lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-56872/33

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-56872/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-14-56872

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

17.09.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtuasi

Liili Lauri XXXOÜ hagi XXXvastu 516 euro nõudes 516 eurot

Hagi hind maakohtus 03.09.2015 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

Hageja XXXOÜ, asukoht XXX, juhatuse liige XXX, registrikood XXX Hageja lepinguline esindaja Riho Friedrichs, epost:[email protected] Kostja XXX, isikukood XXX, elukoht XXX e-post: XXX

Kohtuistungil viibinud isikud

Hageja esindaja Riho Friedrichs ja kostja XXX

Kohtuotsuse resolutsioon.

1.Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu 516 euro nõudes, rahuldamata.
2.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja XXXOÜ kanda ja mõista välja hagejalt XXXOÜ kostja XXX kasuks 420 eurot . Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

1.Harju Maakohtule 04.09.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt on kohtu menetluses XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses. Hageja juures töötades tekitas kostja AS-le XXX(hageja õiguseellane) rahalist kahju seoses sellega, et remontis oma isiklikku autot hageja rahaliste vahendite arvelt XXXOÜ-s. Töökäsul on näha, et 23.10.2013 kella 9.30 ajal parandanud auto mark on kostjale kuuluv XXX. Töökäsule on märgitud kostja telefoninumber XXX ja märge ́`XXX``. See kinnitab, et kostja tellis kõnealused tööd juba algselt oma BMW sõiduautole AS XXX arvelt. Arvel märgitud omakäeline ``XXX`` on selgelt tehtud AS XXXeksitamiseks, näitamaks, et arve on tehtud mingi muu AS-le XXXkuuluva auto kulul. Maksekorralduselt on näha arve eest tasumine 08.11.2013. Hageja juurest töölt lahkudes kostja tunnistas oma võlga, lubades selle kohaselt tasuda. Hageja omandas AS-lt XXXkõnealuse nõude 02.05.2014. Kostja tekitas AS-le XXXrahalisi kulutusi 516 eurot, viies äriühingu ekslikult arvamusse, et kulud kantakse AS-i XXXauto (XXX) remondi jaoks. Vahetult pärast selle teo toimepanekut esitas kostja lahkumisavalduse. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja esitas hagi nõude täpsustuse (tlk 86). Hageja palub kostjalt välja mõista 516 eurot ja jätta menetluskulu täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudusid igasugused volitused ja õigused raskeveokitele remonte tellida ja veel vähem sõiduautodele. Veokite remondi ja korrasoleku eest vastutas tehnikajuht, kes organiseeris remondi ning kellele edastati vastav info. Kostja asus hageja juurde tööle 01.05.2013 logistikuna ning esitas lahkumisavalduse 14.10.2013, mitte väidetava teo ilmsikstuleku tõttu. Kostjal puudus ligipääs AS XX Xostu arvetele, seega puudus võimalus sinna ka märkmeid teha. Sõidukit on võimalik tuvastada riikliku autoregistrinumbri järgi, mida töökäsul näha ei ole. Töökäsul märgitud automudeleid XXXon Eestis palju. 27.02.2014 esitas kostja avalduse Töövaidluskomisjonile töötasu väljamõistmiseks, hilisemas kohtumenetluses nõudis hageja, et kostja vähendaks töötasu nõuet 500 euro võrra ja ähvardas vastuhagiga. Hageja väide, et kostjat teavitati nõude loovutamisest samal päeval, ei vasta tõele. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise koosseisu eksisteerimist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulu hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendus

3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

Hagi on kohtule esitatud 04.09.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). TLS § 15 lg 2 p 5 kohaselt kohustub töötaja hoiduma tegudest, millised kahjustavad teiste isikute vara.
5.Pooled ei vaidel selle üle, et XXXp töötas AS-S XXX. Kostja ja hageja vahel oli vaidlus tsiviilasjas 2-14-51667 töövaidluses, XXXOÜ esitas XXXvastu vastuhagina rahalise nõude, mille kohus eraldas 02.09.2014 määrusega menetlemiseks eraldi hagina. AS XXXon 02.05.2014 nõude loovutanud hagejale XXXOÜ (tlk 11). Teatis nõude loovutamise kohta on edastatud samal päeval kostjale (tlk 30). Kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud 22.09.2014 määrusega.
6.Hagis toodu kohaselt tekitas kostja hageja juures töötades AS-le XXX(hageja õiguseellane) rahalist kahju seoses sellega, et remontis oma isiklikku autot hageja rahaliste vahendite arvelt XXXOÜ-s. Hageja on oma väite kinnitamiseks esitanud dokumentaalse tõendina töökäsu ja XXXOÜ arve nr 10888 (tlk 8, 9, 98). TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Kohtu hinnangul on töökäsul on näha, et 23.10.2013 kella 9.30 ajal parandanud auto mark võib olla XXX, kuid puudub igasugune alus seostada seda kostjale kuuluva autoga. Ka asjaolu, et töökäsule on märgitud kostja telefoninumber XXX ja märge ́`XXX``, ei kinnitada seda konkreetset objekti, mida remonditi. Seega ei nõustu kohus hagejaga selles, et märge töökäsul kinnitab, et kostja tellis kõnealused tööd juba algselt oma BMW sõiduautole AS XXX arvelt. Kohus leiab, et kostja tegevust kahju tekitamisel ei kinnita ka XXXOÜ arve nr 10888. Arves on kirjeldatud teostatud remonditööd ja tasumisele kuuluv summa 516.00 eurot. Puudub teave, kes ja mis asjaoludel on kandnud arvele käsikirjalise märke autonumbri XXX ja telefoninumbri XXX. Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda seda, parandati kostja autot. Vastutuse tekkimisel ei saa aluseks olla ainuüksi teave, et sõiduauto autonumbri XXX ja telefon numbriga XXX kuuluvad kostjale. Hageja esitatud tõendites (tlk 89) ei ole samas ka selgus autoregistrinumbritega, mida kinnitab 12.02.2015 e kiri. Kostjale ei saa olla etteheidetav, et ta ei selgita, miks on tema kontakttelefoni number dokumendile märgitud. Kohus leiab, et dokumendid ei ole kostja koostatud ning pealegi on märked käsikirjalised ning see suure tõenäosega sinna hiljem kantud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased tõendid tsiviilasjas 2-1247163 antud ütlused (tlk 93). Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja taotlenud kostja ülekuulamist TsMS § 267 alusel, mis oleks käsitletav tõendina TsMS § 229 lg 2 mõttes. Kostja selgitas 03.09.2015 toimunud kohtuistungil, et tema auto numbrimärk oli XXX, sõiduautot BMW kasutas enne 2010 aastat ning telefon jäi tööandja kasutusse pärast töölt lahkumist (tlk 146).
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus märgib, et oluline on tuvastada, kas hagejal on tekkinud kahju ja kui on, kas kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud ega tõendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud ei ole hageja väide, et soovides AS XXXarvelt oma isikliku sõiduauto remonti, soovis kostja ka äriühingule kahju tekkimist.
10.Hageja esitas taotluse protokolli parandamiseks ja palus lugeda sõiduauto registreerimisnumbriks XXX. Kohus võtab protokolli paranduse 03.09.2015 protokolli juurde. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 alusel asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.

12.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 1154.50 eurot ning kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 420 eurot.
14.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud jäävad hageja kanda, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 420 eurot. Hageja menetluskulud summas 1154.50 eurot tuleb jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades arves märgitud toiminguid. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnihind, mis jääb alla 120 euro ja kostja esindamisele kulunud ajamaht.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama § lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 15.Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 516 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja