Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-676
Tsiviilasi
Margus Uleksini hagi OÜ Tarbus Kinnisvara vastu 24 700 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
24 700 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Uleksini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Margus Uleksin (ik: XXXXX), esindaja advokaat Andi Tubin Vastustaja (kostja): OÜ Tarbus Kinnisvara (rk: 10983707), esindaja Harland Paas
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 otsus muutmata.
Välja mõista Margus Uleksinilt OÜ Tarbus Kinnisvara kasuks välja menetluskulude katteks 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
renditulu arvelt omapoolse kohustuse täitmise tähtajaks sõiduki eest tasuda. Kuna hageja ei saanud sõidukit välja rentida ja sõiduki hooldust seetõttu ei teostatud, tuleb kahjuhüvitisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 alusel maha arvutada hoolduse maksumus planeeritud rallide lõikes. Hagejal on VÕS § 115 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 24 700 eurot.
Lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Esimeste kokku lepitud rallide osas hageja kokkulepet CCga ei täitnud ega püüdnudki täita. Ei ole põhjust arvata, et CC oleks sõlminud hagejaga lepingu üksnes edasiste rallide osas. Tõendeid mingitest uutest kokkulepetest sõiduki koos hooldetiimiga välja rentimise kohta esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja poolt üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimalus tulu teenida. Hageja oli kostjale võlgu ning võlgnevuse katteks jäi võistlus-ja treeningauto Mitsubishi Lancer.
rentimise osas. Samuti on kohus jaatanud, et hagejal võis sõiduki müügist teadasaamise hetkest (oktoober 2012) tekkida kostja vastu nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Eeltoodu põhjal on mõistetamatu kohtu otsus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja oli tõendanud enda kavatsuse ja võimaluse tulu saada, oleks kohus pidanud märgitud järeldusele jõudes rahuldama hagi vähemalt ulatuses, milles hagejal jäi sõiduki rendist tulu saamata perioodil oktoober 2012–19.07.2013. Kui jagada kohtu seisukohta, et hageja hakkas esimest korda sõiduki vastu huvi tundma alles 11.02.2013 nõudekirja esitades, oleks kohus pidanud hagi rahuldama ulatuses, milles hagejal jäi sõiduki rendist tulu saamata perioodil 11.02.2013– 19.07.2013. Asjaolu, et sõiduk oli 11.02.2013 nõudekirja esitamise hetkeks müüdud, ei oma tähtsust. Kostjal võis olla võimalik müügileping II täita, ostes sõiduki kolmandalt isikult tagasi; 4) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt on üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimalus tulu teenida. Hüpoteetilist saamata jäänud tulu on Riigikohus käsitlenud otsuses nr 3-2-1-173-12 (p 20) ning märkinud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Poolte tõendamiskoormuse osas on Riigikohus samas otsuses (p 19) selgitanud, et kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Kuna kostjapoolne lepingurikkumine on tõendatud, ei pea hageja tõendama, et kahju ei tekkinud muudel põhjustel; 5) on hageja hagiavalduses saamata jäänud tulu võimaluse tõenäosust põhistanud, samuti on näidanud ära kahjuhüvitisest mahaarvestatava kasu, mida ta sai kahju tekkimise tagajärjel (säästetud sõiduki hoolduskulud). Samuti on täidetud kõik kahju hüvitamise üldised eeldused. Põhjendamatu ja arusaamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt hageja oli kostjale võlgu ning sõiduk jäi võlgnevuse katteks. Müügilepingu II järgi sai kostja õiguse sõiduk võlgnevuse katteks müüa või ise välja rentida alles 20.07.2013, s.o hetkest, mil oli möödunud hageja poolt müügilepingu II järgi võetud kohustus tasuda sõiduki ostuhind.
esmakordselt kostja poole alles 11.02.2013, olles selleks ajaks teadlik, et kostja on sõiduki võõrandanud. Mingeid muid tõendeid, millest nähtuks hageja tahe sõidukit rendile anda (näiteks teistele rentnikele), ei ole hageja esitanud. Ülaltoodu kinnitab, et hagejal puudus reaalne kavatsus ja tahe sõidukit rendile anda ning õige on maakohtu seisukoht, et hagi ei saa rahuldada üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimaluse eest tulu teenida. Kuna hageja ei ole kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol tõendanud, puudub vajadus hinnata väidetava kahju suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.