Margus Uleksini hagi OÜ Tarbus Kinnisvara vastu 24 700 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
24 700 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Uleksini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Margus Uleksin (ik: XXXXX), esindaja advokaat Andi Tubin Vastustaja (kostja): OÜ Tarbus Kinnisvara (rk: 10983707), esindaja Harland Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista Margus Uleksinilt OÜ Tarbus Kinnisvara kasuks välja menetluskulude katteks 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margus Uleksin esitas 07.01.2014 maakohtule OÜ Tarbus Kinnisvara vastu hagi kahjuhüvitise 24 700 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 19.07.2012 nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas hageja kostja nõude Penetron Sport Club MTÜ vastu summas 20 905,88 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 19.07.2012 ka müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale võistlus- ja treeningauto Mitsubishi Lancer Evolution VI, rehvimontaažipingi Launch, rehvitasakaalustuspingi Launch, tööriistakomplekti Carolus, tolmuimeja Kärcher ja 20-tonnise hüdropressi. Ostuhind 20 905,88 eurot loeti tasaarvestatuks hageja kohustusega kostja ees summas 20 905,88 eurot, mis tulenes sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Veel sõlmisid hageja ja kostja 19.07.2012 müügilepingu II, mille kohaselt müüs kostja hagejale võistlus- ja treeningauto Mitsubishi Lancer Evolution VI, rehvimontaažipingi Launch, rehvitasakaalustuspingi Launch, tööriistakomplekti Carolus, tolmuimeja Kärcher ja 20-tonnise hüdropressi. Lepingu p-i 2 järgi kohustus kostja lepingu sõlmimisega andma eeltoodud vara hageja valdusesse ja kasutusse. Lepingu p-i 4 kohaselt kohustus kostja koos sõiduki valduse üleandmisega andma hagejale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Lepingu p-i 6 järgi kohustus hageja tasuma sõiduki ostuhinna (20 905,88 eurot) kostjale hiljemalt 19.07.2013. Lepingu sõlmimisel, kus osalesid kostja esindaja M.P., Penetron Sport Club MTÜ esindaja A.S., hageja, hageja vend M.U. ja inkassofirma Pro Inkasso esindaja, selgitas hageja oma soovi saada sõiduk enda valdusesse ning seejärel välja rentida, et rendi arvelt täita müügilepingu II p-st 6 tulenev sõiduki ostuhinna tasumise kohustus. Kostja nõustus hageja sooviga, kuid ei täitnud müügilepingu II p-st 2 tulenevat sõiduki valduse üleandmise kohustust ja müüs sõiduki kolmandale isikule. 11.02.2013 pöördus hageja kostja poole kirjaga, milles nõudis sõiduki valduse viivitamatut üleandmist hagejale. Kostja kirjale ei vastanud. Kostja kohustuse rikkumise tõttu on hagejal tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-173-12, p 20), et hageja ei pea saamata jäänud tulu tõendamiseks suutma seda tulu täpselt tõendada. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja pidas rallisõitja CCga lepingueelseid läbirääkimisi sõiduki rentimiseks perioodil 20.07.2012–06.07.2013, koos koostati vara rendi ja hoolduse maksumuse projekt, mille järgi oleks CC osalenud 10 rallil ning tasunud selle eest renti ja hoolduskulusid olenevalt rallist 1500–3500 eurot. Sõiduk on tipptasemel võistlusauto, mille rendi ja hoolduskulude hinnaks turul on kuni 5000 eurot. Hageja oleks kostja poolt kohustuse täitmise korral saanud teenida auto rentimisest renditulu ning
