 1 XXX(isikukood: XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom Kostja 2 XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(isikukood XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
RESOLUTSIOON
17.08.2015
1.Hagi rahuldada kostja 1 suhtes.
2.Välja mõista kostjalt Raul Reemetilt hageja XXX, Ltd kasuks põhivõlgnevus 25 224,04 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4 355,61 eurot ja viivis alates 18.09.2015 kuni põhinõude (25 224,04 eurot) täitmiseni tasumata võlasummalt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; Menetluskulude jaotus
Välja mõista kostjalt 1 Raul Reemetilt hageja XXX, Ltd kasuks menetluskuludena 981 eurot ilma käibemaksuta. 1 (8)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.XXX, Ltd esitas 16.06.2015 hagi XXX ja XXXOÜ vastu solidaarselt laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Kohus rahuldas hagi 11.11.2014 tagaseljaotsusega XXXOÜ osas ja jätkas menetlust XXXosas. Hageja nõue
3.Hageja palub mõista solidaarvõlgnikelt Raul Reemetilt ja XXXOÜ-lt välja XXX, Ltd kasuks 27 030,75 eurot, millele lisandub alates 17.06.2014 igapäevaselt viivis 5,70 eurot ning jätta menetluskulud XXX ja XXXOÜ kanda.
4.XXX, Ltd (hageja) ja XXXOÜ (kostja 2, endise nimega XXXOÜ) sõlmisid notar Robert Kimmeli juures 26.05.2009 krediidilepingu, millega hageja andis kostjale 2 laenu summas 64 173,04 eurot, mille Kostja 2 kohustus tagastama hiljemalt 65 kuu jooksul osamaksetena 1 000 eurot kuus alates märts 2009 kuni juuli 2014.
5.26.05.2009 sõlmitud krediidilepingu punktist 2.3 tulenevalt andis laenule isikliku käenduse Kostja 2 endine juhatuse liige XXX(kostja 1) 64 173,04 euro ulatuses, mis oli käendaja suurim võimalik vastutus hageja ees.
6.Kostja 2 teostas laenu tagasimakseid kuni 08.02.2013, pärast mida ei ole kostja 2 ühtki tagasimakset teostanud. Pärast 08.02.2013 teostatud laenu tagasimakset on laenujääk 25 224,04 eurot.
7.05.11.2013 esitas hageja kostjale 1 nõude 16 050 euro suuruse rahalise kohustuse viivitamatuks täitmiseks, mille tagastamisega oli kostja 2 viivitusse sattunud, ja pankrotihoiatuse, kuid kostja 1 võlgnevust ei tasunud.
8.2014 jaanuarikuu seisuga oli kostja 2 jäänud laenu osamaksete tagastamisega võlgnevusse 19 050 euro suuruse summa tasumisega, sest vastavalt krediidilepingu punktile 2.1 pidi kostja 2 olema 2014 jaanuari seisuga hagejale laenust tagastanud 58 000 eurot. Erinevalt korduvatest lubadustest ei olnud kostja 1 ega kostja 2 asunud laenu jääki tagastama, mistõttu 24.01.2014 esitas hageja kostjale 2 krediidilepingu ülesütlemisavalduse, millega krediidileping öeldi üles alates 30.01.2014. Pärast krediidilepingu ülesütlemist muutus alates 31.01.2014 sissenõutavaks kogu krediidilepingust tulenev laenujääk summas 25 223,04 eurot, mida kostja 2 ei ole tasunud.
9.Kuigi hagejal oleks õigus viivist arvestada ka varasema perioodi eest, mil kostja 2 sattus osamaksetega viivitusse, siis hageja arvestab viivist alates 01.04.2013. Perioodi eest alates 01.04.2013 kuni 16.06.2014 on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 viivist summas 1 807,71 eurot. Alates 17.06.2014 lisandub põhivõlgnevusele igapäevaselt viivis suuruses 5,7 eurot kuni krediidilepingust tuleneva rahalise kohustuse kohase täitmiseni.
10.Kostja 1 on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjal 2 on nõue hageja vastu hageja ja kostja 2 vahel väidetavalt sõlmitud teenuse osutamise lepingust. 2 (8)
11.Hageja ei nõustu, et kostja 2 ja hageja vahel on sõlmitud kostja 1 esitatud väidetav leping. Lepingul puudub sõlmimise kuupäev ning on selgusetu, kes on väidetava Lepingu allkirjastanud ning kas väidetava lepingu allkirjastanud isikutel oli olemas ka esindusõigus. Kostja 2 ja hageja küll pidasid läbirääkimisi, kuid hageja ei nõustu, et poolte vahel oleks sellisel kujul väidetav leping sõlmitud.
