Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EE662200221050114301 Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on 01.06.2015.a esitatud XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgnikul on kohustusi 46 872.06 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.06.2015.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (46 872,06 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustustest moodustavad 16 713,06 eurot maksuvõlg (lisandub intress), 19 914,79 võlgnevus tarnijatele ja 4 457,24 eurot töötasuvõlad. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus seiskus ja maksejõuetus saabus 2015. aasta aprillis. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused seoses alltöövõtjana ehitustööde üleandmisega ning tellija poolsete arvete tasumise viivitamisega. Järgnevad objektid ei katnud eelnevate objektidest tulenenud kahjumeid. Samuti ei suudetud alustada planeerituid objekte, mis oleksid võinud eelnevaid kahjumeid vähendada. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistsuguseid asjaolusid on maksejõuetuse põhjus seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 sätestatu tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 25.02.2014. a kuni 17.06.2015. a, s.o. äriühingu registrisse kandmisest kuni ajutise halduri nimetamiseni. Kontoväljavõtte kohaselt on võlgnik teinud sularahatehinguid, mille saldo on -14745 eurot. Võlgnik on selgitanud, et sularaha kulus ehitusmaterjalide ostmiseks ning sularahakasutus on nõuetekohaselt dokumenteeritud võlgniku pearaamatus. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks

deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku juhatuse liige on nõus osaliselt hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 675,60 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 92,71 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalised vahendid puuduvad, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.