renditulu arvelt omapoolse kohustuse täitmise tähtajaks sõiduki eest tasuda. Kuna hageja ei saanud sõidukit välja rentida ja sõiduki hooldust seetõttu ei teostatud, tuleb kahjuhüvitisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 alusel maha arvutada hoolduse maksumus planeeritud rallide lõikes. Hagejal on VÕS § 115 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 24 700 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid kostja üürileandjana ja Penetron Sport Club MTÜ üürnikuna 05.01.2011 äriruumi üürilepingu. 19.07.2012 seisuga võlgnes üürnik kostjale üüri 20 905,88 eurot. Kostja kasutas võlgnikust üürniku suhtes üürileandja pandiõigust (VÕS § 305). Hageja tegutses sisuliselt kui Penetron Sport Club MTÜ volitatud esindaja. Üürivõla tasumiseks pakkus hageja välja võimaluse, et seda tehtaks läbi võlgniku vara realiseerimise, võimalusega vara tagasi osta. Selleks vormistati nõude loovutamise leping, mille alusel omandas hageja nõude Penetron Sport Club MTÜ vastu, ning kaks müügilepingut, millega jäeti hagejale võimalus osta vara üürivõla (20 905,88 eurot) hinnaga tagasi. Hageja ei ole kokkulepitud tasu kostjale tasunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu 850 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi müüja müügilepingu II p-de 1 ja 2 järgi lepingu sõlmimisega andma ostja valdusesse ja kasutusse muu hulgas võistlus- ja treeningauto Mitsubishi Lancer Evolution VI. Müügilepingu II p-s 4 olid pooled kokku leppinud, et koos sõiduki üleandmisega annab müüja ostjale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Müügilepingu II p-i 3 kohaselt pidi sõiduki rentimine kolmandatele isikutele leidma aset kirjaliku kokkuleppe alusel müüjaga ning rendilepingu alusel tasutud tasu tuli lugeda osaliseks makseks ostuhinna katteks. Lepingu p-i 6 järgi kohustus ostja tasuma ostuhinna 20 905,88 eurot müüja arveldusarvele hiljemalt 19.07.2013. Vaidlus puudub selles, et kostja võõrandas sõiduki kolmandale isikule ja seda enne, kui saabus ostuhinna tasumise tähtpäev. Seega on kostja lepingut rikkunud. Hageja seisukohtadest ja tunnistaja CC ütlustest nähtuvalt olid hageja ja CC pidanud läbirääkimisi sõiduki rentimise osas juba enne 19.07.2012, seega enne nõude loovutamise lepingu ja müügilepingute sõlmimist. Hindades ja tingimustes lepiti suusõnaliselt kokku mais, projekt tehti 19. juunil. Lepingu projektist (tl 9) nähtuvalt pidi hageja sõiduki välja rentima juba 20.–21.07.2012 toimuvaks Rally Estoniaks. Sõiduki väljarentimine pidi toimuma kostjaga kirjaliku kokkuleppe alusel. See nähtub nii müügilepingu II p-st 3 kui ka tunnistaja VV ütlustest. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõiduki rentimise osas kokkuleppeid sõlminud. Ühtlasi ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt sõiduki valduse üleandmist selliselt, et olnuks võimalik sõiduk juba 20.–21.07.2012 toimuvaks Rally Estoniaks välja rentida. Hageja nõudis lepingu täitmist, s.o valduse üleandmist, alles 11.02.2013 kirjaga M.P.le. Selleks ajaks oli hageja teadlik, et kostja oli sõiduki kolmandale isikule võõrandanud (t.l 33). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagejale vähemalt seniajani kui ta sõiduki müügist teada sai, kahju saamata jäänud tulu näol tekkida. Ei ole tõendatud, et hageja oleks soovinud sõiduki rentimise osas kostjaga kokkulepet sõlmida, samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks nõudnud kostjalt valduse üleandmist, mis oleks võimaldanud hagejal tulu teenida. Ei ole välistatud, et kui kostja ei oleks sõidukit võõrandanud, siis oleksid pooled sõlminud kokkuleppeid sõiduki rentimise osas. Hageja on viidanud Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, mille kohaselt saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja on esitanud CCga koostatud lepingu projekti, kuid kohtu hinnangul see hageja reaalset kavatsust ja võimalust tulu saada ei tõenda.
Lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Esimeste kokku lepitud rallide osas hageja kokkulepet CCga ei täitnud ega püüdnudki täita. Ei ole põhjust arvata, et CC oleks sõlminud hagejaga lepingu üksnes edasiste rallide osas. Tõendeid mingitest uutest kokkulepetest sõiduki koos hooldetiimiga välja rentimise kohta esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja poolt üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimalus tulu teenida. Hageja oli kostjale võlgu ning võlgnevuse katteks jäi võistlus-ja treeningauto Mitsubishi Lancer.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Margus Uleksin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, kuivõrd kohtu järelduste kujunemine ei ole kohtuotsuses jälgitav ja kohtuotsus on olulises osas põhjendamata; 2) asus kohus asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnates seisukohale, et hagejal ei saanud tekkida kostja vastu kahjunõuet saamata jäänud tulu näol. Hageja selgitas kohtuistungil, et tema näol on tegemist rallifanaatikuga, kes finantseeris Penetron Sport Club MTÜ tegevust kostjale kuuluvas ralliboksis. Sõiduk omas hageja jaoks olulist tähtsust, kuna hageja osales sõidukiga rallidel, samuti rentis sõidukit rallideks välja. Kui kostja kasutas Penetron Sport Club MTÜ võlgnevuse tõttu üürileandja pandiõigust, tegi hageja kostjale koheselt ettepaneku istuda sõiduki valduse tagasiandmiseks läbirääkimistelaua taha. 19.07.2012 sõlmitigi kolm lepingut, mille eesmärgiks oli anda hagejale võimalus saada kokkulepitud tähtajaks (19.07.2013) 20 905,88 euro maksmisel sõiduki omandiõigus tagasi, kostjale aga oli 20 905,88-eurose ostuhinna tasumisega hageja poolt garanteeritud Penetron Sport Club MTÜ võlgnevuse tasumine. Hageja ja tunnistaja CC kinnitasid, et leppisid sõiduki rentimise tingimustes suuliselt kokku mais 2012 ning vormistasid kokkuleppe kirjalikult 19.07.2012, sõiduki rendi ja hoolduse maksumuse projektina. Hageja kinnitas, et loobus osalemast 20.07.2012 alanud Rally Estonial põhjusel, et ralli pidi läbima CC. Hagejal oli seega otsene huvi saada koheselt peale lepingute sõlmimist kostjalt sõiduki valdus. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, sõlmides lepingud eesmärgiga saada tagasi sõiduki omandiõigus ja valdus, oleks peale lepingute sõlmimist kaotanud huvi sõiduki vastu. Kostja isoleeris sõiduki ning asus hageja teadmata seda ise välja rentima, varjates hageja eest sõiduki rentimise tingimusi. Eeltoodu nähtub tõendina esitatud kirjavahetusest, kus hageja palub kostjalt selgust sõiduki rendi ja müügi osas. Nõustuda ei saa kohtu käsitlusega, et CCga koostatud lepingu projekt ei tõenda hageja reaalset kavatsust ja võimalust tulu saada. Hageja ja CC vahel leidsid aset lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 kohaselt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingueelsed läbirääkimised algasid 2012 mais ning 19.07.2012 kirjutati alla sõiduki rendi ja hoolduse maksumuse projekt. Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad pooltel õigused ja kohustused sõltumata sellest, kas läbirääkimiste tulemusel leping sõlmitakse või mitte. Tunnistaja CC ütluste, sõiduki rendi ja hoolduse maksumuse projekti ning hageja seletustega on tõendatud, et hagejal oli kavatsus ja võimalus sõiduki rendist tulu saada. Asjaolu, et planeeritud tulu jäi saamata, põhineb otseselt kostja tegevusel. Kostja rikkus müügilepingu II p-de 2 ja 4 nõudeid, jättes 19.07.2012 üle andmata sõiduki valduse ja dokumentatsiooni ning saamata jäänud tulu tuleb arvestada perioodil 20.07.2012–19.07.2013; 3) leidis kohus õigesti, et kostja, võõrandades sõiduki, on lepingut rikkunud ja ei ole välistatud, et kui kostja ei oleks sõidukit võõrandanud, siis oleksid pooled sõlminud kokkuleppeid sõiduki