12.Hageja nõustub, et kostja 2 osutas hageja tellimusel hagejale teenuseid, mille sisuks oli ehitusmaterjali saatmine Eestist Jaapanisse ning mille eest hageja ka kostjale 2 tasu maksis kostja 2 poolt esitatud arvete alusel. Hageja loobus kostja 2 teenustest 2011.a. veebruaris kostja 2 poolse olulise rikkumise tõttu. Nimelt tellis hageja kostjalt 2 2010 aasta lõpus/ 2011 aasta alguses kaks laevakoormat ehitusmaterjali, mille saatmisel kostja 2 ebaõnnestus ning mille tulemusel hageja lõpetas koostöö ja tellimuste esitamise kostja 2 poolse olulise rikkumise tõttu.
13.Hageja on seisukohal, et isegi kui hageja ja kostja 2 vahel oleks sõlmitud väidetav leping või kui kostja 2 ja hageja vahel kujunenud suhet, kus hageja esitas kostjale tellimusi, käsitada teenuse osutamise lepingu laadse suhtena, ei ole neist kumbki seotud 2009 aastal sõlmitud krediidilepinguga. Kui väidetav leping ja krediidileping oleks omavahel seotud, siis oleks krediidilepingusse tehtud ka vastav märge või seda krediidilepingus nimetatud. Krediidileping sõlmiti aastal 2009, kuid kostja 1 väidab, et väidetav leping sõlmiti 8-9 aastat varem. Hagejale jääb selgusetuks kostja 1 väide, et krediidilepingu puhul oli tegemist ettemaksuga väidetavast lepingust tulenevate tasude maksmiseks. Krediidilepingu puhul oli tegemist laenu andmisega kostjale 2 ning ka kostja 1 nimetab 30.06.2011 ja 04.07.2011 e-kirjades 2009 sõlmitud lepingut laenulepinguks.
14.Asjaolu, et kostja 2 on enda poolt koostatud arvetel kasutanud väljendit ettemaksu tagastus, ei muuda kostjale 2 antud laenu ettemakseks. Hageja tasus kostjale 2 makseid teenuse osutamise eest korrapäraselt kuni koostöö ülesütlemiseni 2011 aasta alguses. Krediidilepingu alusel laenu andmine kostjale 2 aga ei olnud seotud väidetava lepinguga ega väidetavast lepingust tulenevate tasude maksmisega teenuse osutamise eest. Krediidilepinguga andis hageja kostjale 2 eraldi laenu ning selliselt on sõnastatud ka notariaalselt sõlmitud krediidileping. Asjaolu, et laenu tagasimaksed teatud perioodil tasaarvestati kostja 2 poolt osutatava teenuse eest makstava tasuga, ei muuda krediidilepingut ning hageja ja kostja 2 koostööd omavahel seotuks.
15.Isegi kui kostjal 2 oleks hageja vastu väidetav lepingust tulenev nõue, siis kostja 2 ei saaks nimetatud nõuet hageja nõudega tasaarvestada ega tasaarvestuse vastuväidet esitada, sest kostja 2 suhtes on käesolevas asjas jõustunud kohtuotsus, mis on täidetav. Kostjal 2 on võimalus esitada hageja vastu eraldi hagiavaldus väidetava lepingust tuleneva nõude alusel. Ilmselt Kostjal 2 seesugune huvi puudub, sest tegelikkuses kostjal 2 ei ole väidetavast lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu.
16.Pärast koostöö ülesütlemist 2011 aasta alguses ei ole kostja 2 osutanud hagejale ühtki teenust. Kostja 2 ei ole esitanud ka ühtki arvet ega nõuet seoses oma väidetava lepingust tuleneva nõudega.
17.Kostja 2 vastuväiteid peavad olema seotud krediidilepinguga, kust tuleneb hageja nõue ning mida käendab kostja 1. Väidetav lepingust tulenev nõue ei ole seotud krediidilepinguga, mistõttu kostja 1 ei saa sellele väidetavale nõudele tugineda. Kostjal 1 ja Kostjal 2 puuduvad vastuväited krediidilepingust endast tulenevale nõudele.
