Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-15-7636
Tsiviilasi
AS Fastek hagiavaldus OÜ Thomson Transport vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
HAGEJA AS Fastek, rk 10389826, asukoht Tartu Kuldnoka 2, esindaja advokaat Tenno Parmas
esindajad
KOSTJA OÜ Thomson Transport, rk 10321900, asukoht Rakvere Kevade 27 Kirjalik menetlus Hagi hind 5012 eurot
Hagi rahuldada õigeksvõtul põhinevalt. Välja mõista OÜ-lt Thomson Transport 5012 /viis tuhat kaksteist/ eurot võla katteks AS Fastek kasuks. Välja mõista OÜ-lt Thomson Transport AS Fastek kasuks menetluskulude katteks 936,67 /üheksasada kolmkümmend kuus 67/ eurot, s.o riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 511,67 eurot. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 20.05.2015 esitatud hagiavalduse ja 22.05.2015 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja osutab kostjale transporditeenust ja kostja tasub saadu eest hageja poolt esitatud arve alusel. Seega eksisteerib tulenevalt VÕS § 9 lõikest 1 ja VÕS § 11 lõikest 1 poolte vahel lepinguline suhe ning lepingu olemusest tulenevalt on tegemist kaubaveolepinguga VÕS § 788 lg 1 mõttes. Tulenevalt hageja poolt kostjale osutatud teenusest esitas hageja kostjale järgmised arved: 14.03.2014 arve nr. 40356 summas 2000 eurot, 17.03.2014 arve nr. 40362 summas 2000 eurot, 24.03.2014 arve nr 40430 summas 1480 eurot, 31.03.2014 arve nr. 40464 summas 1380 eurot, 31.03.2014 arve nr. 40465 summas 1 380 eurot, 31.03.2014 arve nr. 40469 summas 2 500 eurot, 11.04.2014 arve nr. 40529 summas 2 000 eurot, 09.05.2014 arve nr. 40653 summas 2 400 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud nimetatud arveid tähtaegselt, siis esitas hageja 13.06.2014 hageja kostjale nõudeavalduse, mille kohaselt palus hageja kostjal nimetatud arvetest tulenev võlgnevus viivitamatult tasuda. Eeltoodu tulemusel tasus kostja hagejale 09.05.2014 2000 eurot, 16.05.2014 2000 eurot, 04.07.2014 1480 eurot, 18.07.2014 2500 eurot, 15.08.2014 1380 eurot ja 20.11.2014 768 eurot. 20.01.2015 allkirjastas kostja nimel juhatuse liige A P saldokinnituse, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale 5012 eurot ning mille puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes. Olenemata kostja lubadustest ei ole viimane võlgnevust hageja ees lõplikult tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja arvetest tulenev põhivõlgnevus hageja ees 5012 eurot. Hageja palub esmalt rahuldada hageja nõue võlatunnistuse alusel, kui see ei ole võimalik, siis palub hageja nõue rahuldada alternatiivselt lepingu alusel. Hagi on esitatud VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 100 ja § 108 alusel taotlusega välja mõista kostjalt eeltoodud võlg 5012 eurot ning jätta hageja menetuskulud kostja kanda. 28.08.2015 kohtule esitatud seisukohas märgib hageja, et on pidanud kostjaga läbirääkimisi asja lahendamiseks kompromissi raames, kuid kompromissläbirääkimised on ebaõnnestunud. Hageja taotleb ka menetluskulude kindlaksmääramist ja kostja kanda jätmist. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 425 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 511,67 eurot (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei kohaldu TsMS § 168 lg 6, kuivõrd käesolev menetlus ja selega kaasnevad kulud on tingitud kostja tegevusest. Ainuüksi hagiavalduse asjaoludest nähtub, et hageja on üritanud käesolevat menetlust ning sellega kaasnevaid menetluskulusid vältida sellega, et andis kostjale võimaluse võlgnevus hageja ees kohtuväliselt tasuda. Olenemata kostja lubadustest viimane oma võlgnevust hageja ees lõplikult ei tasunud. Hagejale teadaolevalt on kostjal piisavalt vara (eelkõige registervara), mille arvelt oleks olnud kostjal võimalus võlgnevus tasuda. Hageja on seisukohal, et kostja on lihtsalt üritanud pahatahtlikult erinevatel põhjustel hoiduda võlgnevuse tasumisest. Eeltoodust tulenevalt oli hageja sunnitud esitama kostja vastu hagiavalduse rahalise kohustuse täitmise nõudes.
Kostja vastuväited 06. juuli 2015 esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks ning tunnustab nõudeid kokku summas 5012 eurot. Vastuse kohaselt tegeleb Thomson Transport OÜ rahvusvaheliste kaubavedudega. Makseraskused on tekkinud seoses üldise turuolukorraga, eelkõige kaubavedude vähenemisega Venemaale. Seoses majanduslikult raske olukorraga taotleb kostja hagejale võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku kinnitamist 5012 eurot tasumiseks 12 kuu jooksul, alates 20.08.2015 järgmiselt: hiljemalt 20.08.2015 tasub võlgnik 425 eurot ja alates 20.09.2015 kuni 20.07.2016 igakuiselt, hiljemalt 20. kuupäeval, 417 eurot. Kostja arvates tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud hagejale tasumata võlgnevuse summas 5012 eurot. 06.07.2015 seisukohas on kostja võtnud hagi õigeks summas 5012 eurot. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on jätnud endale võetud kohustused täitmata ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on kostja võtnud hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Hagiavaldusest ja sellele lisatud hageja poolt tõendina esitatud 13.06.2014 nõudeavaldusest ja pankrotihoiatusest (tlk 12-13) nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist hoiatades kostjat võimalikust kohtumenetluse alustamisest. Hagiavaldus on kohtule esitatud alles 11 kuud hiljem. Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjust pöörduda
vaidluse lahendamiseks kohtu poole, kuna kostja tasus võlgnevust vaid osaliselt ning poolte vastastikused läbirääkimised tulemust ei andnud. Hageja on esitanud kohtule esialgse menetluskulude nimekirja 12.06.2015 (tl. 36-38) ning lõpliku nimekirja 28.08.2015 (tl. 57-59). Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 425 eurot (tl. 16) ja lepingulise esindaja kulud summas 511,67 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabiteenust 5 h 7 minutit tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud ja vastab menetluses tuvastatud töö mahule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot ilma käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud 511,67 eurot, kokku 936,67 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.