rentimise osas. Samuti on kohus jaatanud, et hagejal võis sõiduki müügist teadasaamise hetkest (oktoober 2012) tekkida kostja vastu nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Eeltoodu põhjal on mõistetamatu kohtu otsus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja oli tõendanud enda kavatsuse ja võimaluse tulu saada, oleks kohus pidanud märgitud järeldusele jõudes rahuldama hagi vähemalt ulatuses, milles hagejal jäi sõiduki rendist tulu saamata perioodil oktoober 2012–19.07.2013. Kui jagada kohtu seisukohta, et hageja hakkas esimest korda sõiduki vastu huvi tundma alles 11.02.2013 nõudekirja esitades, oleks kohus pidanud hagi rahuldama ulatuses, milles hagejal jäi sõiduki rendist tulu saamata perioodil 11.02.2013– 19.07.2013. Asjaolu, et sõiduk oli 11.02.2013 nõudekirja esitamise hetkeks müüdud, ei oma tähtsust. Kostjal võis olla võimalik müügileping II täita, ostes sõiduki kolmandalt isikult tagasi; 4) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt on üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimalus tulu teenida. Hüpoteetilist saamata jäänud tulu on Riigikohus käsitlenud otsuses nr 3-2-1-173-12 (p 20) ning märkinud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Poolte tõendamiskoormuse osas on Riigikohus samas otsuses (p 19) selgitanud, et kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Kuna kostjapoolne lepingurikkumine on tõendatud, ei pea hageja tõendama, et kahju ei tekkinud muudel põhjustel; 5) on hageja hagiavalduses saamata jäänud tulu võimaluse tõenäosust põhistanud, samuti on näidanud ära kahjuhüvitisest mahaarvestatava kasu, mida ta sai kahju tekkimise tagajärjel (säästetud sõiduki hoolduskulud). Samuti on täidetud kõik kahju hüvitamise üldised eeldused. Põhjendamatu ja arusaamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt hageja oli kostjale võlgu ning sõiduk jäi võlgnevuse katteks. Müügilepingu II järgi sai kostja õiguse sõiduk võlgnevuse katteks müüa või ise välja rentida alles 20.07.2013, s.o hetkest, mil oli möödunud hageja poolt müügilepingu II järgi võetud kohustus tasuda sõiduki ostuhind.
5.OÜ Tarbus Kinnisvara vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) lähtus kohus faktist, et hageja ei teinud mitte midagi sõiduki enda valdusesse saamiseks. Hageja ei pöördunud kordagi sõiduki valduse küsimuses kostja poole, vastupidi, ta vältis igati kostja esindajaid, teades, et sõiduki valduse küsimus seostatakse võla tasumise küsimusega; 2) on hageja väide sõiduki rentimisest saamata jäänud tulu kohta sisult tühi ja paljasõnaline. Tunnistaja CC kinnitas ebaveenvalt hageja väidet sõiduki rentimise osas kokkuleppe saavutamise kohta. Hageja selgitused on vastuolulised. Ühelt poolt ta väidab, et sõiduki rentimises lepiti kokku juba 2012. a kevadel, teisalt aga, et see vormistati alles vahetult sõidukile pandiõiguse kohaldamise järel. Hageja väited on vastuolus ka sõiduki oma valdusesse saamise osas huvi puudumisega – juhul, kui hageja väited oleksid tõesed, ei oleks miski takistanud teda sellest faktist kostja esindajaid 19.07.2012 teavitamast; 3) on hageja väited saamata jäänud renditulu kohta eksitavad. Tegelikkuses oleks hageja pidanud suure osa väidetavast renditulust kulutama iga ralli järel sõiduki taastusremondile. Seega on kohtu seisukoht hageja renditulu hüpoteetilisena käsitlemise kohta põhjendatud; 4) jätab hageja tähelepanuta vaidluse kõige olulisemad asjaolud, nimelt selle, et hageja oli kostjale võlgu ja ta vabanes sõiduki võõrandamisel kostja poolt sama suurest võlakohustusest kui tema poolt väidetavalt saamata jäänud tulu, samuti selle, et hageja ei ole poolte vahel kokku lepitud võlakohustuse täitmiseks midagi teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
