Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud, poolte väited, tõendid ja nõuded Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 2-4) kohaselt 09.04.2007 sõlmisid hageja AS SEB Pank ning kostjad T. G. ja K. P. eluasemelaenu lepingu nr L070013720 (tl 6-11), mille kohaselt väljastas hageja kostjatele laenu summas 600 000 Eesti krooni ehk 38 346.99 eurot. Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks: lepingu 6000208030210 refinantseerimine ning kinnistu asukohaga xxxxxxx xxxxxxxxx. xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx renoveerimine. Laenulepingu punkti 5.2 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 16.05.2007 kuni 16.10.2022 iga kuu 16. kuupäeval panga poolt lepingu alusel arvutatud ja laenusaajatele teatatud summades. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 16.10.2022 ning punkti 4.1 kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR + 1.500% aastas. 22.03.2010 lisakokkuleppega 1 (tl 12-13) suurendati laenusummat 288 euro võrra 38 634.99 euroni ning muudeti intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2.85% aastas. Alates 17.05.2010 ei täitnud kostjad laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, jäädes laenumaksetega võlgnevusse (tl 14-15). 20.06.2011 saatis hageja kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise teated (tl 16-17), milles hoiatas, et juhul, kui kogu laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasuta hiljemalt 17.07.2011, ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 18.07.2011. Kostjad ei tasunud võlgnevust hageja poolt määratud tähtajaks, mistõttu on laenuleping erakorraliselt üles öeldud alates 18.07.2011. Lepingu p 15.5 kohaselt on pangal õigus küsida lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist 9% aastas. Kui muutub võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäär ja/või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Eeltoodust tulenevalt arvestab hageja viivist seaduses sätestatud määraga 8,15 % aastas (tl 18-21). Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista laenulepingust nr L070013720 tulenev põhiosa võlgnevus 28 036.67 eurot, intressivõlgnevus 1628.32 eurot, viivisevõlgnevus 7614 eurot ning viivis alates 03.07.2014 seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-14-53910 Kostjate seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostjate väidete osas Kostja I kohtule vastust esitanud ei ole. Kostja II K. P. leiab oma kirjalikus vastuses (tl 59-60), et on püüdnud alates makseraskuste tekkimisest leida kõikvõimalikke kompromissvariante, selleks, et mõlemal kostjal oleks võimalik enda kohustused panga ees ka täita. K. P. on korduvalt pöördunud omapoolsete ettepanekutega hageja poole, kuid faktiliselt on ainsaks vastuseks hageja poolt on olnud järgnev seisukoht: hageja ei hakka otsima ja uurima, miks kostja T. G. hoiab eemale endal lasuvate kohustuste täitmisest panga ees, kostja T. G. on Eestist lahkunud ning kuna kostja K. P. elab ja töötab Eestis, siis peabki K. P. kõik kohustused panga ees täitma nii enda kui ka kaaskostja osas. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud olukord, kus hageja pööras nõude täitmisele, kuid kuna kinnistul Xxxxxxxx xxx x (uus aadress) asuv elamu ja elamus pangalaenuga teostatud ehitustööd ei vastanud projektile, on praegusel ajal käimas kinnisasjal Xxxxxxxx xxx x asuvate hoonete vastavusse viimine projekteerimistingimustega, kasutuslubade vormistamine jms, mistõttu peale vajaminevate toimingute tegemist ollakse olukorras, kus Xxxxxxxx xxx x kinnistul asuvate ehitiste väärtus võrreldes nt 2013 aasta lõpuga on oluliselt tõusnud. Kostjale on arusaamatu hageja pöördumine käesoleva hagiga kohtusse, sest kõigi kinnistul Xxxxxxxx xxx x teostatavate töödega on kostja hagejat pidevalt kursis hoidnud. Seega ei ole kostja arvates hageja tegutsenud heas usus ja eesmärgiga asja lahendada kompromissi korras. 