Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-15071
Kohtuasi
Z.T hagi Q vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.T 03.01.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Z.T (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.12.2024 määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Z.T kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Z.T (hageja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule Q (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks, mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro ja viivise saamiseks. Hageja esitas 26.11.2024 hagiavalduse täpsustuse.
2.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kostja ajavahemikul august 2020–2024 erinevate eraisikutega suheldes (nelja silma all ja kollektiivides) vestlustes, telefoni ja Facebooki teel hageja kohta väiteid avaldanud. Kostja on avaldanud augustist 2020 erinevate eraisikutega suhtlemisel isiklikult, telefoni teel ja Facebookis suheldes järgmisi hageja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid: -
Z.T on valetaja – tegemist on ebaõige faktiväitega; Z.T on ebausaldusväärne – tegemist on ebaõige faktiväitega; Z.T on petis – tegemist on ebaõige faktiväitega; Z.T on värdjas – tegemist on ebaõige faktiväitega; Z.T on pederast – tegemist on ebaõige faktiväitega;
-
Z.T on viimane jõletis – tegemist on ebaõige faktiväitega.
3.Hageja palub kohustada kostjat lükkama ebaõiged faktiväited ümber ning kohustada kostjat hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama enda Facebooki konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt kuus kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ning ükskõik missuguste täiendusteta. Tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „Mina, Q, laimasin Z.T ja avaldasin tema kohta valeväiteid. Ma avaldasin alates augustist 2020. a mitmeid väiteid, milles avaldasin Z.T kohta järgmised valeväited: „Z.T on valetaja. Z.T on ebausaldusväärne. Z.T on petis. Z.T on Värdjas. Z.T on pederast. Z.T on jõletis“. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged“. Lisaks palub hageja kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja kohta eeltoodud faktiväidete avaldamisest ning mõista hageja kasuks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 18.12.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis hageja menetlusabi taotluse ja 18.12.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kostjal kulud puuduvad.
5.Maakohus leidis, et hageja ei ole vaatamata kohtu juhistele puuduseid kõrvaldanud, mistõttu oli hagiavaldus jätkuvalt puudustega asjaolude ja nõuete osas ning sellest tulenevalt ei olnud hagiavalduse eesmärk selge ega esitatud nõuetega saavutatav.
6.Esiteks tuli hagejal täpsustada nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus palus välja tuua selgelt kellele, millal (kuupäev ja aasta), mida ja kelle juuresolekul on hagejat puudutavaid andmeid avaldatud. Hageja tõi üksnes välja, et kostja on ajavahemikul august 2020–2024 erinevate eraisikutega suheldes (nelja silma all ja kollektiivides) vestlustes, telefoni ja Facebooki teel hageja kohta avaldanud, et hageja on valetaja; hageja on petis; hageja on ebausaldusväärne; hageja on pederast; hageja on värdjas ning hageja on jõletis. Hageja on märkinud, et kostja näol on tegemist hageja endise abikaasaga. Kostja tegevus on
2-24-15071 laimukampaania. Hageja esitatud nõuded eeldavad hageja kohta esitatud andmete avaldamist. Eravestluses hageja kohta öeldut ei saa pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Samuti ei saa tuttavatele telefoni teel öeldut pidada avaldatuks. Hageja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset väidet kollektiivides ega Facebookis avaldatu kohta. Hageja ei ole viidanud ka ühelegi tõendile ega esitanud ühtegi tõendit tema kohta avaldatu kohta. Tunnistajate ütlustega asjaolusid menetlusse tuua ei saa, tunnistajad saavad tulla tõendama hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet. Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset faktiväidet selle kohta millal, kelle juuresolekul ja kus kostja hageja kohta midagi avaldas. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud jätkuvalt äärmiselt üldised ja puudulikud.
7.Teiseks selgitas maakohus ka, et isegi juhul kui tegemist oleks faktiväidetega, saab VÕS § 1047 lg 4 järgi kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Hageja soovib hagiavalduse täienduses jätkuvalt andmete ümberlükkamist Facebookis. Hageja ei ole konkreetselt ühegi väite puhul öelnud, millal kostja nimetatud väiteid Facebookis avaldas. Kui väidete avaldamine ei ole toimunud kostja Facebooki kontol, ei saa nõuda andmete ümberlükkamist Facebooki kontol. Maakohus leidis, et hagiavaldusel, mille aluseks olevad asjaolud pole selgelt välja toodud, puudub rahuldamise perspektiiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas 03.01.2025 määruskaebuse ja 21.01.2025 selle täienduse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetlusse võtmiseks maakohtule.
