Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-40204 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik PlusPlus Legal OÜ esitas 23.12.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 523,32 euro saamiseks. 19.01.2015. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada erinevatele aadressidele. 07.05.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. PlusPlus Legal OÜ esitas 27.05.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxxx Txxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 261,66 eurot ja viivise 261,66 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 05.06.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati 21.07.2015.a kätte kostja sugulasele Lxxx Nxxxxxxxxx. Kohus loeb menetlusdokumendid TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätte toimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 10.12.2010.a liitumislepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest tasuma. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 19.12.2013. a nõude kostja vastu PlusPlus Baltic OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. PlusPlus Baltic OÜ loovutas 19.12.2014. a nõude kostja vastu PlusPlus Legal OÜ-le. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-14-40204 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast (19.05.2011. a) kuni hagiavalduse esitamiseni (26.05.2015. a) kokku 576,57 eurot 1469 viivituses oldud päeva eest. Hageja on viivist arvutanud korrektselt. Hagiavalduses vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt 261,66 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 523,32 eurot, millest 261,66 eurot moodustab põhivõlg ja 261,66 eurot viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 80 eurot, kokku 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 288 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 240 eurot nelja töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lg 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub hageja lepingulise esindaja tasu kostja poolt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

2-14-40204 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 365 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.