18.Kostja 1 ei saa tugineda ka ajutiselt täitmisest keeldumise õigusele, sest kostja 2 suhtes on jõustunud 11.11.2014 Harju Maakohtu tehtud kohtuotsus, mistõttu kostjal 2 puudub võimalus oma väidetavat kujundusõigust teostada. Sellest tulenevalt ei saa ka kostja 1 tugineda ajutiselt 3 (8)
täitmisest keeldumise vastuväitele, et kostjal 2 on hageja vastu tasaarvestamise nõue, sest väidetav tasaarvestuse nõue ei ole enam teostatav. Kostja seisukohad
19.Kostja 1 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
20.Hageja ja kostja 2 sõlmisid 2000 aastal kirjalikus vormis tähtajatu teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kostja 2 tarnis hagejale palkmajade osi ja hageja kohustus igakuiselt tasuma kostjale 2 minimaalselt 1 818 eurot vahendustasu.
21.Esimese lepingulise makse teostas hageja kostjale 2 lepingu alusel 2001 mais. Lepingut täitsid mõlemad pooled vastavalt lepingu tingimustele kuni 26.05.2009, mil pooled sõlmisid laenulepingu.
22.Kostja 1 on seisukohal, et teenuse osutamise leping ja laenuleping olid omavahel seotud, sest laenulepingu näol oli tegemist hageja ettemaksuga kostjale 2 hageja lepingust tulenevate kohustuste kostja 2 eest tasaarvestamiseks. Vastavat pooltevahelist kokkulepet kinnitab arve nr 2010-012-1, millest nähtub, et kostja 2 on hagejale lepingu alusel osutatud teenuste eest esitanud 06.02.2010 arve. Arvest nähtub, et kostja 2 on maha arvestanud laenulepingust tuleneva kostja 2 kohustuse hageja ees summas 1000 eurot. Ka hageja esindaja räägib XXXOÜ-le saadetud e-kirjas (vt. Kostja 10.02.2015 vastuse lisa 3) üheselt ettemaksust. Asjaolule, et tegemist oli ettemaksu mitte laenuga traditsioonilises mõttes viitab üheselt kas asjaolu, et laenulepingu p-i 3 kohaselt oli n.ö laen antud 0 intressiga. Nimetatu tulenes üheselt pooltevahelise kokkuleppe mõttest, kuivõrd ettemaks, mis oli vormistatud laenulepinguna oligi oma olemuselt mitte laen, vaid ettemaks XXXOÜ poolt osutatavate teenuste eest.
23.Laenulepingu sõlmimisega leppisid pooled kokku, et leping ei lõppe enne ettemaksuna antud laenu tagastamise tähtaega ehk 65 kuu möödumist 1. tagasimakse tegemisest (laenulepingu p-d
2.1.ja 2.2.). Nimetatud ajaks oli 10.11.2014. Nimetatu tuleneb üheselt nii laenulepingu punktist
2.1.kui ka 06.02.2010 XXXOÜ arvest (edaspidi Arve) hagejale. Arve kinnitab, et laenu näol oli tegemist ettemaksuga, mis oli hageja poolt tehtud kostjale lepingu alusel osutatavate teenuste eest. Nimelt on arves eraldi välja toodud ettemaksu rida, mis on maha arvestatud XXXOÜ poolt hagejale tasumiseks esitatud arve kogusummast. Kostja viitab lepingule, mille p 2.1. kohaselt kohustus laenaja laenusumma tagastama laenu andjale tasaarvestustena (balancing).
24.Hageja lõpetas ühepoolselt ja lepingut rikkudes 2000 aasta lepingu alates 08.02.2011 e-kirja teel ning lõpetas lepingu järgsete igakuiste minimaalsete vahendustasude maksmise.
25.Kuivõrd hageja ütles lepingut rikkudes lepingu üles ning lõpetas seaduse vastaselt lepingu järgsete maksete tegemise kostjale 2, lõppesid ka kostja 2 poolsed laenulepingujärgsed tagasimaksed. Kostja 1 on seisukohal, et sisuliselt tekitas hageja ise lepingu ebaseadusliku ülesütlemisega olukorras, kus kostja 2 ei olnud enam võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitma.