9.veebruari 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt saamata jäänud tulu väljamõistmist ning põhjendas seda sellega, et kostja rikkus müügilepingu II p-des 2 ja 4 sätestatut, jättes talle üle andmata sõiduki valduse ja sõiduki dokumendid. Sellest tulenevalt ei olnud hageja võimalik sõidukit rendile anda ja tal jäi saamata renditulu. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 4 saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 128 lg-st 4 tuleneb, et hageja kohustuseks on tõendada need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Kostja peab omakorda tõendama, et hageja esitatud asjaoludel ei oleks viimane tõenäolist tulu saanud. Kuna hageja ei tõendanud, et sõiduki valduse üle andmata jätmine kostja poolt põhjustas talle kahju saamata jäänud tulu näol, siis on maakohus põhjendatult jätnud hageja nõude rahuldamata. Müügilepingu II (t.l 14) p-i 2 järgi kohustus kostja lepingu sõlmimisega andma sõiduki hageja valdusesse; p-i 6 järgi kohustus hageja tasuma müügihinna kostjale hiljemalt 19.07.2013 ning p-i 7 järgi leppisid pooled kokku, et omandiõiguse üleminek hagejale vormistatakse eraldi kokkuleppega pärast ostuhinna tasumist. Eelnevast järelduvalt jäi sõiduki omanikuks ka pärast müügilepingu sõlmimist kostja. Maakohus on õigesti leidnud, et müügilepingu eesmärgiks oli võimaldada hagejal sõidukit välja rentida ning selle arvel ostuhinda tasuda. Nimetatud lepingu eesmärk tuleneb müügilepingu II p-st 3, mille kohaselt pidi sõiduki rentimine toimuma kirjaliku kokkuleppe alusel kostjaga (sõiduki omanikuga) ning rendilepingu alusel tasutud tasu oleks loetud osaliseks makseks ostuhinna katteks. Seega oleks lepingu eesmärk saavutatav ainult juhul, kui hageja oleks kooskõlastanud kostjaga sõiduki rendile andmise tingimused ja sõlminud selle kohta kirjaliku kokkuleppe. Sellist kirjalikku kokkulepet ei ole hageja esitanud ning tunnistaja AA ütluste kohaselt jäi kokkulepe sõlmimata hageja poolse koostöö puudumise tõttu. Hageja on jätnud selle asjaolu tähelepanuta ning lähtunud arusaamast, et sõiduki rendile andmine ja sellest tulu saamine oli üksnes tema pädevuses. Hageja ja CC sõiduki rendi ja hoolduse projekt (t.l 9), ei tõenda hageja poolt väidetava renditulu saamise võimalust. Lisaks sellele, et nimetatud projekt on kooskõlastamata kostjaga, jäi nimetatud hageja ja CC kokkulepe projekti staadiumisse ega realiseerunud. CC on tunnistajana kinnitanud, et siduvat kokkulepet ta hagejaga ei sõlminud ning hageja teavitas teda enne Rally Estoniat probleemidest sõidukiga. Kuna ta oli sellise võimalusega arvestanud, siis sai ta kasutada rallil varuautot. Projektis märgitud rallidel sõitis ta teiste rendiautodega. Eelnevast tulenevalt on ei realiseerunud lepingu eesmärk hagejast tulenevatel asjaoludel ning ebaõige on hageja seisukoht, et tal jäi tulu saamata kostja tegevuse tõttu. Sellist järeldust kinnitab muu hulgas asjaolu, et sõiduki valduse üleandmise nõudega pöördus hageja
esmakordselt kostja poole alles 11.02.2013, olles selleks ajaks teadlik, et kostja on sõiduki võõrandanud. Mingeid muid tõendeid, millest nähtuks hageja tahe sõidukit rendile anda (näiteks teistele rentnikele), ei ole hageja esitanud. Ülaltoodu kinnitab, et hagejal puudus reaalne kavatsus ja tahe sõidukit rendile anda ning õige on maakohtu seisukoht, et hagi ei saa rahuldada üksnes hüpoteetiliselt kaotatud võimaluse eest tulu teenida. Kuna hageja ei ole kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol tõendanud, puudub vajadus hinnata väidetava kahju suurust.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostja ei ole vaatamata ringkonnakohtu selgitusele täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud ning seetõttu jäävad hageja kanda kostja menetluskulud maakohtus 850 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.