Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 15.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gxxxx Vxxxxx, Txxx Vxxxxx, Axxxxx Jxxxxxx, JxxxxJxxxxxx ja Gxxxxx Vxxxxxxvastu neilt solidaarselt Gxxxxx Vxxxxxxx sõlmitud õppelaenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva võla, kokku 3849,75 euro saamiseks. Kohus tegi 19.09.2014. a võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud Txxx Vxxxx, Axxxxx Jxxxxxxxja JxxxxJxxxxxx makseettepanekule vastuväiteid ei esitanud ja kohus koostas 29.01.2015. a nende suhtes maksekäsu. Võlgnikud Gxxxx Vxxxx ja Gxxxxx Vxxxx esitasid makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 29.01.2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda Gxxxx Vxxxxxxja Gxxxxx Vxxxxxxsuhtes nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.02.2015. a esitas Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu Tartu Maakohtule oma nõude Gxxxx Vxxxxx ja Gxxxxx Vxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3908,21 eurot, millest kostja Gxxxx Vxxxxxxx maksimaalselt 1920 eurot. Kohus võttis 27.03.2015. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama. Kostja Gxxxx Vxxxx teatas 15.06.2015. a kirjalikus vastuses enda ja Gxxxxx Vxxxxx nimel, et ei ole nende vastu esitatud hagiga nõus. Kostja märkis, et Txxx Vxxxx maksab juba maksekäsu kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile õppelaenulepingust tulenevat võlga, mistõttu ei ole kostjate vastu esitatud nõue põhjendatud. Kohus selgitas 17.06.2015. a kirjaga kostjatele solidaarvõlgnike vastutust. Kohus tegi kostjatele ettepaneku hagejaga läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. 03.08.2015. a esitas hageja esindaja kohtule kostja GxxxxxVxxxxxxx tema enda ja teise kostja Gxxxxx Vxxxxx nimel sõlmitud kompromissilepingu. Hageja esindaja taotles kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

04.08.2015. a pöördus kohus kirjaga hageja esindaja ja kostja Gxxxxx Vxxxxx poole, selgitades, et iseenesest võib TsMS § 218 lg 1 p 4 alusel üks kostja kaaskostja volitusel teda kohtus esindada, kuid TsMS § 221 lg 2 järgi tuleb kohtule esitada esindaja volitusi tõendav volikiri. Kohus palus pooltel esitada Gxxxx Vxxxxx esindusõigust tõendav volikiri või selle puudumisel Gxxxxx Vxxxxxxpoolt allkirjastatud kompromissileping. Määratud tähtajaks hageja esindaja ega GxxxxxxVxxxxxkohtule ei vastanud. 28.08.2015. a pöördus kohus samasisulise selgitusega Gxxxx Vxxxxx poole, paludes esitada kohtule Gxxxxx Vxxxxx esindamise õigust tõendav volikiri. 04.09.2015. a edastas GxxxxxVxxxx kohtule volituse, millega Gxxxxx Vxxxxxvolitas oma õde GxxxxxVxxxxxxxenda nimel asju ajama ja dokumente allkirjastama.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Käesoleval juhtumil on kohtule esitatud poolte Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ja Gxxxx Vxxxxx ja Gxxxxx Vxxxxx vahel sõlmitud kompromiss. Kompromiss kannab kahe kostja eest ainult üht (Gxxxx Vxxxxx) allkirja. Samas on hageja esitanud kaaskirjas selgituse, et kuna GxxxxxVxxxx on Gxxxxx Vxxxxx esindaja, siis on sõlmitud kompromiss mõlema kostja nimel. Kohus nõustub sellise selgitusega. Gxxxxx Vxxxxx volikiri Gxxxx Vxxxxxxx kinnitab, et GxxxxxVxxxx, kirjutades kompromissile alla, allkirjastas selle ka Gxxxxx Vxxxxxxesindajana. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nad kannavad oma menetluskulud ise. Kohus jaotab poolte menetluskulud vastavalt kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.