15.05.2015 kohtueelistungil (protokoll tl 94-95) selgitas kostja K. P.i esindaja, et seis on muutunud, sest 29.04.2015 on kohtutäitur enampakkumise akti teinud. Xxxxxxxx xxx x on maha müüdud, aga pank ei tea veel, millised on täitekulud ja ei ole teada, milline summa läheb põhivõlgnevuse katteks. Võlajääk oleks vaja selgeks teha, peale seda esimese objekti müüki. Haginõude suurust on vaja täpsustada. Hageja märkis, et enampakkumise akt vastab tõele, täitekulude suurust aga ei tea veel. Hageja kinnitas, et vähendab saadava summaga põhiosa. Tasumise tähtaega kinnistu ostnud isikule on pikendatud, aga hageja ei tea tegelikult, millal summa tasutakse. Kohus lükkas asja läbivaatamise asjaolude selgumiseni ja võimaliku kompromissi huvides edasi, kuid hiljem (K. P.i 17.06.2015 menetlusdokument lisaga, tl 98-102) on selgunud, et enampakkumine nurjus ostusumma mittetasumise tõttu. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus selles, et 09.04.2007 sõlmisid AS SEB Pank, T. G. ja K. P. eluasemelaenu lepingu nr L070013720 (tl 6-11), mille kohaselt väljastas hageja kostjatele laenu summas 600 000 Eesti krooni ehk 38 346.99 eurot. Samuti puudub vaidlus, et 22.03.2010 lisakokkuleppega 1 (tl 12-13) suurendati laenusummat 288 euro võrra 38 634.99 3(5)

Tsiviilasi nr 2-14-53910 euroni ning muudeti intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2.85% aastas. Kostjad sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud nõuetele esitanud ei ole. Kostjad ei ole vaidlustanud ei põhinõude, intresside ega viivise suurust. Tegemist on solidaarvõlgnikega (mõlemad kostjad on lepingujärgselt laenusaajad), mida kinnitab ka lepingu p 3.2.3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lg 4 järgi peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Nimetatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nii hagiavalduses kui kostja K. P.i vastuses toodu kohaselt tuleneb kostjate kohustus 09.04.2007 sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr L070013720 ning poolte vahel sõlmitud 22.03.2010 lisakokkuleppest nr 1. Kostjad ei ole alates 17.05.2010 täitnud laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut. VÕS § 101 näeb ette, milliseid õiguskaitsevahendeid on võlausaldajal võimalik kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul valis hageja VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud vahendid: kohustuse täitmise (p 1) ja viivise nõude (p 6). Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt solidaarselt (alus: VÕS § 65 lg 1) hageja kasuks välja mõista põhivõlg 28 036.67 eurot, intress 1628.32 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 7614 eurot ning viivis põhivõlalt ehk 28 036.67 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 3.07.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Selline nõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 esimese lause kohaselt. Asjaolu, et lepingu tagatiseks oleva kinnisasja suhtes käib täitemenetlus, eelnevaid järeldusi ei väära. Juhul, kui kinnisasi õnnestub müüa, on võimalik saadava summa arvelt kostjate vastu suunatud nõuete vähendamine. Hageja pidi kohtusse pöörduma (juulis 2014) vähemalt põhjusel, et nõuded kostjate vastu ei aeguks ning seni ebaõnnestunud täitemenetlus ei saa olla põhjuseks asja läbivaatamise jätkuvale venimisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna tegemist on solidaarvõlgnikega. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-14-53910

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks (sisaldub hagis) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et see on põhjendatud ning kostjatelt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 1000 eurot. Tegemist oli vältimatu ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel. Kostja K. P.i esitatud taotlus tema kantud menetluskulude jätmise kohta kaaskostja kanda ei ole põhjendatud ega vastavuses eelmärgitud TsMS § 162 lg 1 mõttega. Kui menetluskulud jäävad kostjate (nii osavõlgnike kui solidaarvõlgnike puhul on sama põhimõte) kanda, ei saa ühe kostja endi kulutusi enam teiselt kostjalt välja mõista. Hageja menetluskuludeks olev riigilõiv on seotud vaid hagi esitamisega mõlema kostja vastu ning nende jätmine vaid kaaskostja T. G.i kanda ei ole millegiga põhistatud – mõlemal kostjal oli laenusaajana kohustus haginõude aluseks olevast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.