26.Kostja1 leiab, et kostjal 2 on ennetähtaegsest ülesütlemisest tulenev kahjunõue. Kostja 2 kahju seisneb selles, et kostjal 2 jäi saamata 45 (periood 08.02.2011 kuni 10.11.2014) x 1 818 eurot (lepingus sätestatud minimaalne igakuine vahendustasu) suuruses 81 810 eurot. Nimetatud summaga soovibki kostja 1 hageja nõude tasaarvestada.
4 (8)
27.Kostja 2 nõuded hageja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 08.02.2011 kui hageja lepingut rikkudes ütles ühepoolselt e-kirja teel üles lepingu ning lõpetas lepingu järgsete ka igakuiste minimaalsete vahendustasude maksmise.
28.Kostja 1 on seisukohal, et tal on õigus tasaarvestada hageja ja kostja 2 vahel 2000 aastal sõlmitud teenuselepingust tulenev kostja 2 nõue hageja 26.05.2009 sõlmitud laenulepingu nõudega. Laenulepingu sõlmimise järgselt leppisid pooled kokku, et kostja 2 laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees tasaarvestatakse hageja lepingust tulenevate kohustustega kostja 2 ees. Juhul kui hageja oleks lepingut täitnud sarnaselt eelnevale ca 11 aastasele perioodile, ei oleks kostjal 2 kunagi laenulepingu täitmisega probleeme tekkinud.
29.Mis puutub 10.02.2015 seisukohale lisatud e-kirjadesse, siis lisana 3 toodud e-kirjaga ütles hageja lepingu erakorraliselt ühepoolselt mistahes põhjuseta üles. Lisana 4 toodud e-kirjad (nt. hageja esindaja 08.02.2011 kell 12.03 saadetud kiri) näitavad aga, et hageja ütles lepingu erakorraliselt ning ühepoolselt üles mitte XXXOÜ tõttu, vaid seoses hageja majandusliku olukorraga kodumaal. Samal põhjusel hakkas hageja tagasi nõudma ka ettemaksu. Nimetatud kirjavahetusest tuleneb ka, et kostja, XXXOÜ esindajana, ei ole kunagi keeldunud nö. laenu tagastamisest ning on alates laenulepingu sõlmimisest olnud seisukohal, et laenu tagastamine toimub tasaarveldustena juba kirjeldatud viisil.
30.Kostja 1 on seisukohal, et hageja nõue tuleks käesoleval juhul tasaarvestada kostja 2 nõudega hageja vastu kogusummas (1 818*48) 87 264 eurot, mis koosneb kostjale 2 hageja poolt ebaseaduslikust lepingu ülesütlemisest tulenevalt tasumata summadest.
31.Mis puutub tõsiasja, et XXXOÜ ei ole mistahes põhjustel soovinud ennast Hageja nõude vastu aktiivselt kaitsta, siis see ei piira kuidagi käesolevas asjas käendajaks oleva kostja kaitseõigust. Kostja on esitanud kohtule ja hagejale omapoolsed vastuväited, mida oleks võinud kasutada ka XXXOÜ ning mis selgitavad üheselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole sõlmitud kujul, kuidas hageja püüab seda serveerida. Reaalsete asjaolude järgi olid poolte vahel sõlmitud lepingud omavahel seotud. Kohtu põhjendused
32.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
33.Kohtu poolt tuvastatud ja vaidlustamata asjaolud: •
•
•
XXX, Ltd (hageja) ja XXXOÜ (kostja 2, endise nimega XXXOÜ) sõlmisid notar Robert Kimmeli juures 26.05.2009 krediidilepingu, millega hageja andis kostjale 2 laenu summas 64 173,04 eurot, mille kostja 2 kohustus tagastama hiljemalt 65 kuu jooksul osamaksetena 1 000 eurot kuus alates märts 2009 kuni juuli 2014 (tl 7-8). 26.05.2009 sõlmitud krediidilepingu punktist 2.3 tulenevalt andis laenule isikliku käenduse kostja 2 endine juhatuse liige XXX(kostja 1) 64 173,04 euro ulatuses, mis oli käendaja suurim võimalik vastutus hageja ees (tl 7). Kostja 2 teostas laenu tagasimakseid kuni 08.02.2013, pärast mida ei ole kostja 2 ühtki tagasimakset teostanud. Pärast 08.02.2013 teostatud laenu tagasimakset on laenujääk 25 224,04 eurot (tl 9).
