nende Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn Hageja esindaja: Ingrid Nook (AS MiniCredit; asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX; viibimiskoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks võlgnevus 191,45 eurot, millest põhivõlg on 150 eurot, intress 1,5 eurot ning seisuga 14.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis 39,95 eurot.
Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks alates 15.09.2015.a viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ASi MiniCredit kasuks, kuid kokku mitte rohkem kui 150 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata intressi 28,50 euro, viivise 110,05 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõudes.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskulud 54 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 46 % hageja kanda.
8.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS MiniCredit kasuks menetluskuluna riigilõiv 108 eurot.
2-15-108106 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.AS MiniCredit esitas 21.05.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX’i vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit (hageja) esitas 07.07.2015.a Harju Maakohtule hagi XXX’i (kostja) vastu, milles nõuab laenusumma 150 euro, intressi 30 euro, viivise 150 euro, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise 1,5% võlgnetavalt laenusummalt väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on pooled 11.04.2012.a sõlminud internetikeskkonnas www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 30 päevaks laenu 150 eurot. Kostja pidi laenu tagastama 11.05.2012.a. Kostja on jätnud kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletusteadet, mis vastavalt üldtingimuste p-le 8.4 ja hinnakirjale maksavad vastavalt 13 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmise kulusid 26 eurot. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest 30 eurot. Hageja nõuab viivist 1,5% päevas üldtingimuste p 13.1 ja VÕS § 113 lg 1 p 6 alusel. Seisuga 07.07.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis 150 eurot. Hageja nõuab alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise 1,5% päevas tasumata laenusummalt tasumist, kuid mitte rohkem kui 150 eurot. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 14.08.2015.a, kuid ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
2-15-108106 omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka põhjendava osa.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata intressi 28,50 euro, viivise 110,05 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõudes. Ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, ning kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
6.Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 11.04.2012.a laenuleping 150 euro saamiseks (tl 27-34). Laen kanti kostja arvelduskontole 11.04.2012.a (tl 37). Laen kuulus tagastamisele 11.05.2012.a koos intressiga 30 eurot. Laenulepingu p 13.1 kohaselt oli viivisemääraks 1,5 % tasumata laenult päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemisel iga meeldetuletuse eest tasu 13 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
7.Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RKTKo 25.02.2009.a nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006.a nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 (11.04.2012.a redaktsioonis) kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 teisest lausest tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (RKTKm 05.03.2014.a, nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 150 eurot 30 päevaks, intress 30 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt
2-15-108106 oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta aprillis 32,03% (kättesaadav: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (791%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (32,03%) enam kui 24 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi.
11.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (RKTKm nr 3-2-1-186-13, p 23).
12.Laenu tagastamise tähtaeg oli 11.05.2012.a. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 11.04.2012.a - 11.05.2012.a 1%. Kostjal kuulus saadud laenult 150 eurot 30 päeva eest tasumisele intress kokku 1,5 eurot.
13.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 791% aastas. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 150 eurot ajavahemikus 12.05.2012.a kuni 14.09.2015.a kokku 1220 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 12.05.2012.a kuni 14.09.2015.a kokku 39,95 eurot. Perioodi algus
14.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpooltoodud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus hinnakirja järgi meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmiseks. Hagi kuulub rahuldamisele põhinõude 150 euro, intressi 1,5 euro, seisuga 14.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivise 39,95 euro osas ja edasiulatuva viivise nõudes seadusjärgses määras.
2-15-108106 Menetluskulud
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatuseks on 54 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 54 % ulatuses kostja kanda ja 46 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt 54 % ulatuses, s.o summas 108 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.