2-14-40626
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-14-40626
Tsiviilasi
Plusplus Legal OÜ hagi Ixxxx Gxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Plusplus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht Jõe 3 Tallinn) esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ (registrikood 12058513, asukoht Jõe 3 Tallinn, [email protected]) Kostja Ixxx Gxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2015
Kohus leidis Plusplus Legal OÜ esitas 26.12.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 482.46€ saamiseks. 20.01.2015.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. 26.01.2015. esitas võlgnik nõudele vastuväite. 13.02.2015.a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse oma 18.04.2015. a määrusega menetlusse. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt põhivõla 241.23 euro ja viivise 241.23 euro tasumist. Hagiavalduse kohaselt on nõue tekkinud kostja ja Tele 2 AS vahel 28.12.2007.a sõlmitud liitumislepingu 10359775 mittenõuetekohasest täitmisest kostja poolt. Tele 2 Eesti AS on nõude 19.12.2013.a loovutanud hagejale. Kostja esitas 30.04.2015.a hagile kirjaliku vastuse, milles teatas, et tema arvetes on nõue aegunud. Võla suurusele vaidles kostja vastu osaliselt, sest nõude suuruse kujunemine on tema arvates ebaselge. Kohus pidas 03.09.2015.a asjas kohtuistungi, kus pooled saavutasid kompromissi, mille kohus protokollis. Pooled leppisid kokku ka otsuse täitmise tähtaja ning teatasid, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus määrab poolte taotlusel vatsavalt TsMS § 445 kindlaks määruse täitmise korra ja tähtaja.
Pooled teatasid, et loobuvad edasikaebeõigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.