Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil märts 2013 kuni aprill 2015 tasumata jäänud majandamiskuludest tekkinud põhivõlg 1 211,30 eurot, viivised 315,75 eurot, viivised alates hagi esitamisest ja kahjuhüvitis 291,60 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja kui hageja liige on jätnud alates märtsist 2013 kuni aprillini 2015 tasumata hageja poolt talle igakuiselt esitatud arved majandamiskulude eest kokku summas 1 211,30 eurot. Kostjale esitatud arvete (ja hageja nõude) sisuks on kululiikide lõikes hooldus- ja halduskulud, remondifondi maksed, prügivedu ning elekter. 10.04.2015 alustas kostja hagejaga eelnevalt kooskõlastamata hoone vundamendi juures lammutus/kaevetöödega. Tegemist oli töödega, mille teostamisega kaasnes oht kahjustada hoone kandevseinu ning milline tegevus ohustas otseselt hoone omanike/valdajate tervist ja vara. Kostja tegevus õnnestus peatada turvaettevõtte sekkumise tulemusel ning kostja tegevuse tulemusel tekitatud olukorra likvideerimiseks/taastamiseks on teinud hageja kulutusi summas 291,60 eurot. Tegemist oli kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutustega. Kostja omab hetkel küll 2002. aastast kehtivat ehitusluba, mille alusel on lubatud mh hoone kandevseina osaline lammutamine, kuid arvestades hoone seisukorda, on hageja poolt esitatud kaebus osundatud ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-2270). Ehitustööde teostamine olemasoleva projekti järgi on ohtlik nii hoonele, hoones olevale varale kui inimestele. Eelviidatud ehitusloa kehtivus on esialgse õiguskaitse tagamise korras käesolevaks ajaks peatatud. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Hageja süü tõttu ei saa kostja kasutada ruume sihipäraselt, kuna seda takistab korteriühistu erinevatel viisidel (mh on valveteenistusele antud korraldus kostjat korteriühistu territooriumile mitte lasta). Kostjale kuuluvatest ruumidest on välja lülitatud elekter ning eelnevalt voolutugevus kõikus ja olid pidevad elektrikatkestused. Kostja ei saanud kasutada vett, tualetti ja prügikonteinereid. 10.04.2015 läbi viidud ehitustööd olid kooskõlas ehitusloaga ja avariiohtlikku olukorda ei tekkinud. Kostja ehitustööde hävitamine hageja poolt on omavoli. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Kostjale kuulub kaks korteriomandit Tallinnas asuvas XXX majas ning hageja on kostjale esitanud kommunaalkulude arveid perioodi märts 2013 kuni aprill 2015 eest (t lk 6-9; 13-119). 10.04.2015 tegi kostja hoone vundamendi juures kaevetöid ja selle tegevuse peatamiseks oli vajalik turvaettevõtte sekkumine (t lk 10; 139). Kostjal on 2002.a välja antud ehitusluba, mille alusel on mh lubatud hoone kandevseina osaline lammutamine, hageja on esitanud halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks ning ehitusloa kehtivus on peatatud esialgse õiguskaitse korras 28.04.2015 (t lk 142-146). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja on pärast kostja lammutus- ja kaevetööde tegemist taastanud endise olukorra, mille maksumuseks kujunes 291,60 eurot (t lk 140-141). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on esitanud majandamiskulude tasumise nõude ning kahju hüvitamise nõude. Kohus käsitleb kõigepealt majandamiskulude ja nendega seotud viiviste tasumise nõuet. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva

seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja peamine vastuväide seoses majandamiskuludega on see, et tal ei ole võimaldatud kasutada korteriomandeid; elekter oli välja lülitatud; vett, tualetti ja prügikonteinereid kasutada ei saanud. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust jätta hageja nõue rahuldamata. Seadus ei vabasta korteriomanikku oma kohustuste täitmisest olukorras kui ta ei kasuta korterit (ka juhul, kui kasutamine on takistatud kellegi teise tegevuse tõttu) ja seeläbi ka neid teenuseid, mille eest korteriomanikule arveid esitatakse. Enamus kuludest on ruutmeetripõhise arvestusega ning ei sõltu sellest, kas omandit kasutatakse. Ainus mõõdetav kulu on elekter ning hagile lisatud arvetest nähtub, et mõõdetava ja tarbitud elektri eest nõuti tasumist viimati 2013.a augusti eest. Kostja ei ole vastuses märkinud, millal elekter välja lülitati. Üldelektri eest tasumist nõuti ka hiljem, kuid üldelektri eest tasumise kohustus ei olene sellest, kas kostja omandis olevates korterites on elekter sisse või välja lülitatud. Üldelektri eest tasumine toimub ruutmeetripõhise arvestuse alusel ja ei olene seega samuti sellest, kas kostja konkreetselt on üldelektrist kasu saanud või mitte. Kohus selgitab, et kuigi kostjal on kohustus tasuda majandamiskulude eest olenemata sellest, kas ta korteriomandeid kasutas/sai kasutada või mitte, ei ole iseenesest välistatud kostja võimalikud nõuded isikute vastu, kes on kostja omandi kasutamisele takistusi teinud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse. Võlgnevuse suurust 1 211,30 eurot ei ole kostja vaidlustanud ning selline võlgnevuse suurus ei ole ka vastuolus esitatud arvetega. Kohus mõistab kostjalt välja 1 211,30 eurot majandamiskulude võlgnevuse katteks. Hageja on esitanud viivisenõude tasumata majandamiskulude võlgnevuselt summas 315,75 eurot. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise suurust ei ole kostja vaidlustanud ning kohus mõistab välja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 315,75 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 367 rahuldab kohus ka hageja nõude välja mõista viivis alates hagi esitamisest 0,07% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Teiseks on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude. Kahju tekkis seetõttu, et likvideerida kostja poolt 10.04.2015 tehtud kaeve- ja lammutustööde tagajärjed. Hageja tegi selleks kulutusi summas 291,60 eurot (t lk 11-12; 140-141). Kostja nõudega ei nõustu, kuna tööd olid kooskõlas ehitusloaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuigi kostja tegevuse tagajärgede likvideerimisega tekkis hagejale kahju kulutuste näol, ei ole kohtu hinnangul kostja sellise kahju tekkimise eest vastutav. Nimelt oli 10.04.2015 ehitusluba kehtiv ning selle täitmist ei olnud veel peatatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja tegevus oli vastuolus ehitusloas lubatuga. Seetõttu ei ole kostja õigust rikkunud ning tema käitumises puudub õigusvastasus. Õigusvastasuse puudumise tõttu ei vastuta kostja ka kahju eest. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja tekkinud kahju eest ning hagi jääb 291,60 euro nõude osas rahuldamata.

Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse 1 211,30 eurot, viivise 315,75 eurot ning viivise alates hagi esitamisest 0,07% päevas põhinõudelt. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 86% ulatuses, jäävad menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ning 14% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel toimikumaterjalidest. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kuna hagejat esindab seaduslik esindaja ning kostjal puudub esindaja, ei ole pooltel tekkinud kulusid õigusabile ja ka muid tekkinud menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagihind on 2 128,14 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse järgi tasuda riigilõivu 250 eurot. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 250 eurot ning mõistab kostjalt välja sellest 86%, s.o 215 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.