9.Hageja on seisukohal, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumisega rikkunud menetlusõiguse norme ja materiaalõigust. Hagiavalduse nõuetekohasuse seisukohast ei ole nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks vajalikud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kõik faktilised asjaolud, mis on hagi menetlusse võtmiseks ja menetlemiseks vajalikud. Hagi menetlusse võtmise etapis tuleb kohtul eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus ei saa seda tehes hinnata tõendeid. Hageja ei pea esitama enne hagi menetlusse võtmist tõendeid. Hageja peab tõendama vaid neid asjaolusid, millele vaidleb kostja vastu. Enne hagi menetlusse võtmist ei ole teada, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb sellele osaliselt või täielikult vastu. Kohus peab eelmenetluses selgitama välja, mis on vaidluse all ning millega pooled soovivad enda väiteid tõendada. Seega ei saanud kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest olukorras, kus hagi pole menetlusse võetud ega eelmenetlust korraldatud. Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Hagis esitatud kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt põhjendatud, sest hagejat on solvatud, alandatud, hageja mainet on kahjustatud, mille tulemusel on hagejale tekitatud moraalset kahju ning juba ainuüksi sellel põhjusel on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest.
10.Maakohus andis hagejale menetlusabi määruskaebuse esitamiseks ning vabastas hageja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-24-15071
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebust ei rahuldata.
12.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Hageja saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2- 17-17140, p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14).
13.Iseenesest on õige hageja arusaam, et juhul, kui kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid (valeväiteid), on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist. Nende nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses.
14.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et VÕS § 1047 järgi on avaldamine andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes andmete avaldamiseks võib pidada ka hageja lähedastele ja tuttavatele andmete avaldamist. Seejuures tuleb siiski hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt, nagu on õigesti leidnud maakohus. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340 1 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 219-16249, p 16). Seega, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Maakohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. Maakohus selgitas hagejale õigesti, et hageja hagiavalduses toodu on liialt üldsõnaline selleks, et hageja väidete õigsust eeldades saaks hagi rahuldada. Maakohus palus hagejal selgelt välja tuua, kellele, millal (kuupäev ja aasta), mida ja kelle juuresolekul on hagejat puudutavaid andmeid avaldatud. Maakohus on ka selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmed avaldati suuliselt, saab nende ümber lükkamist nõuda samuti eeskätt suuliselt, mitte aga Facebookis vms. Kuivõrd hageja ei täpsustanud talle määratud tähtaja jooksul hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võis maakohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25).
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset faktiväidet selle kohta, et kellele, millal ja mil viisil loetletud väiteid avaldati.
2-24-15071 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütlustega asjaolusid kohtu ette tuua ei saa, vaid tunnistajad saavad tulla tõendama hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet. Vastuseks kaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole tõendeid loetlenud või neid esitanud, vaid eelkõige seetõttu, et hageja ei ole suutnud esile tuua oma nõuete rahuldamise eeldusena asjaolusid tema väidetud andmete avalikustamise kohta. Hageja on küll korduvalt kirjeldanud elulisi asjaolusid, mis teda kostja väidetava tegevuse puhul häirivad ja tsiteerinud õigusnorme, kuid ei ole esile toonud, kellele, millal ja mil viisil kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldas. Hagiavaldus peab olema piisavalt selge ka selleks, et kostjal oleks võimalik mõistlikult oma vastuväited esitada. Üksnes see, et hageja on menetluslikus taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul hagi menetlusse võtmiseks piisav.
16.Olukorras, kus maakohus andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid hageja hagiavaldust ei täpsustanud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud nõuded on perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Hageja esile toodud üldsõnalised asjaolud, isegi nende õigsust ja tõendatust eeldades, ei võimaldaks hagi rahuldamist. Seejuures ei olnud maakohus kohustatud hageja hagi menetlusse võtma üksnes seetõttu, et väidetavalt on Harju Maakohus analoogse hageja esitatud hagi menetlusse võtnud.
17.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.
18.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole kostjal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud ja seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.