Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.

nr

2-14-60497

kostja

M.N.’e

osas

seoses

Vastavalt TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik Eesti Vabariik esitas X kaudu 07.11.2014. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse R.H., M.N., R.N. ja M.N. vastu võlgnevuse nõudes. 30.03.2015. a keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest R.N. ja M.N. vastu (alluvuse tõttu). 09.04.2015. a võttis kohus hagiavalduse R.H.i ja M.N.e osas menetlusse. 17.06.2015. a saabus hageja avaldus, mille kohaselt sai ta põhivõlgniku R.N.e ja võlgniku M.N.ega kohtuvälisele kokkuleppele võla tasumise osas. Hageja soovis sõlmida kostjatega R.H. ja M.N. kompromissi. 03.09.2015. a kinnitas kohus kompromissi hageja ja kostja R.H.i vahel. 09.09.2015. a saabus kostja M.N.e poolt allkirjastatud kompromissikokkuleppe. Poolte taotlus Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisega, et kostja M.N. võlgneb hagejale maksimaalselt 3 000 eurot, kuid kohustub seda tasuma vaid juhul kui R.N. ja M.N. rikuvad kohtuväliselt sõlmitud kokkulepet võla tasumise osas. Võlga tuleb kostjal tasuda maksegraafiku alusel 120 eurot kuus. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.