AS MiniCredit hagi XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
186 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909), lepinguline
esindajad
esindaja Ingrid Nook (elektronpost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhivõlg 50 eurot, intress 0,04 eurot, seisuga 09.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 13,16 eurot ning alates 10.09.2015 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni AS-i MiniCredit kasuks.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 9,96 euro, viivise 36,84 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 26 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hageja menetluskulud 46 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 54 % hageja kanda.
2.Välja mõista XXX menetluskuluna riigilõiv 34,50 eurot AS-i MiniCredit kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.09.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
2-15-109867 otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS MiniCredit esitas 02.07.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit (hageja) esitas 08.07.2015 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles nõuab laenusumma 50 euro, intressi 10 euro, viivise 50 euro, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 26 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise 1,5% võlgnetavalt laenusummalt väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on pooled 20.04.2012 sõlminud internetikeskkonnas www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 30 päevaks laenu 50 eurot. Kostja pidi laenu tagastama 20.05.2015. Kostja on jätnud kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletusteadet, mis vastavalt üldtingimuste p-le 8.4 ja hinnakirjale maksavad vastavalt 13 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmise kulusid 26 eurot. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest 10 eurot. Hageja nõuab viivist 1,5% päevas üldtingimuste p 13.1 ja VÕS § 113 lg 1 p 6 alusel. Seisuga 07.07.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis 50 eurot. hageja nõuab alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise 1,5% päevas tasumata laenusummalt tasumist, kuid mitte rohkem kui 50 eurot. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 20.04.2012 laenuleping 50 euro saamiseks (tl 35-42). Laen kanti kostja arvelduskontole 20.04.2012 (tl 45). Laen kuulus tagastamisele 20.05.2012 koos intressiga 10 eurot. Laenulepingu p 13.1 kohaselt oli viivisemääraks 1,5 % tasumata laenult päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemisel iga meeldetuletuse eest tasu 13 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
7.Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses (tl 32). VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt
2-15-109867 sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 (kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 (kohaldatavas redaktsioonis) teisest lausest tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 (kohaldatavas redaktsioonis) tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
9.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 lahend nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 50 eurot 30 päevaks, intress 10 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta aprillis 32,03% (kättesaadav: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (791%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (32,03%) enam kui 24 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 23). Laenu tagastamise tähtaeg oli 20.05.2012. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 20.04.2012-20.05.2012 1 %. Kostjal kuulus saadud laenult 50 eurot 30 päeva eest tasumisele intress kokku 0,04 eurot.
11.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult
2-15-109867 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 791% aastas. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 50 eurot ajavahemikus 21.05.2012 kuni 09.09.2015 kokku 1207 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 21.05.2012 kuni 09.09.2015 kokku 13,16 eurot. Perioodi algus 21.05.2012 01.07.2012 01.01.2013 15.04.2013 01.07.2013 01.01.2014 01.07.2014
Perioodi lõpp 30.06.2012 31.12.2012 14.04.2013 30.06.2013 31.12.2013 30.06.2014 09.09.2015
12.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpooltoodud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus hinnakirja järgi meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmiseks. Hagi kuulub rahuldamisele põhinõude 50 euro, intressi 0,04 euro, seisuga 09.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 13,16 euro osas ja edasiulatuva viivise nõudes seadusjärgses määras. Menetluskulud
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatuseks on 46 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 46 % ulatuses kostja kanda ja 54 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt 46 % ulatuses summas 34,50 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.