34.24.01.2014 esitas hageja kostjale 2 krediidilepingu ülesütlemisavalduse, millega krediidileping öeldi üles alates 30.01.2014 (tl 10). 5 (8)
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas 26.05.2009 lepingu sisuks on hageja poolne laenu andmine kostjale 2 või poolte varasemalt sõlmitud teenuste osutamise lepingu järgne ettemaksu tasumine kostja 2 osutatavate teenuste eest. Kostja 1 on seisukohal, et hageja kohustus varasemalt sõlmitud teenuse osutamise lepingust tulenevalt tasuma kostjale 2 igakuiselt 1818 eurot ning 26.05.2009 lepingus on pooled sisuliselt kokku leppinud teenuste osutamise lepingu jätkumise järgneva 65 kuu jooksul ja hageja poolt ettemaksu tasumise. Kostja 1 on seisukohal, et hageja on seega varasemalt sõlmitud teenuste osutamise lepingu ennetähtaegselt ja õigusvastaselt ühepoolselt lõpetanud, mistõttu kostjal 2 on hageja 26.05.2009 lepingust tuleneva nõude osas tasaarvestatav nõue varasemalt sõlmitud lepingust tuleneva kostja 2 nõudega.
36.Hageja ei ole vaidlustanud, et poolte vahel kehtis vähemasti kuni 2011 veebruarini lepinguline suhe, mille kohaselt kostja 2 vahendas hagejale puitmaterjalide tarnimist ja hageja maksis kostjale 2 osutatud teenuse eest vahendustasu vastavalt tarnitud kaupade väärtusele, kuid mitte vähem kui 1818 eurot kuus. Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis (tl 82, 83, kohtuistungi protokoll lk 116), loeb kohus nimetatud asjaolud tõendatuks.
37.Kuivõrd menetluspooltel on vasturääkivad arvamused 26.05.2009 sõlmitud lepingu sisu kohta, annab kohus hinnangu 26.05.2009 sõlmitud lepingu osas.
38.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
39.26.05.2009 lepingu sõnastusest nähtub, et hageja annab kostjale laenu 64 173,04 euro ulatuses. Lepingust ei nähtu, et hageja soovib teha ettemaksu kostja 2 osutavate teenuste eest. Kui lepingu eesmärgiks oleks olnud tulevikus osutatavate teenuste eest ettemaksu tasumises kokkuleppimine, siis oleks mõistlikult käituvad lepingupooled lepingus märkinud millistest teenustest ja millises mahus on jutt või esitanud viite konkreetsele lepingule, mille alusel on hagejal kohustus tasuda. Lepingu p-st 2.1 nähtub vaid see, et hageja nõustub laenu tagasimaksete tasaarvestamisega kostja 2 poolt osutatud teenustega. Kohus peab p 2.1 sõnastud tasaarvestamise võimalust ka mõistlikuks arvestades poolte tasaarvestatavaid nõuded, kuid viidatud sõnastusest ei nähtu, et 26.05.2009 leping oleks otseselt seotud poolte varasemalt sõlmitud lepinguliste kohustustega. Laenu andmisele ja mitte ettemaksu tasumisele viitab ka lepingu p 2.3, mille kohaselt peab laenu saaja (kostja 2) andma endast parima, et raha tagastada nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 65 kuu möödumisel. Laenulepingu ühestki punktist ei nähtu, et hageja võtab lisaks laenu andmise kohustusele endale kohustuse tellida kostjalt teenuseid. Laenulepingu p 3 kokkulepitud intressi määr 0% ei anna alust lepingu tõlgendamiseks selliselt, et hageja soovis tasuda ettemaksu, vaid viitab pigem hageja mõistlikule soovile ja panusele tagada kostja 2 edaspidine tegevuse jätkamine, mis on mõlema lepingupoole ärilist eesmärki silmas pidades kasulik. Seega eelnevat kokkuvõttes, asub kohus seisukohale, et 26.05.2009 sõlmisid pooled laenulepingu, mitte ettemaksu tasumise lepingu ning mistahes võimalikud seosed 26.05.2009 laenulepingu ja varasemalt sõlmitud teenuse osutamise lepingu vahel on liialt kaudsed, et nimetatud lepinguid saaks pidada teineteisest sõltuvateks.
