Kohtulahend

Harju Maakohus jättis 09.03.2015 määrusega XXX avalduse XXX vastu alaealiste lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud (va riigi õigusabi kulud) menetlusosaliste endi kanda. Kohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.04.2015 määrusega Harju Maakohtu 09.03.2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.05.2015 XXX taotluse täiendava määruse tegemiseks. Tallinna Ringkonnakohus täiendas Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 määruse resolutsiooni punktiga 3 järgmises sõnastuses: „Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XXX kanda.“ Harju Maakohtu 09.03.2015 määrus jõustus 14.05.2015. XXX esindaja esitas 20.05.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 1 211,60 eurot, mõista need XXX XXX kasuks välja ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. XXX menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. XXX vastuväited XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele XXX esitas vastuväited kohtule 08.06.2015. XXX hinnangul ei ole antud tsiviilasjaga seonduvalt XXX poolt esitatud kulude nimekiri põhjendatud. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 09.03.2015 määrus jõustus 14.05.2015. XXX esindaja esitas 20.05.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. XXXpalub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 1 211,60 eurot (koos käibemaksuga). Tutvudes määruskaebuse menetluse materjalidega, XXX nimelt menetluse käigus esitatud dokumentidega, võttes arvesse asja keerukust, mahukust, riigikohtu praktikat, peab XXX põhjendatuks ja vajalikuks XXX lepingulise esindajate toiminguid 2 tunni ulatuses, põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos käibemaksuga ehk 2 x 120 = 240 eurot. Õigusabiarve nr. 20150547 kohaselt osutati XXX õigusabi summas 1 099,80 eurot. Nimetatud arve spetsifikatsiooni kohaselt sooritas XXX lepinguline esindaja järgmised õigusabitoimingud: • 07.04.2015- XXX määruskaebuse ja selle lisade analüüs. Kaebusele vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-15-2097, kestusega 3 h 03 m; • 09.04.2015- XXX määruskaebusele vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-15-2097. Kirjavahetus kliendiga määruskaebuses esitatud uute faktiliste asjaolude ja määruskaebuse seisukohalt olulistes küsimustes. Vastuse redigeerimine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, kestusega 4 h.

XXX on seisukohal, et mõistlikuks ajakuluks saab pidada 2 tundi, maksumus seega 2 x 120 = 240 eurot. Põhjendamatu on nii suures ulatuses ajakulu ringkonnakohtus määruskaebuse menetluses. 09.04.2015. aasta XXX vastuskiri kattub enamuses 25.02.2015. aasta menetlusdokumendiga. Kohus märgib, et 07.04.2015 ja 09.04.2015 sooritatud õigusabitoimingud on omavahel seotud, millest tulenevalt kohus neid eraldi hindama ei hakka. Kohtule on XXXpoolt 09.04.2015 esitatud vastus määruskaebusele pikkusega 9 lehekülge (sisuline osa ca 7 lehekülge). Kohus leiab, et XXXvastus määruskaebusele ei dubleeri üks-üheselt XXXpoolt 25.02.2015 menetlusdokumendis toodud seisukohti. Kohus märgib, et määruskaebuse vastusele on lisatud üks lisa. Kohus leiab, et määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 4 tundi ning määruskaebusega tutvumise ja kliendiga suhtlemise põhjendatud ajakulu on 1 tund, kokku 5 tundi. Õigusabiarve nr. 2015054720150699 kohaselt osutati XXX õigusabi summas 111,80 eurot. Nimetatud arve spetsifikatsiooni kohaselt sooritas XXX lepinguline esindaja järgmised õigusabitoimingud: • 30.04.2015- Ringkonnakohtule taotluse koostamine täiendava määruse tegemiseks (menetluskulude jaotus) tsiviilasjas nr 2-15-2097, kestusega 43 m. Kohus nõustub XXX seisukohaga, mille kohaselt täiendava määruse tegemisega kaasneda võivate kulude kandmine XXX poolt ei ole õiglane. Täiendava määruse tegemise vajadus ei ole seotud otseselt antud vaidlusega ning see tuleb jätta XXX kanda. Võttes arvesse XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, ei pea kohus antud kohtuasja puhul XXX esindaja tunnihinda 130 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Samuti ei ole XXX lepinguline esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, mis põhjustel tuleb XXX hüvitada XXX lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et XXX esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (130 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXX on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning XXX kinnitustele on XXX hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleb XXX mõista XXX kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot (5 x 120), mis sisaldab käibemaksu. XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 491,60 eurot (1 211,60 –720). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXXesitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.