40.Järgnevalt annab kohus hinnangu teenuste osutamise lepingu hagejapoolsele ülesütlemisele. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool 6 (8)
mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
41.Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et hageja ja kostja 2 vahel kehtis vähemasti kuni 2011 veebruarini teenuste osutamise leping, millega hageja kohustus igakuiselt tasuma kostjale 2 osutatud teenuste eest 1818 eurot. Kohus ei ole tuvastanud 26.05.2009 laenulepingu ja teenuse osutamise lepingu omavahelist seost ja kohtumaterjalidest ei nähtu, et teenuse osutamise leping oleks olnud tähtajaline. Seega oli tegemist tähtajatu kestvuslepinguga.
42.Pooltel puudub vaidlus, et hageja loobus kostja 2 teenustest 2011 aasta veebruaris, öeldes teenuse osutamise lepingu ühepoolselt üles (tl 84). Pooltel puudub vaidlus, et pärast koostöö ülesütlemist ei ole kostja 2 osutanud hagejale teenust ning kostja 2 ei ole esitanud ka ühtki arvet ega nõuet seoses kostja 1 väidetava lepingust tuleneva nõudega. Kohtule esitatud lepingust ei nähtu, et hagejal puudus õigus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks (tl 82) . Kostja 1 viide asjaolule, et lepingus on pooled kokku leppinud selles, et lepingut saab muuta vaid mõlema poole nõusolekul ei ole asjakohane, sest lepingu lõpetamist ja lepingu muutmist ei saa pidada samaseks tegevuseks.
43.Seega asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja 2 vaheline teenuse osutamise leping lõppes vastavuses VÕS § 195 lg 1 ja 3 veebruaris 2011. Kostja 1 ei ole esitanud asjaolusid, mille kohaselt oleks kostjal 2 enne teenuse osutamise lepingu lõppemist hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et kostjal 2 ei saa olla hageja suhtes sissenõutavaid ja tasaarvestatavaid nõudeid, mistõttu puuduvad ka kostjal 1 tasaarvestatavad nõuded hageja suhtes.
44.Kohus märgib, et kuigi kostjatel puuduvad sisse nõutavad ja tasaarvestatavad nõuded hageja suhtes, ei ole kostjad hagejale kehtivat tasaarvestuse avaldust ka esitanud (VÕS § 198). Kostja 1 on soovinud kostja 2 väidetavat nõuet tasaarvestada käesoleva menetluse käigus, kuid kostja 1 ei ole esitanud kohtule kehtivat volitust millest nähtuks vastava õiguse olemasolu.
45.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele tulenevalt kostja 2 kohustuse rikkumisest. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
46.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna enne 15.04.2013.a. kehtis VÕS redaktsioon, mille kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus seitse protsenti aastas, siis tuleb viivise arvutamisel enne 15.04.2013 lähtuda varasemast redaktsioonist. VÕS § 94 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
47.VÕS § 142 lg 1 järgi vastutab käendaja võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
48.Pooltel puudub vaidlus, et 26.05.2009 lepingust tulenev hageja nõue kostja 2 vastu muutus sissenõutavaks summas 25 223,04 eurot alates 30.01.2014 (tl 10). Kohtumenetluses ei ole 7 (8)
tõendamist leidnud asjaolud, millest nähtuks, et kostjal 2 oli õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Hageja viivise arvestust ei ole kostja 1 vaidlustanud. Seega kuulub hagi VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 142 lg 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulude jaotus.
49.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja 1 kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
50.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
51.Hageja esitas enne kohtuvaidlusi tekkinud menetluskulude nimekirja peale TsMS § 176 lg 1 sätestatud tähtaega 20.08.2015. Seetõttu saab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda vaid 17.08.2015 kohtuistungiga seonduvate õigusabi kuludest ja tsiviilasja materjalidest nähtuva riigilõivu (850 eurot) tasumisega.
52.Kohtu hinnangul on hageja esitanud 17.08.2015 kohtuistungiga seonduvad õigusabi kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, s.o kohtuistungiks ettevalmistumine 0,9 tundi (72 eurot) ja kohtuistungil osalemise kulu 1,3 tundi (104 eurot) ilma käibemaksuta.
53.Eelnevast tulenvalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud kokku 981 euro ulatuses ja need kuuluvad kostjalt 1 hagejale väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.